Kohtu ette kaebas Tõnu Paawelson, et tema on olnud kewade Jüri pääwa aeges wäljal äästamas, ja seal kadunud piip ära. Nüüd olla ta aga seda piipu näinud Hans Tilli käe. Ta olla ka Hansu käest kätte küsinud, aga Hans ei ole mitte annud, waid ütelnud, et ta Tallinna wahetanud ja annud 60 kop. peale, ning tahta seda ka nüüd Tönu käest kätte saada muidu ei luba ta piipu mitte kätte anda.
Tõnu tunnistas aga, et Hans Tilli wäimehe Toomas Einsoki poeg Jaan on selle piibu leidnud, ja isa kätte wiinud, kust ta siis arwas Hans Tillit teda oma kätte saanud. Tõnu ütles oma piibul, mis ära kadunud järgmised märgid olema:
1, kahal on oksa auk sees,
2, wamdos on kärniline nagu põlenud.
3, pitsil on praegu sees all,
4, ahelad kahte moodi
5, 2 wask wõru ülewal pitsi juures warre peal, ka 1 all, kõige ülemise wõrul on kand taga ja ahelad külgis.
Kohtu ette kutsuti Hans Tilli ja kästi see piip ette tuua. Ta tõi selle piibu ette ja need märgid olid kõik selle piibu külges, mis Tõnu oli üles annud. Nüüd küsiti kust ta selle piibu oli wõtnud? Ta ütles: Ma wahetasin nüüd Tallinnas ühe linna mehega. Ega mina teadnud kelle ta pidi olema, nina antsin weel joobnud peaga 60 kop. peale, seda nägi ka Toomas Einsok.
Nüüd kutsuti ette Tooma poeg Jaan Eisnok, kes selle piibu leidnud oli, ja näidati ja küsiti, kas see on seesama piip mida sa leitsid ning kust sa leitsid? Siis tunnistas Jaan, et ma leitsin selle piibu Tuuleweski põllu otsast maante äärest ja wiisin ta isa kätte, ja see on seesama piip. Isa pani ta kappi ja ütles: Eks saa näha kes teda pärib.
Kohtu ette kutsuti Toomas Einsok ja küsiti: Kas pois leidis selle piibu, kus ta siis selle piibu pani ja kuda ta nüüd linna sai ja kas sa nägid kui Hans Tilli teda wahetas? Toomas Einsok tunnistas: Poiss tuli ühel õhtul koju ja tõi selle piibu minu kätte ja ütles: Ma leitsin selle Tuuleweski põllu otsast tee äärest, siis ma küsisin: Ei tea ehk sa aga warastasid kuskilt. Aga ta ütles: Ei isa tule ma näitan weel kust ma leitsin. Siis wõtsin ma ta oma kätte ja käisin taaga teol, et ehk keegi nääb, et mu kää on, et ta siis wõiks kätte saada. Et nüüd keegi küsind, siis läksin ma linna ja wahetasin seal ära ja nüüd pärast oli Hans ta oma kätte wahetanud ja andis 60 kop. peale.
Selle peale mõistis kohus, et Tõnu saab oma piibu kätte ja Hans kui ta niipalju peale andis, peab ise oma rumalust kandma. Sest, et see piip kõik kokku kas 25 ehk 30 kop. wõib maksta ja Hans ütles, et tal omal on ka ikka üks 20ne kopikane olnud. Siis pidi Tõnu Hansule weel 15 kop. maksma ja oli asi lõpetud.
Kohtuwanem Hans Schmideberg (allkiri)
1. " kohtukõrwamees Juhhan Lesmann (allkiri)
2. korwamees Jaan Kastan (allkiri)
Kogukonna kirjutaja J. Roosmann (allkiri)
/Selle kohtu mõistmisega olid naad mõlemad rahul./
Kohtu ette kaebas Tõnu Paawelson, et tema on olnud kewade Jüri pääwa aeges wäljal äästamas, ja seal kadunud piip ära. Nüüd olla ta aga seda piipu näinud Hans Tilli käe. Ta olla ka Hansu käest kätte küsinud, aga Hans ei ole mitte annud, waid ütelnud, et ta Tallinna wahetanud ja annud 60 kop. peale, ning tahta seda ka nüüd Tönu käest kätte saada muidu ei luba ta piipu mitte kätte anda.
Tõnu tunnistas aga, et Hans Tilli wäimehe Toomas Einsoki poeg Jaan on selle piibu leidnud, ja isa kätte wiinud, kust ta siis arwas Hans Tillit teda oma kätte saanud. Tõnu ütles oma piibul, mis ära kadunud järgmised märgid olema:
1, kahal on oksa auk sees,
2, wamdos on kärniline nagu põlenud.
3, pitsil on praegu sees all,
4, ahelad kahte moodi
5, 2 wask wõru ülewal pitsi juures warre peal, ka 1 all, kõige ülemise wõrul on kand taga ja ahelad külgis.
Kohtu ette kutsuti Hans Tilli ja kästi see piip ette tuua. Ta tõi selle piibu ette ja need märgid olid kõik selle piibu külges, mis Tõnu oli üles annud. Nüüd küsiti kust ta selle piibu oli wõtnud? Ta ütles: Ma wahetasin nüüd Tallinnas ühe linna mehega. Ega mina teadnud kelle ta pidi olema, nina antsin weel joobnud peaga 60 kop. peale, seda nägi ka Toomas Einsok.
Nüüd kutsuti ette Tooma poeg Jaan Eisnok, kes selle piibu leidnud oli, ja näidati ja küsiti, kas see on seesama piip mida sa leitsid ning kust sa leitsid? Siis tunnistas Jaan, et ma leitsin selle piibu Tuuleweski põllu otsast maante äärest ja wiisin ta isa kätte, ja see on seesama piip. Isa pani ta kappi ja ütles: Eks saa näha kes teda pärib.
Kohtu ette kutsuti Toomas Einsok ja küsiti: Kas pois leidis selle piibu, kus ta siis selle piibu pani ja kuda ta nüüd linna sai ja kas sa nägid kui Hans Tilli teda wahetas? Toomas Einsok tunnistas: Poiss tuli ühel õhtul koju ja tõi selle piibu minu kätte ja ütles: Ma leitsin selle Tuuleweski põllu otsast tee äärest, siis ma küsisin: Ei tea ehk sa aga warastasid kuskilt. Aga ta ütles: Ei isa tule ma näitan weel kust ma leitsin. Siis wõtsin ma ta oma kätte ja käisin taaga teol, et ehk keegi nääb, et mu kää on, et ta siis wõiks kätte saada. Et nüüd keegi küsind, siis läksin ma linna ja wahetasin seal ära ja nüüd pärast oli Hans ta oma kätte wahetanud ja andis 60 kop. peale.
Selle peale mõistis kohus, et Tõnu saab oma piibu kätte ja Hans kui ta niipalju peale andis, peab ise oma rumalust kandma. Sest, et see piip kõik kokku kas 25 ehk 30 kop. wõib maksta ja Hans ütles, et tal omal on ka ikka üks 20ne kopikane olnud. Siis pidi Tõnu Hansule weel 15 kop. maksma ja oli asi lõpetud.
Kohtuwanem Hans Schmideberg (allkiri)
1. " kohtukõrwamees Juhhan Lesmann (allkiri)
2. korwamees Jaan Kastan (allkiri)
Kogukonna kirjutaja J. Roosmann (allkiri)
/Selle kohtu mõistmisega olid naad mõlemad rahul./
