Kohtu ette wõeti see asi, mis 9. Januaril s.a. No 1. all poolele jäi, et kaebtuse alused ja käemehed siin ei olnud.
Ette kutsuti kaebaja Jaan Treuer, ja küsiti, kas nad on ehk ära leppinud? Ta kostis et mitte leppinud ei ole, ja kaebtus oli jälle niisammuti kui No 1. all.
Kohtu ette kutsuti, kaebtuse alune Juhan Klaassen, ja küsiti, kas sa oled Poale pulmas Jaan Treuerit peksnud ja miks pärast?
Ta ütles, et tema mitte teda sugugi löönud ei ole. Tema tulnud tuast wälja, ja kojas on üks teda teiwaga löönud (kes see olnud, ei teadnud ta mitte) siis istunud tema õue ree peale, korraga hakkanud koer karjuma, tema jooksnud waatama, siis öölnud, et Raba poiss olla koera peksnud. Siis ta wõtnud poisi tutist kinni, ja siis kukunud nad mõlemad otseti maha, aga teda löönud ei ole ta mitte. Aga poiss olla teda enne ja pärast hirmsaste sõimanud, hobuse ja wälja wargaks, Wahastu sandiks, hooraks j.n.e. ta läinud koju, ikka sõimusõnad kostnud järele.
Kohtu ette kutsuti käemees Hinrik Kullerkup ja küsiti, kudas ta seda näinud?
Ta tunnistas, et Jaan mitte sõna Juhaniga enne rääkinud pole, ega ka koera peksnud, waid koer jooksnud tee peal neist mööda, siis Jaan wõtnud mütsi peast, wiskanud koera, mis peale see näuksatanud. Aga Juhan wõtnud Jaani karwupidi kinni, ja hakkanud hirmsaste jalaga ja rusikaga peksma, pähe ja külle peale, et Jaan wiimaks ropp ja werine olnud. Siis olla ta alles Juhanille ütelnud Wahastu sant ja inimese tapja.
Kohtu ette kutsuti käemees, Peeter Pertel ja küsiti kudas tema seda näinud? Ta ütles: Tema olnud purjus, ei tema määletada, kas on löönud, wõi ei ole. Seda näinud, et Juhan teda karwust kinni wõtnud, siis kukunud nad mõlemad otseti maha, muud mina ei määleta. Siis tulime sealt ära Liiwale, seal olime kuni ma läksin koju teule minema, tema jäigi minust sinna.
Nüüd kutsuti kõik sisse, igaüks jäi oma üteluse juure, mis ta oli tunnistanud. Juhan, et pole löönud, Jaan ja Hinrik, et on löönud, Peeter, et ei määleta.
Siis pakuti neile lepitust, Juhan palus ka, aga Jaan ei wõtnud seda wastu.
Et nüüd Jaan wäga peksetud oli, ütles kohus et see on jo suurem kui wallakohus õientada wõib, ning anti teada, et wõiwad suuremat kohut nõuda. Nüüd palus Juhan weel lepitust, wiimaks wõttis Jaan seda wastu, sellega et Juhan maksab talle 3 rbl., sellega oli Juhan rahul.
Kohtuwanem Karel Kusik (allkiri)
I. " kõrwamees Kustas Paawelson XXX
II. ""kõrwamees Tõnu Reinwart XXX
Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)
/Sellega ei olnud aga Jaani wõeras isa Peeter Mesila rahul et wäga kergelt leppinud. Ta wõttis kirja wälja Hakenrihtre juure, sel 3. Febr. 1882./
Kohtu ette wõeti see asi, mis 9. Januaril s.a. No 1. all poolele jäi, et kaebtuse alused ja käemehed siin ei olnud.
Ette kutsuti kaebaja Jaan Treuer, ja küsiti, kas nad on ehk ära leppinud? Ta kostis et mitte leppinud ei ole, ja kaebtus oli jälle niisammuti kui No 1. all.
Kohtu ette kutsuti, kaebtuse alune Juhan Klaassen, ja küsiti, kas sa oled Poale pulmas Jaan Treuerit peksnud ja miks pärast?
Ta ütles, et tema mitte teda sugugi löönud ei ole. Tema tulnud tuast wälja, ja kojas on üks teda teiwaga löönud (kes see olnud, ei teadnud ta mitte) siis istunud tema õue ree peale, korraga hakkanud koer karjuma, tema jooksnud waatama, siis öölnud, et Raba poiss olla koera peksnud. Siis ta wõtnud poisi tutist kinni, ja siis kukunud nad mõlemad otseti maha, aga teda löönud ei ole ta mitte. Aga poiss olla teda enne ja pärast hirmsaste sõimanud, hobuse ja wälja wargaks, Wahastu sandiks, hooraks j.n.e. ta läinud koju, ikka sõimusõnad kostnud järele.
Kohtu ette kutsuti käemees Hinrik Kullerkup ja küsiti, kudas ta seda näinud?
Ta tunnistas, et Jaan mitte sõna Juhaniga enne rääkinud pole, ega ka koera peksnud, waid koer jooksnud tee peal neist mööda, siis Jaan wõtnud mütsi peast, wiskanud koera, mis peale see näuksatanud. Aga Juhan wõtnud Jaani karwupidi kinni, ja hakkanud hirmsaste jalaga ja rusikaga peksma, pähe ja külle peale, et Jaan wiimaks ropp ja werine olnud. Siis olla ta alles Juhanille ütelnud Wahastu sant ja inimese tapja.
Kohtu ette kutsuti käemees, Peeter Pertel ja küsiti kudas tema seda näinud? Ta ütles: Tema olnud purjus, ei tema määletada, kas on löönud, wõi ei ole. Seda näinud, et Juhan teda karwust kinni wõtnud, siis kukunud nad mõlemad otseti maha, muud mina ei määleta. Siis tulime sealt ära Liiwale, seal olime kuni ma läksin koju teule minema, tema jäigi minust sinna.
Nüüd kutsuti kõik sisse, igaüks jäi oma üteluse juure, mis ta oli tunnistanud. Juhan, et pole löönud, Jaan ja Hinrik, et on löönud, Peeter, et ei määleta.
Siis pakuti neile lepitust, Juhan palus ka, aga Jaan ei wõtnud seda wastu.
Et nüüd Jaan wäga peksetud oli, ütles kohus et see on jo suurem kui wallakohus õientada wõib, ning anti teada, et wõiwad suuremat kohut nõuda. Nüüd palus Juhan weel lepitust, wiimaks wõttis Jaan seda wastu, sellega et Juhan maksab talle 3 rbl., sellega oli Juhan rahul.
Kohtuwanem Karel Kusik (allkiri)
I. " kõrwamees Kustas Paawelson XXX
II. ""kõrwamees Tõnu Reinwart XXX
Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)
/Sellega ei olnud aga Jaani wõeras isa Peeter Mesila rahul et wäga kergelt leppinud. Ta wõttis kirja wälja Hakenrihtre juure, sel 3. Febr. 1882./
