Kohtu ette tuli Undlast Joosepi lesk Leenu Wäelmann. kes praegu 44 aastat wana on ja palus järgmist seadust, mis ta selge meelega teeb ja suusõnal kohtule ülesanda akti raamatusse oma laste päranduse kohta üles kirjutada Mäe Wäelma koht mis Undlamõisa järel metsa külas on mis umbes 30 tessatini suur on ja mis umbes 1250 rubla eest on ostetud, kus peal weel 250 rubla krediit kasja ja 330 rubla era wõlgasid on saab kõige oma seniste piiridega ja kõige liikumata ja liikuwa warandusega minu vanema pojale Johannes Edward Joosepi poja Wäelmannile päris omanduseks ja peab poeg Johannes need wõlad 580 rubla ära tasuma.
Peale selle maksab Johanes Wäelmann oma õele Amalie Emilie Joosepi tütre Wäelmannile, kes praegu Rakweres Hans Jaani pojal Lauril mehel on selget raha ükssada rubla ja lehma raha viisteistkümmend rubla ülepeowel 115 rubla ükssada viisteistkümmend rubla ja ei ole õel Amaliel peale seda enamb midagi nõudas enne on ta õde Amalie koolitud, mille peale umbes 300 rubla on ära kulunud, peale selle on ta saanud pulmad 80 rubla ja lehma raha osalt ja nimelt 25 rubla muud asjad jääwad arwamata summa nelisada wiis rubla. Kolmandaks peab Johannes Wõelmann oma noorema wenna August Ferdinandt Joosepi poja Wäelmanni, kes praegu 12 aastane on nii kaugele koolitma, et ta Rakwere linna kooli läbi teeb ja kannab selle kulu Johannes Wäelmann, siisgi ei või wend August nõuda, et ta üle kuue aasta koolis käib, kui ta wend Johannes sellega ei lepi ega enamb kulu ei kanna. Peale koolitamise maksab Johannes Wäelmann wenna Augustile weel sada rubla ja annab hobuse mille wäärtus kuuskümmend rubla ja lehma, mille wäärtus kahekümmne wiie rubla peale saab arwatud, peale selle jäeb, kuda Johannes Wõelmann sellega teeb, ega ole tal üle selle enamb õigust nõuda, aga
Johannes Wäelmann peab oma wenna Augusti kunni see täie healiseks saab enese juures pidama.
Koha üle wõib ta oma tahtmise järele walitseda, aga ma jäen surmani ta juure ja peab ta mind ilusti ja armsasti kuda lapse kohus on üles pidama selle eest jäeb ka minu jagu päranduse osa pärast minu surma tema kätte see on Johannes Wäelmanni kätte
Õe Amalie rahamaksmisega on wiis aastat aega ja ei ole sellega wennal luba raha eest intressisid nõuda, õel wiie aasta jooksul ja wennal, kunnits weel täie ealine ei ole.
Ühtlasi palun ka hoolekandja noorema poja Augustile minu walimise järele nimetada ja nimelt Juhan Madise poeg Wäelmann kes August Wäelmanni lell on ja Jaan Jüri poeg Birkinfeldt, kes ka ühtlasi kaemehed selles asjas on, kes selle üle walwawad et August Wäelmann oma osa kätte saab ja et ta selle mitte ilma ei jäe, koht ei wõi ilma minu ehk kui ma surnud ilma wöörmindrite lubata müüdud saada kui pärandus teistel käes ei ole, koemehed ja wöörmündri on mõlemad Undla walla liikmed
/allkiri/
Koemehed ja wöörmündrid
1) allkiri
1896 aasta märtsi kuu 2päewal tunnistab Undla walla kohus et Leenu Joosepi lesk Wäelmann selge meelega ja oma käega niisama ka koemehi ise oma käega oma nimed on alla teinud ja saab see akt walla kohtu seaduse Ii jao § 284 ja Eesti maatalurahwa seaduse 1170 põhjusel kinnitud ja ustawaks tunnistud. Testamenti tegija on selge meele ja mõistuse juures selle seaduse teinud ja on Leenu Wäelmann kui ka Jaan Wäelmann ja Jaan Birkenfeldt kohtule tuntud.
Kohtu eesistuja /allkiri/
liikmed /allkiri/ /allkiri/
/allkiri/
kirjutaja /allkiri/
Kohtu ette tuli Undlast Joosepi lesk Leenu Wäelmann. kes praegu 44 aastat wana on ja palus järgmist seadust, mis ta selge meelega teeb ja suusõnal kohtule ülesanda akti raamatusse oma laste päranduse kohta üles kirjutada Mäe Wäelma koht mis Undlamõisa järel metsa külas on mis umbes 30 tessatini suur on ja mis umbes 1250 rubla eest on ostetud, kus peal weel 250 rubla krediit kasja ja 330 rubla era wõlgasid on saab kõige oma seniste piiridega ja kõige liikumata ja liikuwa warandusega minu vanema pojale Johannes Edward Joosepi poja Wäelmannile päris omanduseks ja peab poeg Johannes need wõlad 580 rubla ära tasuma.
Peale selle maksab Johanes Wäelmann oma õele Amalie Emilie Joosepi tütre Wäelmannile, kes praegu Rakweres Hans Jaani pojal Lauril mehel on selget raha ükssada rubla ja lehma raha viisteistkümmend rubla ülepeowel 115 rubla ükssada viisteistkümmend rubla ja ei ole õel Amaliel peale seda enamb midagi nõudas enne on ta õde Amalie koolitud, mille peale umbes 300 rubla on ära kulunud, peale selle on ta saanud pulmad 80 rubla ja lehma raha osalt ja nimelt 25 rubla muud asjad jääwad arwamata summa nelisada wiis rubla. Kolmandaks peab Johannes Wõelmann oma noorema wenna August Ferdinandt Joosepi poja Wäelmanni, kes praegu 12 aastane on nii kaugele koolitma, et ta Rakwere linna kooli läbi teeb ja kannab selle kulu Johannes Wäelmann, siisgi ei või wend August nõuda, et ta üle kuue aasta koolis käib, kui ta wend Johannes sellega ei lepi ega enamb kulu ei kanna. Peale koolitamise maksab Johannes Wäelmann wenna Augustile weel sada rubla ja annab hobuse mille wäärtus kuuskümmend rubla ja lehma, mille wäärtus kahekümmne wiie rubla peale saab arwatud, peale selle jäeb, kuda Johannes Wõelmann sellega teeb, ega ole tal üle selle enamb õigust nõuda, aga
Johannes Wäelmann peab oma wenna Augusti kunni see täie healiseks saab enese juures pidama.
Koha üle wõib ta oma tahtmise järele walitseda, aga ma jäen surmani ta juure ja peab ta mind ilusti ja armsasti kuda lapse kohus on üles pidama selle eest jäeb ka minu jagu päranduse osa pärast minu surma tema kätte see on Johannes Wäelmanni kätte
Õe Amalie rahamaksmisega on wiis aastat aega ja ei ole sellega wennal luba raha eest intressisid nõuda, õel wiie aasta jooksul ja wennal, kunnits weel täie ealine ei ole.
Ühtlasi palun ka hoolekandja noorema poja Augustile minu walimise järele nimetada ja nimelt Juhan Madise poeg Wäelmann kes August Wäelmanni lell on ja Jaan Jüri poeg Birkinfeldt, kes ka ühtlasi kaemehed selles asjas on, kes selle üle walwawad et August Wäelmann oma osa kätte saab ja et ta selle mitte ilma ei jäe, koht ei wõi ilma minu ehk kui ma surnud ilma wöörmindrite lubata müüdud saada kui pärandus teistel käes ei ole, koemehed ja wöörmündri on mõlemad Undla walla liikmed
/allkiri/
Koemehed ja wöörmündrid
1) allkiri
1896 aasta märtsi kuu 2päewal tunnistab Undla walla kohus et Leenu Joosepi lesk Wäelmann selge meelega ja oma käega niisama ka koemehi ise oma käega oma nimed on alla teinud ja saab see akt walla kohtu seaduse Ii jao § 284 ja Eesti maatalurahwa seaduse 1170 põhjusel kinnitud ja ustawaks tunnistud. Testamenti tegija on selge meele ja mõistuse juures selle seaduse teinud ja on Leenu Wäelmann kui ka Jaan Wäelmann ja Jaan Birkenfeldt kohtule tuntud.
Kohtu eesistuja /allkiri/
liikmed /allkiri/ /allkiri/
/allkiri/
kirjutaja /allkiri/
