PROTOKOLL

Laiksaare: Protokolliraamat (1883-1886)

LeidandmedEAA.4529.1.6
Kaader
91
92
Daatum09.12.1883
Protokolli number286
Protokolli teema4. Perekonna- ja pärimisasjad; 9. Sõim ja vägivald; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Johann Saul Johann Saul Peakohtumees
Karl Kalning Karl Kalning Kohtumees
Willem Unnifer Willem Unifer Kohtumees
Johann Warrik Johann Warik Kirjutaja

Wallawanem J. Mälkson kaebab: ettetoodes: Jüri Teder ja Mart Tohw olla temale üles annud, et see 5.dal Dec. s.a. surnud Tõnis Rüüson naene Ann Rüüson mitte õigut surma surenud, waid teadatud et selle mees Tõnnis Rüüson teda wäga hirmsa peksmisega surmale saatnud, - selle asja järel pärimiseks olla ta need kes sest teadusi annawad, siia tellinud, - ja paluda asja lugu uurida.

Jüri Tedder tunnistab: tema olla haiget waatama läinud ja näinud nenda pia kui Ann Rüüson kõnelema hakkanud, peksnud Tõnnis Rüüson tollijämuse kase malgaga naist, löökisi ta ei lugenud, kord enne näinud ta jälle: naesel olla jalad woodi külge kinni köidetud ja kukkunud kogemata maha, seal wõtnud Tõnnis naese käest kinni wiskanud hoolimata woodisse ja karganud põlwedega rinnade peale, naene karjunud wäga.

Mart Tohw tunnistab: tema olla kord kuulnud, kui Tõnnis Rüüson oma naist peksnud, naese jäänud siis wait kui edasi peksetud.

Adu Kask tunnistab: Ann Rüüson olla haigeks jäänud ei teada mis läbi, tema olla wiimasel ööl kuulnud, kui Tõnnis Rüüson wäga naist Anne peksnud kui küll saanud, siis ütlenud see Ann Mõttussele, mis see aitab löömine, ega ta walu enam ei tunne, käed jalad olla kinni köidetud, kui ta kord ka waatanud, näinud siis et Tõnnis naese pea raskeste wastu woodi lauda wiskanud, kui ta ütlenud, Helde Jumal mis Teie nüüd tegite, wastanud Tõnnis, et neid hoopisi on ta küll saanud; ka Ann Mõttus olla 3 korda kase malgaga löönud. Ehk küll Tõnnisel ema ja õed seal olnud, olla Ann Mõttus siiski naese haigusel allati Tõnisse juures elanud.

Juula Mõttus Anne õde tunnistab: Ann Rüüson olla nagu hälb olnud ja mässanud, - lastud Heademeeste preestri härral Jumala armu anda, Jumalaga jätmisel olla preestri härra käehamastega riiusale tõmbanud.

Ann Mõttus wastab: naene Ann Rüüson olla oma haiguses ennast peksnud, ja karjunud, - tema ei olla mitte üht korrda löönud Ann Rüüsonile, Tõnnis Rüüson olla küll üks kord, kui naene ennast paljaks teinud, löönud ühe pillirooga.

Tõnnis Rüüson wastab: tema naene olla esite pea walu karjunud, wiimati ei wõtnud jalgu alla, - hakkanud sonima ja wiimaks jampsima, lõhkunud ennast alati. Tema olla kaks korda hirmutanud, kord pillirooga ja töine kord nööriga.

Arwatud: Surnud Ann Rüüson Keiserliku Pernu Silla kohtule selle protocolli ära kirjaga ühe suurema järele uurimiseks auupaklikult ette seadida.

peakohtumees: kohtumees: kohtumees

Joh. Saul. [allkiri] [allkiri]

xxx

Wallawanem J. Mälkson kaebab: ettetoodes: Jüri Teder ja Mart Tohw olla temale üles annud, et see 5.dal Dec. s.a. surnud Tõnis Rüüson naene Ann Rüüson mitte õigut surma surenud, waid teadatud et selle mees Tõnnis Rüüson teda wäga hirmsa peksmisega surmale saatnud, - selle asja järel pärimiseks olla ta need kes sest teadusi annawad, siia tellinud, - ja paluda asja lugu uurida.

Jüri Tedder tunnistab: tema olla haiget waatama läinud ja näinud nenda pia kui Ann Rüüson kõnelema hakkanud, peksnud Tõnnis Rüüson tollijämuse kase malgaga naist, löökisi ta ei lugenud, kord enne näinud ta jälle: naesel olla jalad woodi külge kinni köidetud ja kukkunud kogemata maha, seal wõtnud Tõnnis naese käest kinni wiskanud hoolimata woodisse ja karganud põlwedega rinnade peale, naene karjunud wäga.

Mart Tohw tunnistab: tema olla kord kuulnud, kui Tõnnis Rüüson oma naist peksnud, naese jäänud siis wait kui edasi peksetud.

Adu Kask tunnistab: Ann Rüüson olla haigeks jäänud ei teada mis läbi, tema olla wiimasel ööl kuulnud, kui Tõnnis Rüüson wäga naist Anne peksnud kui küll saanud, siis ütlenud see Ann Mõttussele, mis see aitab löömine, ega ta walu enam ei tunne, käed jalad olla kinni köidetud, kui ta kord ka waatanud, näinud siis et Tõnnis naese pea raskeste wastu woodi lauda wiskanud, kui ta ütlenud, Helde Jumal mis Teie nüüd tegite, wastanud Tõnnis, et neid hoopisi on ta küll saanud; ka Ann Mõttus olla 3 korda kase malgaga löönud. Ehk küll Tõnnisel ema ja õed seal olnud, olla Ann Mõttus siiski naese haigusel allati Tõnisse juures elanud.

Juula Mõttus Anne õde tunnistab: Ann Rüüson olla nagu hälb olnud ja mässanud, - lastud Heademeeste preestri härral Jumala armu anda, Jumalaga jätmisel olla preestri härra käehamastega riiusale tõmbanud.

Ann Mõttus wastab: naene Ann Rüüson olla oma haiguses ennast peksnud, ja karjunud, - tema ei olla mitte üht korrda löönud Ann Rüüsonile, Tõnnis Rüüson olla küll üks kord, kui naene ennast paljaks teinud, löönud ühe pillirooga.

Tõnnis Rüüson wastab: tema naene olla esite pea walu karjunud, wiimati ei wõtnud jalgu alla, - hakkanud sonima ja wiimaks jampsima, lõhkunud ennast alati. Tema olla kaks korda hirmutanud, kord pillirooga ja töine kord nööriga.

Arwatud: Surnud Ann Rüüson Keiserliku Pernu Silla kohtule selle protocolli ära kirjaga ühe suurema järele uurimiseks auupaklikult ette seadida.

peakohtumees: kohtumees: kohtumees

Joh. Saul. [allkiri] [allkiri]

xxx


TAGASI KUVA MÄRGENDUS