Kohtu ette kaebas Jüri Leikopp, et minewa aasta (1880) on ta oma isa Mardi juurest ära läinud, sest et isa temaga mitte rahul pole olnud. Siis olnud ta jo teise peremehe teenistuses, kui isa tulnud teda jälle tagasi kutsuma, see olnud metsas. Siis teinud nad ka kaupa, Jüri tahtnud teiste hulka minna kauplema, aga isa pole häbi pärast tulnud. Siis lubanud isa talle palka: 30 rubla raha, 1 mõet odre oma seemega maha 1 kuub, 1 kasukas (1879 aasta ette) 1 paar willaseid püksa, 2 paari takuseid püksa, 2 särki, 2 paari kindaid, 2 paari sokkisid, 1 aasta pearaha.
Sest palgast on kätte saadud: 9 rubla 40 kop. raha, 2 särki, kindad ja sokid, ja pool pearaha.
Et nad see aasta jälle sugugi korda ei ole saanud, waid isa sõimata teda järjest emise täkuks, tema pidada poega 26 aastat toitnud olema, kui kaua ta weel toita, isa ei pidada tema tööst midagi, mõni kord ei andagi tööd, ajada teda ära. Nüüd seepärast, kui aasta täis saanud, läinud ta ära.
Aga nüüd ei anda isa tema palka kätte, waid öölda, et ta põlla midagi lubanud, seepärast ei anda ta ka mitte üks tolk. Seks olla aga Jüril käemees, et Mart nii palju on lubanud. Juhan Kakadule on isa ütelnud, et nii palju on lubanud nagu ülemal nimetud on.
Kohtu ette kutsuti isa Mart Leikop ja küsiti: Kui palju ta oli lubanud, ja palju kätte annud? Mart ütles: Tema ei olla sugugi lubanud, ega olla ka tagasi kutsunud. Ema olla kutsunud, ja siis olla Jüri küll niipalju küsinud, aga tema öölnud, siis wõid minna. Siis kaebas Mart, et Jüri lubanud ta sooled maandi peale suitsema panna. Siis hakkas ta Jürit kohtu ees ropuste sõimama, mis ei kõlba protukolli kirjutada. Kohtu keelust hoolimata sõimas, wandus ja needis ta oma poega, kuni ta sai wälja aetud, ega ta ei lubanud pojale mitte sugugi anda. Nüüd kutsuti kohtu ette Jüri, ja küsiti: Kas see on tõsi et oled lubanud oma isa sooled maandi peale suitsema panna? Ta ütles: Jaan, seda hirmust sõna ma olen ütelnud, -!!
See oli 1880 aasta kolmekuninga pääwa Laupääw õhtu, siis oli kaabakas seal olnud Mardi tütre juures, ma lugesin laua ääres, ja nemad mürasid sängis, siis tahtsin ma seda wälja ajada, aga isa ei lasknud waid lubas mu ahju taha nurka unikusse lüüa, ja wõttis 13ne süllase köie, siis tahtsid mind kinni siduda, aga ma ei lasknud, waid ütlesin: enne on teie sooled suitsemas, enne kui minu ahju taha unikusse, ehk kinni saate. Ette kutsuti Mart ja üteldi: Sull on jo kaabakad tuas olnud? Ta ütles: ega see kaabakas olnud, see oli jo tuntud inime. Kui ööldi et ta mitte wõerast oma juures pidada ei tohi, pealegi tütre juures, ütles ta, tema wõida pidada keda ta tahab.
Kohtuwanem Hans Schmideberg (allkiri)
I. " kohtukõrwamees Jaan Kastan (allkiri)
II. "kohtukõrwamees Juhhan Lesmann (allkiri)
Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)
/Et see asi jo suurem on kui walla kohus õiendada wõib, seepärast ei wõinud meie siia midagi mõista, et Juhan Kajadu siin ei olnud jäi see poolele./
Kohtu ette kaebas Jüri Leikopp, et minewa aasta (1880) on ta oma isa Mardi juurest ära läinud, sest et isa temaga mitte rahul pole olnud. Siis olnud ta jo teise peremehe teenistuses, kui isa tulnud teda jälle tagasi kutsuma, see olnud metsas. Siis teinud nad ka kaupa, Jüri tahtnud teiste hulka minna kauplema, aga isa pole häbi pärast tulnud. Siis lubanud isa talle palka: 30 rubla raha, 1 mõet odre oma seemega maha 1 kuub, 1 kasukas (1879 aasta ette) 1 paar willaseid püksa, 2 paari takuseid püksa, 2 särki, 2 paari kindaid, 2 paari sokkisid, 1 aasta pearaha.
Sest palgast on kätte saadud: 9 rubla 40 kop. raha, 2 särki, kindad ja sokid, ja pool pearaha.
Et nad see aasta jälle sugugi korda ei ole saanud, waid isa sõimata teda järjest emise täkuks, tema pidada poega 26 aastat toitnud olema, kui kaua ta weel toita, isa ei pidada tema tööst midagi, mõni kord ei andagi tööd, ajada teda ära. Nüüd seepärast, kui aasta täis saanud, läinud ta ära.
Aga nüüd ei anda isa tema palka kätte, waid öölda, et ta põlla midagi lubanud, seepärast ei anda ta ka mitte üks tolk. Seks olla aga Jüril käemees, et Mart nii palju on lubanud. Juhan Kakadule on isa ütelnud, et nii palju on lubanud nagu ülemal nimetud on.
Kohtu ette kutsuti isa Mart Leikop ja küsiti: Kui palju ta oli lubanud, ja palju kätte annud? Mart ütles: Tema ei olla sugugi lubanud, ega olla ka tagasi kutsunud. Ema olla kutsunud, ja siis olla Jüri küll niipalju küsinud, aga tema öölnud, siis wõid minna. Siis kaebas Mart, et Jüri lubanud ta sooled maandi peale suitsema panna. Siis hakkas ta Jürit kohtu ees ropuste sõimama, mis ei kõlba protukolli kirjutada. Kohtu keelust hoolimata sõimas, wandus ja needis ta oma poega, kuni ta sai wälja aetud, ega ta ei lubanud pojale mitte sugugi anda. Nüüd kutsuti kohtu ette Jüri, ja küsiti: Kas see on tõsi et oled lubanud oma isa sooled maandi peale suitsema panna? Ta ütles: Jaan, seda hirmust sõna ma olen ütelnud, -!!
See oli 1880 aasta kolmekuninga pääwa Laupääw õhtu, siis oli kaabakas seal olnud Mardi tütre juures, ma lugesin laua ääres, ja nemad mürasid sängis, siis tahtsin ma seda wälja ajada, aga isa ei lasknud waid lubas mu ahju taha nurka unikusse lüüa, ja wõttis 13ne süllase köie, siis tahtsid mind kinni siduda, aga ma ei lasknud, waid ütlesin: enne on teie sooled suitsemas, enne kui minu ahju taha unikusse, ehk kinni saate. Ette kutsuti Mart ja üteldi: Sull on jo kaabakad tuas olnud? Ta ütles: ega see kaabakas olnud, see oli jo tuntud inime. Kui ööldi et ta mitte wõerast oma juures pidada ei tohi, pealegi tütre juures, ütles ta, tema wõida pidada keda ta tahab.
Kohtuwanem Hans Schmideberg (allkiri)
I. " kohtukõrwamees Jaan Kastan (allkiri)
II. "kohtukõrwamees Juhhan Lesmann (allkiri)
Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)
/Et see asi jo suurem on kui walla kohus õiendada wõib, seepärast ei wõinud meie siia midagi mõista, et Juhan Kajadu siin ei olnud jäi see poolele./
