Ahja mõtsawalitsus kaibas, et mõisa metsas üks põdralehm maha lastud ja tõine põder haawatud saanud; Jakop Arenz on maha lastud põdra ligidal - arwata 300 sammu - mõtsawahile Jakop Joonassele wastu tulnud; arwab et Arenz selle põdra tapja on - nõuab 100 rubl. põder on mõisade saanud.
Jakop Arenz wastutas, et temale kül oma maa piiride sees, kus haina kuhje kaemas käinud, Jakop Joonas wastu on tulnud. Põdra laskjast ei tea tema midagi, ei ole ka tema lasknud, oma piiride seest tema wälja ei käinud.
Mõtsawaht Jakop Joonas ütles tema on kodus olnud ja metsas üht pauku kuulnud mis pääle metsa läinud ja ühe põdra Korksilla Jaani maa pääl maha lastud leidnud. Korksilla Jaani maa pääl on ka Jakop Arenz temale wastu tulnud ilma püssita. Jäled tulnud maha lastud põdra juurest.
Mõtsawaht Peeter Klaus on pärast Jakop Joonasega maha lastud põdra juures käinud ja on Jakop Joonase ütlemise järgi näinud et arwata Jakop Arenzi jäljed põdra juure läinud. Jakop Joonas on ütelnud, et Arenz temale oma maa pääl wastu tulnud.
Kohtumees Johan Klaosson andis üles, et teda tõisel hommikul metsa jälgi üle kaema wiidut: metsas on palju põdra- ja inimese jälgi olnud; päält see on Jakop Joonas temale see koha näidanud kus Arenz wastu olewad tulnud ja see on Arenzi oma nurme ääres oma piiride sees olnud. Jälgi põdra juures sinna koha pääle ei ole temale näidatud ja ei ole tema neid ka näinud.
Mõtsawalitseja Kusta Klaus ja mõtsa waht Peeter Klaus andsid üles, et Jakop Joonas neile ütelnud, et Jakop Arenz temale oma maapääl wastu tulnud.
Jakop Arenz ei ütle põtra lasknud olewat ja ei olewat tema, nagu mõtsawahid teadwad, ka selle üheksa aasta sees, kuna tema oma talu on ostnud, kunagi kurja pääl käinud.
Mõiste: Et Jakop Arenzi wastu tunnistust ei ole, on tema põdra laskmise süüst priiks arwata.
Kohtumees: Peeter Hindrikson XXX
Kohtumees: Kusta Iwanthal XXX
Mõiste kuulutamise juures soowis Ahja mõisa walitsus seda asja Silla kohtu kätte anda.
Kirjutaja: Ch. Kapp <allkiri>
11. Februaril 1884 Sillakohtuse sisse saadetud.
Ahja mõtsawalitsus kaibas, et mõisa metsas üks põdralehm maha lastud ja tõine põder haawatud saanud; Jakop Arenz on maha lastud põdra ligidal - arwata 300 sammu - mõtsawahile Jakop Joonassele wastu tulnud; arwab et Arenz selle põdra tapja on - nõuab 100 rubl. põder on mõisade saanud.
Jakop Arenz wastutas, et temale kül oma maa piiride sees, kus haina kuhje kaemas käinud, Jakop Joonas wastu on tulnud. Põdra laskjast ei tea tema midagi, ei ole ka tema lasknud, oma piiride seest tema wälja ei käinud.
Mõtsawaht Jakop Joonas ütles tema on kodus olnud ja metsas üht pauku kuulnud mis pääle metsa läinud ja ühe põdra Korksilla Jaani maa pääl maha lastud leidnud. Korksilla Jaani maa pääl on ka Jakop Arenz temale wastu tulnud ilma püssita. Jäled tulnud maha lastud põdra juurest.
Mõtsawaht Peeter Klaus on pärast Jakop Joonasega maha lastud põdra juures käinud ja on Jakop Joonase ütlemise järgi näinud et arwata Jakop Arenzi jäljed põdra juure läinud. Jakop Joonas on ütelnud, et Arenz temale oma maa pääl wastu tulnud.
Kohtumees Johan Klaosson andis üles, et teda tõisel hommikul metsa jälgi üle kaema wiidut: metsas on palju põdra- ja inimese jälgi olnud; päält see on Jakop Joonas temale see koha näidanud kus Arenz wastu olewad tulnud ja see on Arenzi oma nurme ääres oma piiride sees olnud. Jälgi põdra juures sinna koha pääle ei ole temale näidatud ja ei ole tema neid ka näinud.
Mõtsawalitseja Kusta Klaus ja mõtsa waht Peeter Klaus andsid üles, et Jakop Joonas neile ütelnud, et Jakop Arenz temale oma maapääl wastu tulnud.
Jakop Arenz ei ütle põtra lasknud olewat ja ei olewat tema, nagu mõtsawahid teadwad, ka selle üheksa aasta sees, kuna tema oma talu on ostnud, kunagi kurja pääl käinud.
Mõiste: Et Jakop Arenzi wastu tunnistust ei ole, on tema põdra laskmise süüst priiks arwata.
Kohtumees: Peeter Hindrikson XXX
Kohtumees: Kusta Iwanthal XXX
Mõiste kuulutamise juures soowis Ahja mõisa walitsus seda asja Silla kohtu kätte anda.
Kirjutaja: Ch. Kapp <allkiri>
11. Februaril 1884 Sillakohtuse sisse saadetud.
