Wallawannemb Johann Zimmer kaibas: "Sel 3. Septembril s.a. õddangult, tulli Jaan Kult, Pääkohtumees Märt Lüüs ja minno welli Samul Zimmer minno maija, nink Jaan Kult ütles sääl minnole: Minna tulli sinnole sedda hobbest näutama, keddas sinna minno kätte kui ütte warrastedu hobbest kinni pandsete: se hobbene ei olle mitte üts warrastedu.
Sellepäle pakkus Jaan Kult sedda hobbest minnole ärra wahhetada, ent minna es tahha eddimält mitte wahhetada, sest minna piddasi sedda hobbest üttes warrastedus hobbeses, ent perrakõrd wahhetasi minna siski se hobbese Jaan Kulti käest hendale. eddimätsel Krawi laade päiwal, kui minna selle Jaan Kulti käest wahhetedu hobbesega laade pääle olli sõitnu, ütles mõtsawaht Hans Kornell minnole: Sedda hobbest sinna laade päle wälja ärra weegu, enge hoija tedda warjupaigan. Kui minna perrast õddangu kella 10nes koddo sõitse, sis laski minna selle hobbese wankri eest wälja pästa nink sai se hobbene maja otsa aida ja wankri nink hobbese riista tõlla howi lukku tagga pantus. Tõisel hommukul, kui minna maggamast ülles olli tulnu, lõidse minna, et hobbene aijast nink wankri ja hobbese riista tõllahowist ärra warrastedu olli, ent suitse ehk päitse olliwa sinna jättetu. Tõllahowi uss olli wäljalahhutu.
Perran sedda üts näddal, kui minna se hobbese Jaan Kulti käest olli wahhetanu, tulli Jaan Kult minno pole nink tahtse sedda hobbest taggasi wahhetada, enge minna es wahheta; sis ütles Jaan Kult minno wasta: Warrastedus peab sinnol se hobbene saama.
Selle man olliwa: Johann Lell ja Andrus Püwwi."
Tunnistaja Andrus Püwwi andse nidate tunnistust: "Jaan Kult pakse sedda Zimmeri käest wahhetedu hobbest Johann Zimmerile jälle taggasi, nink lubbas 5 Rbl. mannu massa, ent Zimmer es wahheta mitte. Perran ütles Jaan Kult Johann Zimmerile: Se hobbene sinnole mitte ei jää, warrastedus peab temma sinnol saama."
Waltina kõrtsimees Jakob Altosaar andse nidate tunnistust: "Hans Kornell ütles minnole: Se hobbenne, mis Johann Zimmer Jaan Kulti käest om wahhetanu, ollewat üts warastedu hobbenne nink ollewat perris tagga Pihkwa liina 100-150 wersta."
Tunnistaja Isak Särremat andse nidate tunnistust: "Kristjan Mõttus kõnneli minnole Märt Piir man ollemissel nidate: Üts mees tulli haina aigu Pissole nink tõije se märra hobbese, mis Johann Zimmerile Jaan Kult olli wahhetanu, Pissole nink olli se mees kõrtsimehhe man kats päiwa."
Tunnistaja Kristjan Mõttus, Pisso kõrtsimehhe sullane, andse nidate tunnistust: "Hainateggemisse aigu ollewat tüdrukute wäljaütlemisse perra Pisso kõrtsin üts wõeras innimenne olnu, nink sellest ajast sani olli Pisso Jaan Kultil se hobbene, keddas temma Johann Zimmerile ärra wahhetas. Se 13. Septembril, eddimätse Krawi laade õddakul, es olle Jaan Kulti Pisso kõrtsin. Johann Kamel, kes laade aigu Pissol olli, ollewat Marri Kallioni käest küssinu, kas temma mitte katte seltsimehhele tüdrukid maggada es wõis anda. sel 15. Septembril hommukult ütles se mees, keddas tüdruku hainateggemise aigu Pissol omma nännu: Kui minna tullewa aasta jälle sija tulle, sis tulle minna 2 illusa täkkuga kellel kalli riista pääl sawa ollema.
Tunnistaja Märt Lazarus, Pisso kõrtsimehhe sullane, andse nidate tunnistust, kui Kristjan Mõttus om tunnistanu, ent ütles weel nidate: "Minna ütlesi Karl Kallionile, et Jaan Kult mitte eddimatsel laade päiwal kõrtsi pengi al es olle, nida kui konneldu olli; selleperrast ütles kõrtsimees Johann Kallion omma welle Karl Kallionile: Sinna löönu selle juttu päle Märt Lazarus purrus.
Johann Kallion pakse minnole 25 Rbl. nink selle eest olles minna Johann Zimmerile temmalt warrastedu hobbese kätte weenu."
Kristjan Mõttus ütles ka sedda kuuldnu ollewat, mis Märt Lazarus om tunnistanu.
Kristjan Mõttus ja Märt Lazarus tunnistasiwa ka, et selle maja Tüdruku sedda raskes omma piddanu, et neil wäega saggedast rehhe alt hobbese sitta wälja pühki ollewat olnu.
Tunnistaja Ann Koch, Jaan Kulti tüdruk, andse nidate tunnistust: "Sel 13. Septembril õddakult es olle Jaan Kulti mitte koddon. Minna maggasi Jaan Kuiwaga ütten sängin nink tõisel hommukul lõidse minna, et Johann Kamel ka meije sängin maggasi. sel 12. Septembril tulliwa 2 wõerast meest meije perremehhe pole nink maggasi öösel sääl. Suwwel hainateggemisse aigu toodi se kõrw märra hobbene Pissole Jaan Kulti kätte, sedda hobbest tõiwa 2 wõerast meest."
Tunnistaja Marri Kuiw, Jaan Kulti tüdruk, andse nidasammoti tunnistust, kui Ann Koch om tunnistanu.
Tunnistaja Ann Limbo, Pisso kõrtsimehhe tüdruk, andse nidate tunnistust: "Minna ei tija selle asja ülle middagi tunnistust anda.
Tunnistaja Liso Zimmer, Pisso kõrtsimehhe tüdruk, andse nidade tunnistust: "Minna ei tija middagi tunnistada, ja ei olle minna ka middagi kõnnelnu."
Kui nüüd se tüdruk Liso Zimmer Mango Wilipile kõnnelnu ollewat, et sel eddimätsel laade ööl üts hobbene Pisso kõrtsi rehhetarre kõrwalt ollewat minnema sõitnu, nink temma, Liso Zimmer, sedda läbbi paja nännu ollewat, jättis se koggokonna kohhus nimmitedu tüdruku sija kohtumaja wahhi alla, kunni Mango Wilip selles 2. Oktobris sija kohtu ette tallitedus saap nink sis mõllemba suu suud wasta selle asja ülle kõnneles.
Sel 2. Oktobril 1876.
Tunnistaja Mango Wilip andse nidate tunnistust: "Tüdruk Liso Zimmer ütles minnole: Laada öösel sõitse Pisso kõrtsi mant üts hobbene Wanna Anzmõisa pole, se hobbene olli Pisso kõrtsi rehhetarre weeren nink säält sõideti se hobbesega minnema; minna näggi sedda läbbi rehhe paja."
Tunnistaja Liso Zimmer andse nüüd tõist kõrda tunnistust: "Laade öösel sõitse üts Pisso kõrtsi rehhetarre mant Wanna Anzmõisa pole nink kuuldse minna sis, et eddepõhtjan kõnneldi, nink kui se inneminne põhtja kõrwalt Wanna Anzmõisa pole ärra sõitnu olli, sis kuuldse minna tarre kõrwal kõnnelemisse helli. Perremees Johann Kallion ütles minnole: Mis sinnol sedda kiik waja kõnnelda om, mis sinna nännu ollet; nink sõimas sellepäle minno. Kõrtsimehhe welli, Karl Kallion, ütles: Kui sinno käest keagi peas küsima, sis ütle ennegi, et üts om mööda sõitnu.
Meil tüdrukutel om wäega saggedaste rehhe alt hobbese sitta wälja ajada olnu."
Tunnistaja Johann Lell andse nidasammoti tunnistust kui Andrus Püwwi om tunnistanu.
Jaan Kult kostis: "Se mees, kelle käest minna hainateggemisse aigu se kõrw märra hobbese, kes Johann Zimmerile sai wahhetedus, osti, olli sel aastal kül Krawi laade aigu minno pool ööd.
Kui Jaan Kulti käest kohtu poolt nõutus sai, kost temma se hobbese, mis Johann Zimmerile sai wahhetedus, sanu om, kostis Jaan Kult, et temma ütte wõera innemisse, nimmega Peter Kõrts, käest 1 ruuna 15 Rbl. eest ollewat ostnu, sis ollewat Jaan Kult selle Peter Kõrtsile omma walge märra hobbese andnu, sellega kõrtsimees Johann Kallionile ütte seemen märra tuwwa, nink ollew ka Peter Kõrts ütte tõise mehhega ütte kõrwi märra tonu, keddas agga Jaan Kult hendale piddanu ja perrakõrd wallawannemba Johann Zimmerile ärra wahhetanu.
Sel 29. Oktobril 1876.
Johann Pielbaum kostis: "Karstolatse koggokonna perremees Jaan Tamm tulli enne Krawi laade sel päiwal minno pole, kust meije tõisel päiwal ladele sõitse nink tullime mõllemba sel sammal päiwal õddakult jälle taggasi, ent selsammal ööl sõitse Jaan Tamm koddo pole. Perran sedda kõnneli nüüd Jaan Tamm minnole, et kui temma sel ööl laade aigu minno poolt koddo sõitnu, sis ollewat liggi Wanna Anzmõisat Jaan Tammel üts perran sõitnu, üts kõrw märra hobbene een wenne look pääl ent suitsid es olle pään olnu, sis ollewat Jaan Tamm omma hobbese kinni piddanu nink ollewat temma tikkuga tulle ülles wõtnu nink sis tutwat kelmi Jaan Wuksi ärra tundnu, kes Jaan Tammele ollewat üttelnu: Kui sinna omma suud ei pea, sis minna sinnole näuta.
Kerku Alla kõrtsi man ollewat se Jaan Wuks ütte naise hobbese pääst suitse wõtnu nink temma hobbesele pähha pandnu. Se Jaan Wuks ollewat Jaan Tamme perran kunni Ottempa kõrtsi mannu sõitnu, kust Jaan Wuks tõist teed ollew sõitnu ja Jaan Tamm jälle Karstolatse pole.
Minno arwamisse perra saap se hobbene, kellega Jaan Wuks, Jaan Tamme ütlemisse perra, sel ööl Krawi laade eddimatsest päiwast tõise päiwa wahhel Ottepä pole sõitnu, wistist Johann Zimmeri hobbene ollema."
Sel 29. Oktobril 1876.
Kõrtismees Johann Kallionile sai se Jaan Kulti tunnistus ette loetu nink kostis Johann Kallion sellepäle, et temma mitte hendale Jaan Kulti läbbi ütte seemen märra ei olle tallitanu, sest temma ütles hendal essigi üts märra ollewat. Krawi laade aigu ei ütle Johann Kallion üttegi wõerast innemist Pissol temma pool ollewat olnu, ei ka üttegi Jaan Kulti tallon.
Johann Kallion tunnistas ka, et Jaan Kulti eddimatse laade päiwal tõise päiwani keik öö Pisso kõrtsi lawwa al ollewat olnu; ent tõist kõrda ütles Johann Kallion, et temma mõtsawaht Johann Kallioniga sel laade õddakul Jaan Kulti tallo ollewat lännu nink lõidnu, et Jaan Kult omman kambren sängin om magganu nink Johann Kamel ollewat tüdrukide man magganu."
Sel 18. Nowembril 1876.
Johann Zimmer andse ülles, et Jaan Kult olles temmale üttelnu: "Sinno hobbese warga saate sinna kätte, ent hobbest nink wankrid ei sa sinna mitte kätte."
Jaan Kult kostis sellepäle nidate: "Minna ei mälleta sedda üttelnu ollewat, kui minna peas sedda üttelnu ollewat, sis olli minna sel kõrral wistist joobnu."
Tamme Jaan ütles Krawi laadelt koddo sõiten ütte säratsid wankrid nink hobbest W Anzmõisa kõrtsi man nännu ollewat, kui wallawannemb Zimmeril om olnu, selle päle olle minna wistist sedda üttelnu.
Peter Kõrts (ei tija kust perri) tõi minnewa suwwe Pisso pole kats hobbest, üts ruun ja tõine märra. Se märra ostse minna Peter Kõrts käest 47 Rbl. eest nink se ruuna wahhetasi minna minno walge märra wasta; se olli sesamma märra keddas minna Johann Zimmerile ärra wahhetasi."
Tunnistaja Hans Kornell andse nidate tunnistust: "Pisso Johann Kallion kutsis minno Pissole sest et Jaan Kultil üts märra hobbene müwwa ehk wahhetada ollewat; kui minna Pissole lätsi, sis wei Johann Kallion minno Jaan Kulti koplisse nink näitas minnole sedda märra hobbest nink ütles: Sinna wõite sedda hobbest kül hendale wahhetada, lühhikesse maa päle sõita , kui Karrola kerkule ja Walga lina, sest se hobbene saisap kuulutus-lehhe pääl (kui warrastedu).
Se hobbene om perri 30 kunni 40 wersta tol pool Pihkwa liina nink massap 15 Rbl.
Kui minna sedda kuuli, sis ütli minna Kallionile, et kui se hobbene kuulutus lehte pääl saisap, sis minna tedda ei tahha."
Se koggokonna kohhus om otsuses pandnu, sedda Protokolli surembale kohtule läbbikaemises allandlikkult ette panda.
Wanna Anzmõisa koggokonna kohtu majan s. 24. Nowembril 1876.
Pääkohtumees: Märt Lüüs XXX
Kohtumees Peter Treumuth XXX
" Juk Hansi XXX
" Karl Wernik XXX
" Rein Mendik XXX
Wallawannemb Johann Zimmer kaibas: "Sel 3. Septembril s.a. õddangult, tulli Jaan Kult, Pääkohtumees Märt Lüüs ja minno welli Samul Zimmer minno maija, nink Jaan Kult ütles sääl minnole: Minna tulli sinnole sedda hobbest näutama, keddas sinna minno kätte kui ütte warrastedu hobbest kinni pandsete: se hobbene ei olle mitte üts warrastedu.
Sellepäle pakkus Jaan Kult sedda hobbest minnole ärra wahhetada, ent minna es tahha eddimält mitte wahhetada, sest minna piddasi sedda hobbest üttes warrastedus hobbeses, ent perrakõrd wahhetasi minna siski se hobbese Jaan Kulti käest hendale. eddimätsel Krawi laade päiwal, kui minna selle Jaan Kulti käest wahhetedu hobbesega laade pääle olli sõitnu, ütles mõtsawaht Hans Kornell minnole: Sedda hobbest sinna laade päle wälja ärra weegu, enge hoija tedda warjupaigan. Kui minna perrast õddangu kella 10nes koddo sõitse, sis laski minna selle hobbese wankri eest wälja pästa nink sai se hobbene maja otsa aida ja wankri nink hobbese riista tõlla howi lukku tagga pantus. Tõisel hommukul, kui minna maggamast ülles olli tulnu, lõidse minna, et hobbene aijast nink wankri ja hobbese riista tõllahowist ärra warrastedu olli, ent suitse ehk päitse olliwa sinna jättetu. Tõllahowi uss olli wäljalahhutu.
Perran sedda üts näddal, kui minna se hobbese Jaan Kulti käest olli wahhetanu, tulli Jaan Kult minno pole nink tahtse sedda hobbest taggasi wahhetada, enge minna es wahheta; sis ütles Jaan Kult minno wasta: Warrastedus peab sinnol se hobbene saama.
Selle man olliwa: Johann Lell ja Andrus Püwwi."
Tunnistaja Andrus Püwwi andse nidate tunnistust: "Jaan Kult pakse sedda Zimmeri käest wahhetedu hobbest Johann Zimmerile jälle taggasi, nink lubbas 5 Rbl. mannu massa, ent Zimmer es wahheta mitte. Perran ütles Jaan Kult Johann Zimmerile: Se hobbene sinnole mitte ei jää, warrastedus peab temma sinnol saama."
Waltina kõrtsimees Jakob Altosaar andse nidate tunnistust: "Hans Kornell ütles minnole: Se hobbenne, mis Johann Zimmer Jaan Kulti käest om wahhetanu, ollewat üts warastedu hobbenne nink ollewat perris tagga Pihkwa liina 100-150 wersta."
Tunnistaja Isak Särremat andse nidate tunnistust: "Kristjan Mõttus kõnneli minnole Märt Piir man ollemissel nidate: Üts mees tulli haina aigu Pissole nink tõije se märra hobbese, mis Johann Zimmerile Jaan Kult olli wahhetanu, Pissole nink olli se mees kõrtsimehhe man kats päiwa."
Tunnistaja Kristjan Mõttus, Pisso kõrtsimehhe sullane, andse nidate tunnistust: "Hainateggemisse aigu ollewat tüdrukute wäljaütlemisse perra Pisso kõrtsin üts wõeras innimenne olnu, nink sellest ajast sani olli Pisso Jaan Kultil se hobbene, keddas temma Johann Zimmerile ärra wahhetas. Se 13. Septembril, eddimätse Krawi laade õddakul, es olle Jaan Kulti Pisso kõrtsin. Johann Kamel, kes laade aigu Pissol olli, ollewat Marri Kallioni käest küssinu, kas temma mitte katte seltsimehhele tüdrukid maggada es wõis anda. sel 15. Septembril hommukult ütles se mees, keddas tüdruku hainateggemise aigu Pissol omma nännu: Kui minna tullewa aasta jälle sija tulle, sis tulle minna 2 illusa täkkuga kellel kalli riista pääl sawa ollema.
Tunnistaja Märt Lazarus, Pisso kõrtsimehhe sullane, andse nidate tunnistust, kui Kristjan Mõttus om tunnistanu, ent ütles weel nidate: "Minna ütlesi Karl Kallionile, et Jaan Kult mitte eddimatsel laade päiwal kõrtsi pengi al es olle, nida kui konneldu olli; selleperrast ütles kõrtsimees Johann Kallion omma welle Karl Kallionile: Sinna löönu selle juttu päle Märt Lazarus purrus.
Johann Kallion pakse minnole 25 Rbl. nink selle eest olles minna Johann Zimmerile temmalt warrastedu hobbese kätte weenu."
Kristjan Mõttus ütles ka sedda kuuldnu ollewat, mis Märt Lazarus om tunnistanu.
Kristjan Mõttus ja Märt Lazarus tunnistasiwa ka, et selle maja Tüdruku sedda raskes omma piddanu, et neil wäega saggedast rehhe alt hobbese sitta wälja pühki ollewat olnu.
Tunnistaja Ann Koch, Jaan Kulti tüdruk, andse nidate tunnistust: "Sel 13. Septembril õddakult es olle Jaan Kulti mitte koddon. Minna maggasi Jaan Kuiwaga ütten sängin nink tõisel hommukul lõidse minna, et Johann Kamel ka meije sängin maggasi. sel 12. Septembril tulliwa 2 wõerast meest meije perremehhe pole nink maggasi öösel sääl. Suwwel hainateggemisse aigu toodi se kõrw märra hobbene Pissole Jaan Kulti kätte, sedda hobbest tõiwa 2 wõerast meest."
Tunnistaja Marri Kuiw, Jaan Kulti tüdruk, andse nidasammoti tunnistust, kui Ann Koch om tunnistanu.
Tunnistaja Ann Limbo, Pisso kõrtsimehhe tüdruk, andse nidate tunnistust: "Minna ei tija selle asja ülle middagi tunnistust anda.
Tunnistaja Liso Zimmer, Pisso kõrtsimehhe tüdruk, andse nidade tunnistust: "Minna ei tija middagi tunnistada, ja ei olle minna ka middagi kõnnelnu."
Kui nüüd se tüdruk Liso Zimmer Mango Wilipile kõnnelnu ollewat, et sel eddimätsel laade ööl üts hobbene Pisso kõrtsi rehhetarre kõrwalt ollewat minnema sõitnu, nink temma, Liso Zimmer, sedda läbbi paja nännu ollewat, jättis se koggokonna kohhus nimmitedu tüdruku sija kohtumaja wahhi alla, kunni Mango Wilip selles 2. Oktobris sija kohtu ette tallitedus saap nink sis mõllemba suu suud wasta selle asja ülle kõnneles.
Sel 2. Oktobril 1876.
Tunnistaja Mango Wilip andse nidate tunnistust: "Tüdruk Liso Zimmer ütles minnole: Laada öösel sõitse Pisso kõrtsi mant üts hobbene Wanna Anzmõisa pole, se hobbene olli Pisso kõrtsi rehhetarre weeren nink säält sõideti se hobbesega minnema; minna näggi sedda läbbi rehhe paja."
Tunnistaja Liso Zimmer andse nüüd tõist kõrda tunnistust: "Laade öösel sõitse üts Pisso kõrtsi rehhetarre mant Wanna Anzmõisa pole nink kuuldse minna sis, et eddepõhtjan kõnneldi, nink kui se inneminne põhtja kõrwalt Wanna Anzmõisa pole ärra sõitnu olli, sis kuuldse minna tarre kõrwal kõnnelemisse helli. Perremees Johann Kallion ütles minnole: Mis sinnol sedda kiik waja kõnnelda om, mis sinna nännu ollet; nink sõimas sellepäle minno. Kõrtsimehhe welli, Karl Kallion, ütles: Kui sinno käest keagi peas küsima, sis ütle ennegi, et üts om mööda sõitnu.
Meil tüdrukutel om wäega saggedaste rehhe alt hobbese sitta wälja ajada olnu."
Tunnistaja Johann Lell andse nidasammoti tunnistust kui Andrus Püwwi om tunnistanu.
Jaan Kult kostis: "Se mees, kelle käest minna hainateggemisse aigu se kõrw märra hobbese, kes Johann Zimmerile sai wahhetedus, osti, olli sel aastal kül Krawi laade aigu minno pool ööd.
Kui Jaan Kulti käest kohtu poolt nõutus sai, kost temma se hobbese, mis Johann Zimmerile sai wahhetedus, sanu om, kostis Jaan Kult, et temma ütte wõera innemisse, nimmega Peter Kõrts, käest 1 ruuna 15 Rbl. eest ollewat ostnu, sis ollewat Jaan Kult selle Peter Kõrtsile omma walge märra hobbese andnu, sellega kõrtsimees Johann Kallionile ütte seemen märra tuwwa, nink ollew ka Peter Kõrts ütte tõise mehhega ütte kõrwi märra tonu, keddas agga Jaan Kult hendale piddanu ja perrakõrd wallawannemba Johann Zimmerile ärra wahhetanu.
Sel 29. Oktobril 1876.
Johann Pielbaum kostis: "Karstolatse koggokonna perremees Jaan Tamm tulli enne Krawi laade sel päiwal minno pole, kust meije tõisel päiwal ladele sõitse nink tullime mõllemba sel sammal päiwal õddakult jälle taggasi, ent selsammal ööl sõitse Jaan Tamm koddo pole. Perran sedda kõnneli nüüd Jaan Tamm minnole, et kui temma sel ööl laade aigu minno poolt koddo sõitnu, sis ollewat liggi Wanna Anzmõisat Jaan Tammel üts perran sõitnu, üts kõrw märra hobbene een wenne look pääl ent suitsid es olle pään olnu, sis ollewat Jaan Tamm omma hobbese kinni piddanu nink ollewat temma tikkuga tulle ülles wõtnu nink sis tutwat kelmi Jaan Wuksi ärra tundnu, kes Jaan Tammele ollewat üttelnu: Kui sinna omma suud ei pea, sis minna sinnole näuta.
Kerku Alla kõrtsi man ollewat se Jaan Wuks ütte naise hobbese pääst suitse wõtnu nink temma hobbesele pähha pandnu. Se Jaan Wuks ollewat Jaan Tamme perran kunni Ottempa kõrtsi mannu sõitnu, kust Jaan Wuks tõist teed ollew sõitnu ja Jaan Tamm jälle Karstolatse pole.
Minno arwamisse perra saap se hobbene, kellega Jaan Wuks, Jaan Tamme ütlemisse perra, sel ööl Krawi laade eddimatsest päiwast tõise päiwa wahhel Ottepä pole sõitnu, wistist Johann Zimmeri hobbene ollema."
Sel 29. Oktobril 1876.
Kõrtismees Johann Kallionile sai se Jaan Kulti tunnistus ette loetu nink kostis Johann Kallion sellepäle, et temma mitte hendale Jaan Kulti läbbi ütte seemen märra ei olle tallitanu, sest temma ütles hendal essigi üts märra ollewat. Krawi laade aigu ei ütle Johann Kallion üttegi wõerast innemist Pissol temma pool ollewat olnu, ei ka üttegi Jaan Kulti tallon.
Johann Kallion tunnistas ka, et Jaan Kulti eddimatse laade päiwal tõise päiwani keik öö Pisso kõrtsi lawwa al ollewat olnu; ent tõist kõrda ütles Johann Kallion, et temma mõtsawaht Johann Kallioniga sel laade õddakul Jaan Kulti tallo ollewat lännu nink lõidnu, et Jaan Kult omman kambren sängin om magganu nink Johann Kamel ollewat tüdrukide man magganu."
Sel 18. Nowembril 1876.
Johann Zimmer andse ülles, et Jaan Kult olles temmale üttelnu: "Sinno hobbese warga saate sinna kätte, ent hobbest nink wankrid ei sa sinna mitte kätte."
Jaan Kult kostis sellepäle nidate: "Minna ei mälleta sedda üttelnu ollewat, kui minna peas sedda üttelnu ollewat, sis olli minna sel kõrral wistist joobnu."
Tamme Jaan ütles Krawi laadelt koddo sõiten ütte säratsid wankrid nink hobbest W Anzmõisa kõrtsi man nännu ollewat, kui wallawannemb Zimmeril om olnu, selle päle olle minna wistist sedda üttelnu.
Peter Kõrts (ei tija kust perri) tõi minnewa suwwe Pisso pole kats hobbest, üts ruun ja tõine märra. Se märra ostse minna Peter Kõrts käest 47 Rbl. eest nink se ruuna wahhetasi minna minno walge märra wasta; se olli sesamma märra keddas minna Johann Zimmerile ärra wahhetasi."
Tunnistaja Hans Kornell andse nidate tunnistust: "Pisso Johann Kallion kutsis minno Pissole sest et Jaan Kultil üts märra hobbene müwwa ehk wahhetada ollewat; kui minna Pissole lätsi, sis wei Johann Kallion minno Jaan Kulti koplisse nink näitas minnole sedda märra hobbest nink ütles: Sinna wõite sedda hobbest kül hendale wahhetada, lühhikesse maa päle sõita , kui Karrola kerkule ja Walga lina, sest se hobbene saisap kuulutus-lehhe pääl (kui warrastedu).
Se hobbene om perri 30 kunni 40 wersta tol pool Pihkwa liina nink massap 15 Rbl.
Kui minna sedda kuuli, sis ütli minna Kallionile, et kui se hobbene kuulutus lehte pääl saisap, sis minna tedda ei tahha."
Se koggokonna kohhus om otsuses pandnu, sedda Protokolli surembale kohtule läbbikaemises allandlikkult ette panda.
Wanna Anzmõisa koggokonna kohtu majan s. 24. Nowembril 1876.
Pääkohtumees: Märt Lüüs XXX
Kohtumees Peter Treumuth XXX
" Juk Hansi XXX
" Karl Wernik XXX
" Rein Mendik XXX
