PROTOKOLL

Kabala: Protokolliraamat (1884-1886)

LeidandmedEAA.3443.1.10
Kaader
74
Daatum09.10.1884
Protokolli number293
Protokolli teema4. Perekonna- ja pärimisasjad; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
J. Koik Peakohtumees
J. Järvekülg Kohtumees
H. Rank Kohtumees
J. Hommik Kohtumees
J. Pest Kohtumees

Tõnis Rõuk kaebas et tal olewat äia isa Mart Pihelga poolt Sawiaugu talus prii korter elada lubatud, aga nüid ei tahtwat poeg Tõnis Pihelgas kes praegu seal peremees on, mitte temale seal elamiseks korterit anda. Ka ei tahtwat Tõnis ta hobusid rehe alla panna lasta. peale selle ei tahtwat Tõnis ta hobusid reha alla panna lasta ja lubada neid kohe püssiga maha lasta, peale selle ei tahtwat Tõnis Pihelgas ta loomade toidu põhku ka mitte kambre lae peale panna et see kõik küll enne surma isa poolt lubatud saanud. Isa lubamise järgi olla eeskamber tema jauks elamiseks jäetud, ja ta olla seda ka oma kuluga seest poolt wooderdand. Kuida wõida nüid siis Tõnis Pihelgas teda sealt ära ajada. 

Tõnis Pihelgas wastas isa olewat paljalt selle tingimisega küll Rõugule korterit seal lubanud kui nad ilusti ja pahanduseta läbi saawad, aga kui neil tüli olla siis pidada Rõuk omale ise korteri muretsema ja olla ka isa kodu ligidale 1 w.maa põldu and, et Rõuk wõib omale siis senna ise maea ehitada. Rõuk olla suur hobuste wahetaja, wedada laatadelt palju wõeraid hobuseid kokku ja olewat seda wiisi need wõerad Rõugo hobused, tema hobused, kes ka reha all on, ära raiunud, ja temale wäga palju kahju teind, sellepärast ei wõida ta mitte lubada et Rõuk nii palju hobusid ta rehe alla paneb, selle üle olla neil sagedaste tülisi.

Endine peakohtumees J. Mägi tunistas, kui nad pärast isa surma seal käinud warandust üles kirjutamas, siis olnud küll waielus korteri pärast ja olla isa ütelnd, nõnda kuida ta poea Tõnis Pihelga ja wõera ema Mari Pihelga sust kuulnud, et Rõuk ikka seal küll wõida elada. 

Endine kohtumees Andres Raga, kes ka seal warandust kirjutamas käinud, tunistas nõnda samma.

Wõeras ema Mari Pihelgas tunistas nõnda sama.

Kohus mõistis:

kui nad mitte ilusaste läbi ei saa, peab Rõuk ise omale maea selle wakkama maa peale, mis kodu ligi on, üles ehitama ja tulewal Jaani päewal 1885 Pihelga juurest korterist wälja minema. Seni kaua on tal Pihelga juures ikka prii korter hobusid ei tohi ta aga reha alla panna kui üks ainus, eesnimetud aeani.

Otsus sai kohtu käijatele kuulutud edasi kaebamise õpetus antud ja kohtu käijad eest ära minna kästud.

Kohtumehed:

/allkirjad/

Tõnis Rõuk kaebas et tal olewat äia isa Mart Pihelga poolt Sawiaugu talus prii korter elada lubatud, aga nüid ei tahtwat poeg Tõnis Pihelgas kes praegu seal peremees on, mitte temale seal elamiseks korterit anda. Ka ei tahtwat Tõnis ta hobusid rehe alla panna lasta. peale selle ei tahtwat Tõnis ta hobusid reha alla panna lasta ja lubada neid kohe püssiga maha lasta, peale selle ei tahtwat Tõnis Pihelgas ta loomade toidu põhku ka mitte kambre lae peale panna et see kõik küll enne surma isa poolt lubatud saanud. Isa lubamise järgi olla eeskamber tema jauks elamiseks jäetud, ja ta olla seda ka oma kuluga seest poolt wooderdand. Kuida wõida nüid siis Tõnis Pihelgas teda sealt ära ajada. 

Tõnis Pihelgas wastas isa olewat paljalt selle tingimisega küll Rõugule korterit seal lubanud kui nad ilusti ja pahanduseta läbi saawad, aga kui neil tüli olla siis pidada Rõuk omale ise korteri muretsema ja olla ka isa kodu ligidale 1 w.maa põldu and, et Rõuk wõib omale siis senna ise maea ehitada. Rõuk olla suur hobuste wahetaja, wedada laatadelt palju wõeraid hobuseid kokku ja olewat seda wiisi need wõerad Rõugo hobused, tema hobused, kes ka reha all on, ära raiunud, ja temale wäga palju kahju teind, sellepärast ei wõida ta mitte lubada et Rõuk nii palju hobusid ta rehe alla paneb, selle üle olla neil sagedaste tülisi.

Endine peakohtumees J. Mägi tunistas, kui nad pärast isa surma seal käinud warandust üles kirjutamas, siis olnud küll waielus korteri pärast ja olla isa ütelnd, nõnda kuida ta poea Tõnis Pihelga ja wõera ema Mari Pihelga sust kuulnud, et Rõuk ikka seal küll wõida elada. 

Endine kohtumees Andres Raga, kes ka seal warandust kirjutamas käinud, tunistas nõnda samma.

Wõeras ema Mari Pihelgas tunistas nõnda sama.

Kohus mõistis:

kui nad mitte ilusaste läbi ei saa, peab Rõuk ise omale maea selle wakkama maa peale, mis kodu ligi on, üles ehitama ja tulewal Jaani päewal 1885 Pihelga juurest korterist wälja minema. Seni kaua on tal Pihelga juures ikka prii korter hobusid ei tohi ta aga reha alla panna kui üks ainus, eesnimetud aeani.

Otsus sai kohtu käijatele kuulutud edasi kaebamise õpetus antud ja kohtu käijad eest ära minna kästud.

Kohtumehed:

/allkirjad/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS