Kohtu ette tuli Hans Allikoh ja kaebas: et tema on kewade küla kõrtso peremehe Ado Miklele 11e lamast hoida wötnud ja pidi minole iga loma pealt päwa tegema aga tema ei teinud ja nüüd pärib mino käest 12e lomast ja ütleb et ma olen lamma ära tapnud, wöi ära müünud, ja ei tee minno päiwi ega maksa ka, (mis üks kõik) hoidmese eest midagi ja Hintrik Adra kuulis kui ta ütles et ma olen tema loma ära warastanud ära müünd ehk söönd. Leno Otsa nägi kui ta lomad meile ajas kewade.

Ette tuli Kärso peremees Ado Miklas ja küssiti mitto lamast sina wisid kewade Perupu karjas ma peale nende hoida, tema kostis: 12le lomast 6 wana ja 6 talle.

Küssiti: kuida sina kauplesid nendeka neid lambaid nente hoida anta? Tema kostis ma lubasin temale kaks raud rattast tehha seda hoidmese palka ja seda ma tegin.

Ette tuli Ado Miglase naine Kai ja sai küssitud kas sina ajasid need lammad Peerupule ja kes need wasta wötis kas Perupu peremees luges loomad ära kui sa senna nad ajasid. ta kostis: Ei lugenud teda ei olnudgi seal wastas, perenaine wöttis wasta ja ei lugend neid ka mitte.

Ette tuli Leno Otsa ja sai küssitud kas sina nägid kui mitto lomast Kärsast Peerupule toodi tema kostis: Ega se mino assi ei olnud neid lugeda, aga eks ma seda kuulnud et nemad räkisid et 11e lammast pidi olema ega ma neid ei lugend. aga seda ma kuulsin, kui naad rääkisid et 11e on.

Ette tuli weel Ado Miklose naine Kai ja küssiti: miks pärast sa ei wõtnud oma lamast ära teiste hulgast, kui sa teised ära wötsid tema kostis: mina läksin ja ajasin lomad wäljalt ära oma lauta, ja wõtsin oma ära, aga üks jäi puudo et teda teiste hulkas ei olnud, ja pois tuli ja aias teised lomad ära, mina mõtlesin et siis kui teised omal ära wötawad, et siis minol ehk jääb üle, minna ja mino mees walitsesime omad ära ja ma läksin teine kord tema käest weel saamas ja mina tunnen et se lamas on praego Peerupu Hans Allikowi käes must lamas walge kriim otsas ma tahtsin ära wötta aga ta ei anud mino käte ja söimas mõnd weel pealegi.

Ete kutsuti Ado Miklas ja küssiti: kus kohtas wotsid sinna oma lomad teiste hulkast ära tema kostis: mina wõtsin oma lautas oma lomad teiste ulkast ära, üks jäi pudo et teda teiste hulkas ei olnud mitte.

Ette tuli Hintrik Adra ja küssiti: kas sina kuulsid kudas Kärso Ado Miklas ütles Peerupu Hans Alikohwile kui ta lomasid tema käest päris: Hintrik Adra kostis tema ütles: sinna oled mino lomad perse pand oled jo pannud, ta kus sa oled ta pannud, aga minol on üks lamas puudo muud minna ei tea sinno käest ma pärin.

Ete kutsuti Ado Miklas ja küssiti miks sinna oled Hans Allikohwile ütlend et ta on sino loma perse pand, ja omiti on so oma naine tunistand et teie olete keige ene oma lomad teiste seast ära wötnud ja et se lamas peab praego weel Peerupul olema, mikspärast teie ei wötnud oma lomad kohe keik ära ja kui teie seda ühte siis ei tunud mis asjast teie nüid teda siis tunete?

Ado Miklas kostis: Ja mina ei tunud siis ega ei tune nüüd ka kui mino naine teda nüüd tuneb eks ta siis olle seal, antko siis Hans Allikoh teda mino kätte.

Ette kutsuti Hans Alikoh ja küssiti: miks pärast sa ei anna siis mite Ado Miklase lamast kätte kui se sinno käe on. Hans Alikoh kostis: Mino käes ei ole enam tema lamast. 11e lamast tema antis mino holeks ja need on tema käe, sui üks jäi haikeks ta wiis selle ära teise wiis ja müüs linna ja 9ta wöttis teiste ulgast ära, mino käe enam tema lamast ei olle, ega ma oma lamast temale ei wöi anta. tema ei ole jo minole lamaste eest päiwi teind ni kui ta lubas, ja ühte lamast ta tahab ka enam kui ta antis, sest mino aro ei sa, mis isse mardi kaup se on kaks ratast ta tegi mule mino oma puud ja rumud ega ma tema 11e lamast sui otsa sele eest ei pea mina maksan tema ratta töö wälja, tema maksko mino loma toidmese päwad, aga ärgo päriko mino käest sele pärast lamast et ta päiwi teha ei taha mite.

Ese assi ni segane ja sant on äientada kutsus kohos weel Leeno Otsa ette ja küsis: kas sa töeste kuulsid et 11e lamast olli, wõi kust sa tead ja kuda sa kuulsid seda.

Leno Otsa kostis: kui Kässo perenaine oma lomad sena ajas olin mina teine pool haeda. Hans Alikoh tuli ka senna ja ütles: teil pidi 6 lamast olema ja on 11e? Kärsa perenaine kostis meil 6 wana on, ega meie talesid ei arwanud ja mina läksin wäljale laste seltsis lamaste jure, ja lugesin need lamad keik ära mis seal oli ja oli ühte koko 45 lamast, kui pailu neid Körtsus oli ei ole ma mite isse äranis näind, ega lugend, ja seal pidi olema:

ja sel wisil lugesin mina neid sui mito kord kui ma lamaste jures olin sest mina käisin ühte puhku enamest iga ennekesk homikud lamast jures ja lugesin iga kord, muud mina ei tea räkita, kui lomad sena tulid, laskis Kärsa perenaine naad ilma wasta wötjata teiste ulka.

Et nente tunistused ni segased olid wastamesi teine ei ole lomastid wasta wotes lugend ja teine on ilma nägemata ulka lasknud.

Selle peale möistis kohos: peab Ado Miklas niikaua 11e lamma rahole jäma kui ta omale selged tunistust toob et temal on 12e lamast olnud aga lamaste pealt maksab Hans Allikohwile päwade hinda mis siin waltas lamast eest päwa tegemese aegas päwa hind on.

Wanna lama pealt 50end kopik se teeb 6 loma pealt 3 rubla, tallete pealt 30 kopik teeb 5 talle pealt 1 rubl 50 kopik se teeb 4 rubla 50end kopik.

Aga et need lamad mönikord on Kärso karjas ma peal käind saab ka se maks allantatud, wana loma pealt 45 kopik, se teeb 2 rubla 70 kopik talle pealt 25 kopik, se teeb 1 rubla 25 kopik, suma 3 rubla 95 kop. ja Hans Alikoh maksab Ado Miklasele tema rahha tegemest kahe ratta ette 1 rubla 20end kopik, ja peab se raha kahe nädala järel maksetud olema mõlemi poolt.

Seleka on löppetud.

Ado Miklas ei tahtnud sele kohtuka rahol ola ja nöutis protokoli wälja Kihelkona kohtuse minna ga ei saand mite lubatud anda ene kui surem kohos pärib.

Kohtuwannem Hans Schmideberg (allkiri)

" Körwamees Juhhan Lesmann (allkiri)

"" Pritik Liwa XXX

Kog. kirjotaja J. Milleri (allkiri)

/Kohos mõistis aga kohtu kaiad ei olnud seleka rahul. Protokol on wälja antud 2el Detsem. 1878. Kihelkona kohtu./