Sellsamal päewal 25 oktobril 1885.

Ette tuliwad kadunud Wana Koiola peremehe Johan Lutsari pärijad: Johan Lutsar, Peeter Lutsar nink Wiido Lutsar kes mõlemad allealised on, oma wöörmündritega Johan Kadega ning Peeter Peeter Lutsariga, pääle nende kadunud Johan Lutsari tütred Liisa oma mehe Peep Hundiga ning Mari Lutsar kes weel mitte abielusse ei ole astunud oma wöörmündrite Johan Kade ning Peeter Lutsariga ja Ann Laur sündimise nimega Lutsar oma mehe Jaan Lauriga ja nõudsiwad, et nende wend Jaan Lutsar, kes praegu kadunud Johan Lutsari majas peremeheks on, nendele igale ühele ühesuuruse osa nende kadunud isa Johan Lutsari warandusest wälja maksaks. Pääle selle nõudsiwad Johan, Peeter ning Wiido Lutsar oma wöörmündritega üht osa sellest talu maast, mis enne nende isa Johan Lutsari ja praegu nende wenna Jaani käes pidada on.

Mõistetud: Et Jaan Lutsar sell ajal kui tema isa ära suri alles allealine oli, mispärast tema kadunud isa maja wöörmundrite walitsuse alla jäi, siis ei wõi Jaan Lutsar mitte sellest warandusest, mis tema isast järele on jäänud, waid üksnes sellest, mis tema oma wöörmündrite käest on saanud, oma kassapärijatele jagu anda. Nagu Wastse Koiola kogukonna kohtu wöörmündrite raamatu protokoll 16 juunist 1880 näitab on Jaan Lutsar oma kadunud isa warandusest oma wöörmundrite käest 227 rubla eest kraami ja 200 rubla eest wilja kätte saanud, nimelt 25 wakka ruki, mille pärijad ise 75 rubla wäärtuseks paniwad, 20 wakka otre 46 rublaaäärt 40 2/3 wakka kaeru 61 rubla wäärt, 

1 1/2 wakka hernid 4 rubla 50 kop., 1 1/3 wakka ube 4 rubla 1 kummi täis tatraid 7 rubla, ning 13 naela raswa 2 rubla 60 kopikat. - Puhast raha on kadunud Johan Lutsar 400 rubla järele jätnud, mis praegu ka tema wanema poja Jaani käes on. Pääle selle on pärast Johan Lutsari surma enne Jaan Lutsari täieealiseks saamist, kuna see talu wöörmündrite walitsuse all oli, maja ostuhinnast Kõrgele kroonule 140 rubla ära tasutud, nenda  et tema päranduse summa, mis kadunud Johan Lutsari lastel nõuda on 967 rubla suur on. Et aga tütar Liisa meheleminemise juures 25 rubla puhast raha 1 lehma wäärt 15 rubla ja ühe lamba wäärt 2 rubla, see on 42 rubla omast isa warandusest ära on saanud, nõndasamuti tütar Ann abielusse astustudes 1 lehma 15 rubla wäärt ja 1 lamba 2 rubla wäärt kaasa on saanud, nõnda et see kadunud Johan Lutsar tütarde kätte saanud warandus 59 rubla wälja teeb, mis terwele päranduse summale weel juurde tuleb panna. Selle järele on siis 1026 rubla 7 pärija pääle ära jagada. Kõige pärijate oma soowimise pääle saab siis warandus 7 pärija pääle ühe suurustes osades ära jautatud, nõnda aga, et see mis  mehele läinud Johan Lutsari tütred Ann ning Liis juba enne kätte on saanud, nende osast maha arwatud ning tõiste pärijate pääle ära jautatud saab. Selle järele saab siis oma isa pärandusest: Jaan Lutsar 158 rubla, Johan, Peeter ning Wiido Lutsar igaüks 158 rubla, Mari Lutsar 158 rubla, Liisa Hunt 104 rubla , Ann Laur 129 rubla. Et isast järele jäänud warandus praegu Jaan Lutsari käes walida on, siis peab tema oma wendadele ning õdedele nimetaud summad wäljamaksma. - Jaan Lutsari wendade nõudmine, nende isatalu maast ka osa saada, peab aga selle maja kontrahi § 7 järele tühjaks tehtud saama, sest et üht kroonu talu ühegi tingimise all jautada ei wõi, enne kui maja ostmise raha puhtaks ära on mastud. Peeter Lutsar aga, nende laste endine wöörmunder, ning ka praegune wöörmundretele kadunud Johan Lutsari lastest, kes weel mitte täieealised ei ole, peab see 400 rubla, mis tema käes kadunud Johan Lutsari warandusest on, Jaan Lutsar kätte maksma, kelle käest siis tõised kaaspärijad igaüks oma osa kätte saawad. 

Otsus. Et Jaan Lutsar kihelkonna kohtus tehtud lepingu ja järele alles kuue aasta sees oma endise wöörmündri Peter Lutsari käest see 400 rubla puhast raha kätte saab, siis saab ka Jaan Lutsarile kuue aasta termiin antud, mille sees tema oma kaaspärijatele igale ühele mõistetud osa wälja peab maksma, nimelt nõnda et igaüks kuuendama osa omast jaost iga aasta 1 weebruaril kätte saab; see maks algab 1 weebruariga 1886 aastal ja lõppeb 1. weebruaril 1891 aastal. Talu maa ning hooned aga jääwad jautamata Jaan Lutsari pärida.

Otsus sai kohtukäijatele ette loetud ning Talurahw Sedaduseraamatu § 773 ning 774 kuulutatud.

                                   Kohtuwanem: Peter Sing

                                   Kohtumees: Johan Keerd

                                         do           Petre Laur

                                        Kirj. assemel Joh Hurt

Kohtuskäijad ei olnud tehtud otsusega rahul, ja palusiwad suuremba kohtus käimise luba, mis neile ka antud sai. 

Ääremärkus: erra kiri sel 6 nowembr.