Kohtu ette tulli Mihkel Partel ja kaebas: Se olli 1875 astal wötsime meie Ietagose koha Peter Uritiseka pooleks enti kätte renti peale kueks aastaks, mina tegin kaup ja kontraht selle koha üle aga Peter ei teind minoga ühti ja wötsime koha pooleks, ja mino kaup mõisaga olli nöna et 3 essimest astad on ühesugune rent ja 3 wimist astad on 10 rubla iga asta jure maksta, ja et Peter Uritsal minoka ei kontrakti peale ega käemesteka sele peale koha jures kindlad pöhja ei olle, et ta 6 astad seda kohta minoka pooleks peab.

Ja mina kuulsin salamahti, et ta tahab koha esimese 3 asta löpol ära mino kätte anda kolima renti aiaks mino kätte.

Ja ma läksin minewa talwe kündla päwa aega ta käest küssima, kas ta weel tahab pidada wõi mite, ta kostis et ta ei taha enam kui üks asta pidada, ja ütles: Kes teab kas ma pean ennam sedagi astad.

Mina ütlesin temale: ja kui sinna seda ütled et sa ennam ei pea kui se aasta, siis ma ka enam ei anna sekski aastaks neid sino kätte ja kohtu läbi sa neid ka mino käest ei wõi sada, ja ma ütlesin sinna jätsid sügise ruki korre kündmata selle sa pead kündma ja 46 kormad sõnikud minole tagasi andma mis sina said ja 6 werikud odra ja 6 werikud kaera semet andma mino kätte siis wötan ma koha sino käest wasto, ja se sõnik on nöna: 14e koormad on maia põhja sönikud 20e koormad on tale moisa poolt ostetud se teeb 40 koormad.

ja tema sai 1 1/2 tundrima küntud 1 1/2 tündrimad maad kündmata ruki kört aga tema jätis keik 3 tündre maad kündmata.

Kohtu ette tuli Peter Urits, ja kostis: Ei tema ei olle minole ega mina temale üles anud, ega tema ei olle seda mino käest küsinud, ja mina ei taha neid pölad oma käest ärra anda, need peawad mino kätte jäma sest ma tahan neid pidada.

Mihkel Pärtel kostis: Ega mina ka neid sino käest tahtnud ära wõtta, ma tahtsin et sa pidid kohtu polest enast mino kõrwa selle koha peale kinitama 3me aasta peale kui sa seda oleksid teind, ei oleks ma ial neid põltusid sinno käest tahtnud.

Peter Urits kostis: Eks sa annud mulle mienwa Jakopi pääw üles kui sa tahtsid neid mino käest ära wõtta.

Mihkel Pärtel kostis: Ei mina ei teadnud sinole üles anda, aga sina isse antsid mulle Kündla pääwa aega üles et sa pidada ei taha ja ütlesid ei tea kas ma pean ennam kui selle aasta ehk ei pea sedagi aastad.

Aga Peter Urits waidles wasta, et ta ei olla seda üttelnud, aga neil ei olnud kumakil käemeest kes olleks õikust räkind.

Kohos mõistis: Et Peter Urits peab Mihkel Pärtlel seda wilja semet ja sõnikud mis ta on sand tagasi maksma ilma aega wiitmata.

Seleka on lõpetud.

Aga Peter Urits ei olnud seleka rahul ja ei luba midagi maksta, ja nöuab suremad kohot, ja sai Prottokol lubatud Hakenrihtri kohtuse minna sest et hakenrihtri hära nende kaupa keike parem teab, ja naad on tema kuuldes kaupa teind.

Kohtuwanem Hans Scmideberg (allkiri)

" körwamees Juhhan Lesmann (allkiri)

"" Pritik Liwa XXX

kog kirjotaja J. Milleri (allkiri)

/Kohtu käiad ei leppi mite et süü aluseks arwata ei taha moistmest kuulda ja nõuab suremad kohut protokol lubatud. wälja antud 19el Junil 1877 a/

/Kihelkonna kohtus ärra õientud./