Mihkel Lindeberg tuli kihelkonna kohtu küsimist mööda, nüid jälle kohtu ette ja kaebas: Tõnis Leier olla paljugi ta talule kahju teinud, Heinu wälja andnud, Heina kaheks (pooleks) teha andnud. Kraawi kinni aeanud, aedasi ära häwitanud, metsa maha raijunud ja maa üles kündnud, kople wilja all pidanud, rukkid külimata jätnud ja ei olewat kedagi põllu seadust pidanud. Pealegi seiswat wõlgu ja ei makswat laenatudki wõlga tale ära, nagu rukkid ja erned. Üleültse ei täitwat Leier ei mingisugustki tärmini. Tema nõudmine olla Leieri käest kokku 84 rbl. 15 kop. ja et ta talust wiibimata wälja läheks. Kedagi kirjaliku kontrahti Leieril ei olewat ja seda ei wõiwat ta nüid talle ta tegude pärast mitte enam andagi. Wiimaks nõudis Lindeberg, et aga Leierist lahti saaks, sest muidu teha see tema koha päris kõlwatumaks.
Leier wastas need ette andmised ei olewat mitte üks ainuski õiged, temal aga olla 2 aastad weel kontrahi aega edasi ja pidada ta siis oma kohta ka ikka edasi. Kohale ei olewat ta mingisugust kahju teinud.
Hans Künnapas tunistas, Leier and heinamaa küll kaheks teha. Tõnis Tamm tunistas muidugi olla Hans Luts küll sealt heina maa seest heina teinud.
Leier wastas need asjad olewat neil Lindebergiga siis ise ka kokku lepitud.
Andres Pent ja Mart Kees tunistasid, Leieril olla küll weel 2 aastat kontrahi aega edasi.
Niiwäärt wastumeelt kui Leier Lindebergile ka küllalt teinud juba on et Lindeberg teda mitte enam pidada ei taha siis
Kohus mõistis,
Leier mingu 23 Aprillist 1885 Lindebergi kohast wälja ja jäägu nad siis teine teisest suutumaks rahu ja eemale. Otsus sai kohtu käijatele kuulutud, edasi kaebamise õpetus antud, ja kui nad kumbki sellega mitte rahu ei jäänud, siis lubati neile edasi kaebamiseks apelatsioni tähti.
Kohtu mehed:
/allkirjad/
Mihkel Lindeberg tuli kihelkonna kohtu küsimist mööda, nüid jälle kohtu ette ja kaebas: Tõnis Leier olla paljugi ta talule kahju teinud, Heinu wälja andnud, Heina kaheks (pooleks) teha andnud. Kraawi kinni aeanud, aedasi ära häwitanud, metsa maha raijunud ja maa üles kündnud, kople wilja all pidanud, rukkid külimata jätnud ja ei olewat kedagi põllu seadust pidanud. Pealegi seiswat wõlgu ja ei makswat laenatudki wõlga tale ära, nagu rukkid ja erned. Üleültse ei täitwat Leier ei mingisugustki tärmini. Tema nõudmine olla Leieri käest kokku 84 rbl. 15 kop. ja et ta talust wiibimata wälja läheks. Kedagi kirjaliku kontrahti Leieril ei olewat ja seda ei wõiwat ta nüid talle ta tegude pärast mitte enam andagi. Wiimaks nõudis Lindeberg, et aga Leierist lahti saaks, sest muidu teha see tema koha päris kõlwatumaks.
Leier wastas need ette andmised ei olewat mitte üks ainuski õiged, temal aga olla 2 aastad weel kontrahi aega edasi ja pidada ta siis oma kohta ka ikka edasi. Kohale ei olewat ta mingisugust kahju teinud.
Hans Künnapas tunistas, Leier and heinamaa küll kaheks teha. Tõnis Tamm tunistas muidugi olla Hans Luts küll sealt heina maa seest heina teinud.
Leier wastas need asjad olewat neil Lindebergiga siis ise ka kokku lepitud.
Andres Pent ja Mart Kees tunistasid, Leieril olla küll weel 2 aastat kontrahi aega edasi.
Niiwäärt wastumeelt kui Leier Lindebergile ka küllalt teinud juba on et Lindeberg teda mitte enam pidada ei taha siis
Kohus mõistis,
Leier mingu 23 Aprillist 1885 Lindebergi kohast wälja ja jäägu nad siis teine teisest suutumaks rahu ja eemale. Otsus sai kohtu käijatele kuulutud, edasi kaebamise õpetus antud, ja kui nad kumbki sellega mitte rahu ei jäänud, siis lubati neile edasi kaebamiseks apelatsioni tähti.
Kohtu mehed:
/allkirjad/
