PROTOKOLL

Kabala: Protokolliraamat (1884-1886)

LeidandmedEAA.3443.1.10
Kaader
56
Daatum03.08.1884
Protokolli number238
Protokolli teema2. Varalised tehingud; 5. Kahjutasu; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
J. Koik Peakohtumees
H. Rank Kohtumees
A. Pent Kohtumees
J. Järwekülg Kohtumees
J. Pest Kohtumees

Karl Sild astus kohtu ette ja kaebas et ta poole tera mees Peet Paas ei peawad sugugi oma kontrahti täitma. Tema kui peremees olewat kontrahi järele omalt poolt kõik puud aija tarwis walmis ostnud, mida aga pooletera mees jälle kontrahi järele oleks pidanud walmis tegema. Nüid aga ei olewat pooletera mees aida teinud, ei peawat ka karjast kontrahi järele wõtma ning nõnda olewat tema, kui pooletera mehe elajad ühte lugu ula wäljas käind ja seal siis ka oma kui ka wõeraste heinamaasse puutunud ja wiljas käind. ja seeläbi temale kui ka teistele palju kahju ja pahandust teinud. Nõnda läinud tema kui ka pooleteramehe elajad Mart Keesi heinamaasse, ning pidand ta Keesile 3 rbl maksma. Ka käinud pooletera mehe lambad ja hobune ta rukkis, ja sõkkunud tal½ wakamaad rukkist maha.

Ta nõudis et Paas tale see 3 rbl., mis ta Keesile maksma peab, wälja maksaks, ja rukki maha tallamise eest 1 wakk rukkid.

Peet Paas, ta pooletera mees wastas, ta toonud kewadel karjase, karjane jäänud wähe haigeks ja Sild käsknud karjast ära wiia. Tema uut karjast ei olnud saanud.

Kaarel Sild wastas see ei olewat kellegi karjane olnud, see olnud üks waene sant, sest enamist iga päew käinud tal 3-4 korda langetõbi peale. Wiimaks jäenud ta aga koguni haigeks ja tahtnud siis ise ära minna. Tema teda küll ei olewat ära wiia käskinud, seda wõida ka jo tõised maja rahwas tunistada. Ta pandnud omalt poolt tüdruku karrja ja nõudis selle palka pooletera mehe käest iga päewa eest 25 kop. 

Paas rääkis rukiste nõudmine olewad Sillal ka üle kohus sest tema loomad ei olewad mitte rukkid maha sõkkunud, waid Silla omad sead; selle üle olla tal ka tunistust.

Weel nõudis Sild et Paas tale 4 rbl. peab maksma, et ei ole kewadel jõudnud linu õigel ajal maha teha, ta pidada abilisi wõtma.

Paas wastas, see ei olewat õige. Kõik olewat ilusti ja korra pärast maha tehtud saanud.

Et tunistusi siin ei olnud, kohtukäijad aga nende üle kuulamist nõudsid, siis jäi asi tulewaks korraks poolele.

Kohtu mehed:

/allkirjad/

Karl Sild astus kohtu ette ja kaebas et ta poole tera mees Peet Paas ei peawad sugugi oma kontrahti täitma. Tema kui peremees olewat kontrahi järele omalt poolt kõik puud aija tarwis walmis ostnud, mida aga pooletera mees jälle kontrahi järele oleks pidanud walmis tegema. Nüid aga ei olewat pooletera mees aida teinud, ei peawat ka karjast kontrahi järele wõtma ning nõnda olewat tema, kui pooletera mehe elajad ühte lugu ula wäljas käind ja seal siis ka oma kui ka wõeraste heinamaasse puutunud ja wiljas käind. ja seeläbi temale kui ka teistele palju kahju ja pahandust teinud. Nõnda läinud tema kui ka pooleteramehe elajad Mart Keesi heinamaasse, ning pidand ta Keesile 3 rbl maksma. Ka käinud pooletera mehe lambad ja hobune ta rukkis, ja sõkkunud tal½ wakamaad rukkist maha.

Ta nõudis et Paas tale see 3 rbl., mis ta Keesile maksma peab, wälja maksaks, ja rukki maha tallamise eest 1 wakk rukkid.

Peet Paas, ta pooletera mees wastas, ta toonud kewadel karjase, karjane jäänud wähe haigeks ja Sild käsknud karjast ära wiia. Tema uut karjast ei olnud saanud.

Kaarel Sild wastas see ei olewat kellegi karjane olnud, see olnud üks waene sant, sest enamist iga päew käinud tal 3-4 korda langetõbi peale. Wiimaks jäenud ta aga koguni haigeks ja tahtnud siis ise ära minna. Tema teda küll ei olewat ära wiia käskinud, seda wõida ka jo tõised maja rahwas tunistada. Ta pandnud omalt poolt tüdruku karrja ja nõudis selle palka pooletera mehe käest iga päewa eest 25 kop. 

Paas rääkis rukiste nõudmine olewad Sillal ka üle kohus sest tema loomad ei olewad mitte rukkid maha sõkkunud, waid Silla omad sead; selle üle olla tal ka tunistust.

Weel nõudis Sild et Paas tale 4 rbl. peab maksma, et ei ole kewadel jõudnud linu õigel ajal maha teha, ta pidada abilisi wõtma.

Paas wastas, see ei olewat õige. Kõik olewat ilusti ja korra pärast maha tehtud saanud.

Et tunistusi siin ei olnud, kohtukäijad aga nende üle kuulamist nõudsid, siis jäi asi tulewaks korraks poolele.

Kohtu mehed:

/allkirjad/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS