Jüri Schilling asjas, Jacob Andresson wastu, nõudmise pärast (: waata prtk. 29. April 1883 Nr. 75 :) ette nõutud kaebaja ja Jacob Andresson. Protocoll sai ette loetud.
Jacob Andresson wastab: tema olla Schillingi naiselt paati küsinud, aga see ei lubanud, siis küsinud ta Hendr. Priidikult ja see just ise lubanud temale paati, kui ta raholised wist laadinud, wee peal olnud, lõhkunud torm paati ära, paat olnud 3 rbl. wäärt.
Hendrik Priidik jäi ka täna oma ütlemise juure, et ta mitte Jacob Andressonile lubanud ei olla, sest paat olnud enne juba merele wiitud.
29. Januar 1881 Nr. 235 olli tunnistanud Michel Kallas Orajast: "tema olla protsessis olewat paati parandanud, olnud kaunis tubli riist, kui palju wäärt, seda ei wõida tema mitte arwata, aga Jacob Andresson olla teda kaldast mere peale üles wiinud püid laatima ja seal saanud tormi labi ära lõhutud.
27. Februaril 1881 Nr. 235 all siin kohtu protocollis olli: "Jaan Kallas Orajast tunnistab: et Hendrik Priidik olla Loigu Jacob Andressonil paati lubanud Oraja mäe peal ja kohtu maeas.
Willem Uniwer tunnistab: tema olla paati sisse küll takseerinud, kui paat juba ära lõhutud, et purul olnud, ei teadnud ta wäärtust arwata.
Johan Reiland tunnistab: kui tema paati ametlikult takserimas olnud, aga ometige sarnast riista ei tunnud, küsinud ta töistelt, kus Hendrik Jacobson Heademeestest ütlenud: temal olla kaks paati, üks Priidiku paati sarnane ja töine wähem, wõida kas kambas taht 15 rbl. eest, üks neist 2 ja töine 3 aastat merel olnud, ütlenuwad ka et Priidiku paat kolm korda rannas käinud, - paikali olnud priika paatil 2 ehk 3 tükki, - need arwanud Priidiku paati hinna 15 rblast poole odawamaks.
Arwatud: Jääb pooleli kunni tunnistused ette saawad nõutud.
Johan Saul. W. Jaan Oraw.
Jüri Schilling asjas, Jacob Andresson wastu, nõudmise pärast (: waata prtk. 29. April 1883 Nr. 75 :) ette nõutud kaebaja ja Jacob Andresson. Protocoll sai ette loetud.
Jacob Andresson wastab: tema olla Schillingi naiselt paati küsinud, aga see ei lubanud, siis küsinud ta Hendr. Priidikult ja see just ise lubanud temale paati, kui ta raholised wist laadinud, wee peal olnud, lõhkunud torm paati ära, paat olnud 3 rbl. wäärt.
Hendrik Priidik jäi ka täna oma ütlemise juure, et ta mitte Jacob Andressonile lubanud ei olla, sest paat olnud enne juba merele wiitud.
29. Januar 1881 Nr. 235 olli tunnistanud Michel Kallas Orajast: "tema olla protsessis olewat paati parandanud, olnud kaunis tubli riist, kui palju wäärt, seda ei wõida tema mitte arwata, aga Jacob Andresson olla teda kaldast mere peale üles wiinud püid laatima ja seal saanud tormi labi ära lõhutud.
27. Februaril 1881 Nr. 235 all siin kohtu protocollis olli: "Jaan Kallas Orajast tunnistab: et Hendrik Priidik olla Loigu Jacob Andressonil paati lubanud Oraja mäe peal ja kohtu maeas.
Willem Uniwer tunnistab: tema olla paati sisse küll takseerinud, kui paat juba ära lõhutud, et purul olnud, ei teadnud ta wäärtust arwata.
Johan Reiland tunnistab: kui tema paati ametlikult takserimas olnud, aga ometige sarnast riista ei tunnud, küsinud ta töistelt, kus Hendrik Jacobson Heademeestest ütlenud: temal olla kaks paati, üks Priidiku paati sarnane ja töine wähem, wõida kas kambas taht 15 rbl. eest, üks neist 2 ja töine 3 aastat merel olnud, ütlenuwad ka et Priidiku paat kolm korda rannas käinud, - paikali olnud priika paatil 2 ehk 3 tükki, - need arwanud Priidiku paati hinna 15 rblast poole odawamaks.
Arwatud: Jääb pooleli kunni tunnistused ette saawad nõutud.
Johan Saul. W. Jaan Oraw.
