Kohtu ette wõeti see asi, mis 1. Mail s.a. No 10. all seletatud sai, aga kihelkonna kohtu käsu peale uueste ette wõeti.
Anu Einmann oli kohtule õpetaja käest kirja toonud, see loeti kõige enne ette, mis nõnda on:
Sellega tunnistatakse, et Noore Tõnu Reinu poeg Juhan Noort Mahtrast ja Reinu Juhani tüttar Ann Ööpik Kuimetsast, seitseteistkümnemal (17.) Oktob. 1871. aastal Juuru kirikus laulatud on. Neil on sündinud poeg Juhan 3. Märtsil 1872. aastal, nõnda et see laps enneaegne on, ja enne laulatamist sünnitatud."
s.f.p.
Juurus No 145. 7. Juunil 1882 C.Hasselblatt (allkiri) Juuru õpetaja.
Kohtu ette kaebas Hans Einmann ja tema naine Anu, et Juhan Noort oma naisega sõimata neid heinawargaks, lehma nõiaks j.n.e. siis weel rääkinud nad, et tema naine olla omad lapsed künkasse pannud, mis kõige hirmsam olla, mis pärast ka kohtusse tulnud.
Siis weel rääkinud Juhani ema, et kurat wahtida Anu kõrwas tõrwa küünlaga, Anule ei olla lapsetapmise pärast sugugi raha, sest kurat tahta teda hinges peast ära wiia. Et selle asjaga otsusele jõuda, püüti järel uurida, kas Anu on millagi niisugune olnud, see on: raskejalgne.
Seepärast sai nendelt seda küsitud, kelle juures Anu elanud.
Need on: Rooma perenaine Triinu Sarapik kelle juurest Anu mehele saanud, ja pärast kaks aastat naisena seal elanud, ja Tuuleweski peremees Hinrik Paawelson naine Madli, kus nad pärast elasid kuni moonakaks läksid.
Need tunnistasid, et nad Anust iialgi seda arusaanud ei ole.
Kohtu ette kutsuti Juh. Noort ja naine Ann ja küsiti, kas nad on neid heinawargaks ja lehmanõiaks sõimanud, ja kas wõite seda tõeks teha. Aga kas wõiwad seda tõeks teha, et Anu on omad lapsed künkasse pannud. Seda ütlesid nad küll Hansule ja Anule ütelnud olewad, aga nende ütelustel ei olnud muud põhjust, kui et, nende heinad ikka enne otsa saada, kui Hansul, ometi ei olla kumbki tugewam tööle. Nõiduse põhjus see, et Hansul olla pusereti hambad suus ja olla sõrmega läbi aja nende lehma torkinud.
Seda waidlesid nad nüüd, ikka et Anu saanud selle jutuga mehele, kus ta pannud.
Ann kaebas, et Anu sõimata teda hooraks ja tema lapsi muraluseks, ja ütles et kui nemad Jüripääwani seal ühes elame, siis meie notime ühte tõist maha.
Kohtu ette kutsuti Juhani ema Mari Noort ja küsiti, kas sa oled seda rääkinud, et kurat wiib Anna tõrwa küünlaga hinges peust ära. Ta ütles et olla ütelnud.
Kohtu ette kutsuti Anu Einmann ja küsiti, kas ja miks ta olla Anne ja ta lapsi nõnda sõimanud?
Ta ütles et tema mitte nõnda pole sõimanud waid tema rumal ema, ja kui tema ema sõimamist maksma jakata, siis wõtku wald oma toita. Niipalju aga ütelnud, kui Ann teda hooraks sõimanud, siis ütelnud, sinu hoora töö on näha, mull pole. Ann ütelnud "Sa panid omal künkasse.
Kohtu ette kutsuti Ann Noort ja küsiti, kas tal tunnistust on, et Anu nõnda on sõimanud? Ta ütles, et ei ole.
Nüüd kutsuti kõik ette ja küsiti neid suud, suud wastu.
Muud sõimamised, mis nad kodu sõimanud, ajasid tagasi, aga mis Juhan Noort ja naine Ann sõimanud jäi tõeks.
Sellepeale mõistis kohus, et Hansu ja Anu sõimamised Juhani ja Anne wastu, et tunnistust ei olnud, said tühjaks mõistetud.
Muidu jäid aga Juhan ja Ann ikka suuremaks süüaluseks kui Hans oma naisega.
Juhan Noorti kästi omale mõistetud otsust ära täita see on mis 1. Mail mõisteti, 4 rbl. Seda ei teinud ta mitte.
Kihelkonna kohtu käsu peale saadeti see protukoll sinna.
Kohtup.w.: Karel Kusik (allkiri)
I. kõrwam.: Kustas Paawelson XXX
II. kõrwam.: Tõnu Reinwart XXX
Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)
/Kehelkonna kohtust saadeti tagasi, et kui tahawad seletud saada, peawad hakenrihtre juure minema/
/See sai neile teada antud, aga nad ei tahtnud minna. Juhan täitis oma trahwi 4 rbl. ära./
Kohtu ette wõeti see asi, mis 1. Mail s.a. No 10. all seletatud sai, aga kihelkonna kohtu käsu peale uueste ette wõeti.
Anu Einmann oli kohtule õpetaja käest kirja toonud, see loeti kõige enne ette, mis nõnda on:
Sellega tunnistatakse, et Noore Tõnu Reinu poeg Juhan Noort Mahtrast ja Reinu Juhani tüttar Ann Ööpik Kuimetsast, seitseteistkümnemal (17.) Oktob. 1871. aastal Juuru kirikus laulatud on. Neil on sündinud poeg Juhan 3. Märtsil 1872. aastal, nõnda et see laps enneaegne on, ja enne laulatamist sünnitatud."
s.f.p.
Juurus No 145. 7. Juunil 1882 C.Hasselblatt (allkiri) Juuru õpetaja.
Kohtu ette kaebas Hans Einmann ja tema naine Anu, et Juhan Noort oma naisega sõimata neid heinawargaks, lehma nõiaks j.n.e. siis weel rääkinud nad, et tema naine olla omad lapsed künkasse pannud, mis kõige hirmsam olla, mis pärast ka kohtusse tulnud.
Siis weel rääkinud Juhani ema, et kurat wahtida Anu kõrwas tõrwa küünlaga, Anule ei olla lapsetapmise pärast sugugi raha, sest kurat tahta teda hinges peast ära wiia. Et selle asjaga otsusele jõuda, püüti järel uurida, kas Anu on millagi niisugune olnud, see on: raskejalgne.
Seepärast sai nendelt seda küsitud, kelle juures Anu elanud.
Need on: Rooma perenaine Triinu Sarapik kelle juurest Anu mehele saanud, ja pärast kaks aastat naisena seal elanud, ja Tuuleweski peremees Hinrik Paawelson naine Madli, kus nad pärast elasid kuni moonakaks läksid.
Need tunnistasid, et nad Anust iialgi seda arusaanud ei ole.
Kohtu ette kutsuti Juh. Noort ja naine Ann ja küsiti, kas nad on neid heinawargaks ja lehmanõiaks sõimanud, ja kas wõite seda tõeks teha. Aga kas wõiwad seda tõeks teha, et Anu on omad lapsed künkasse pannud. Seda ütlesid nad küll Hansule ja Anule ütelnud olewad, aga nende ütelustel ei olnud muud põhjust, kui et, nende heinad ikka enne otsa saada, kui Hansul, ometi ei olla kumbki tugewam tööle. Nõiduse põhjus see, et Hansul olla pusereti hambad suus ja olla sõrmega läbi aja nende lehma torkinud.
Seda waidlesid nad nüüd, ikka et Anu saanud selle jutuga mehele, kus ta pannud.
Ann kaebas, et Anu sõimata teda hooraks ja tema lapsi muraluseks, ja ütles et kui nemad Jüripääwani seal ühes elame, siis meie notime ühte tõist maha.
Kohtu ette kutsuti Juhani ema Mari Noort ja küsiti, kas sa oled seda rääkinud, et kurat wiib Anna tõrwa küünlaga hinges peust ära. Ta ütles et olla ütelnud.
Kohtu ette kutsuti Anu Einmann ja küsiti, kas ja miks ta olla Anne ja ta lapsi nõnda sõimanud?
Ta ütles et tema mitte nõnda pole sõimanud waid tema rumal ema, ja kui tema ema sõimamist maksma jakata, siis wõtku wald oma toita. Niipalju aga ütelnud, kui Ann teda hooraks sõimanud, siis ütelnud, sinu hoora töö on näha, mull pole. Ann ütelnud "Sa panid omal künkasse.
Kohtu ette kutsuti Ann Noort ja küsiti, kas tal tunnistust on, et Anu nõnda on sõimanud? Ta ütles, et ei ole.
Nüüd kutsuti kõik ette ja küsiti neid suud, suud wastu.
Muud sõimamised, mis nad kodu sõimanud, ajasid tagasi, aga mis Juhan Noort ja naine Ann sõimanud jäi tõeks.
Sellepeale mõistis kohus, et Hansu ja Anu sõimamised Juhani ja Anne wastu, et tunnistust ei olnud, said tühjaks mõistetud.
Muidu jäid aga Juhan ja Ann ikka suuremaks süüaluseks kui Hans oma naisega.
Juhan Noorti kästi omale mõistetud otsust ära täita see on mis 1. Mail mõisteti, 4 rbl. Seda ei teinud ta mitte.
Kihelkonna kohtu käsu peale saadeti see protukoll sinna.
Kohtup.w.: Karel Kusik (allkiri)
I. kõrwam.: Kustas Paawelson XXX
II. kõrwam.: Tõnu Reinwart XXX
Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)
/Kehelkonna kohtust saadeti tagasi, et kui tahawad seletud saada, peawad hakenrihtre juure minema/
/See sai neile teada antud, aga nad ei tahtnud minna. Juhan täitis oma trahwi 4 rbl. ära./
