Kohtu ette kaebas Mahtra mõisa karjane Hans Otsa, et tema ostnud mullu kewadel Raba Peeter Mesilase käest koera, et kaubelnud kahe rubla (2 rbl) eest. Ühe rubla (1 rbl.) annud kätte, teine rubla jäänud selle peale andmata, et kui koer teenib.
Mullu sügise (sest Peeter suri selle wahe sees ära) tahtnud (Peetre lesk) perenaine Leena Mesila koera talweks omale, sest et Hansul talwel koera tarwis ei ole, ja lubanud kewadel jälle kätte anda. Siis annud tema ka, et kewade jälle kätte saada. Kewadel läinud tema koera järele, aga Leena ei ole koera kätte annud, et koer olla temal omal tarwis, aga seda rublat ka mite, sest koer olla teda selle rubla eest küll teeninud.
Wiimaks saatnud ta oma naise koera järele, siis antud küll koer kätte, aga nüüd just Lauritsa pääwal wõetud jälle koer ära. Temal olla aga koera wäga trawis, ja ei wõida selle pärast koera koguni ära anda.
Kohtu ette kutsuti Raba perenaine Leena Mesilane, ja küsiti, mis pärast ta koera jälle tagasi wõtnud kui ta müüdud oli?
Tema ütles: "Jah, Peeter müüs küll, aga mull on koera tarwis, ega mull pole meest, kes uut muretseb, tema wõib mujalt osta.
Kohus ütles: Eks sa annud siis raha tagasi, kui sa koera ei tahtnud anda. Ta ütles: "Koer selle rubla eest teda küll teeninud.
Kohus ütles: "Ta oli jo müüdud, mitte renditud, Hans Otsale." Ta ütles, oli küll müüdud.
Kohus kutsus neid mõlemid ette, ja pakkus neile lepitust, aga see ei läinud korda.
Siis mõistis kohus: "Sest et Hans Otsa kaebas koera ostnud olewad, ja ei saa ega taha koera tagasi anda, ja et Leena Mesila ka ei tahtnud koera ära anda, ega ka koera eest saadud raha, et Hans Otsa maksab selle ühe rubla, mis koera eest weel maksta on, ära ja koer jääb Hans Otsale, ja seega on lõpetud, ja jäid ka seega kohtu alused rahule.
Kohtupeawanem: Karel Kusik (allkiri)
I. kohtu kõrwasmees: Kustas Paawelson XXX
II. kohtu kõrwasmees: Tõnu Reinwart XXX
Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)
Kohtu ette kaebas Mahtra mõisa karjane Hans Otsa, et tema ostnud mullu kewadel Raba Peeter Mesilase käest koera, et kaubelnud kahe rubla (2 rbl) eest. Ühe rubla (1 rbl.) annud kätte, teine rubla jäänud selle peale andmata, et kui koer teenib.
Mullu sügise (sest Peeter suri selle wahe sees ära) tahtnud (Peetre lesk) perenaine Leena Mesila koera talweks omale, sest et Hansul talwel koera tarwis ei ole, ja lubanud kewadel jälle kätte anda. Siis annud tema ka, et kewade jälle kätte saada. Kewadel läinud tema koera järele, aga Leena ei ole koera kätte annud, et koer olla temal omal tarwis, aga seda rublat ka mite, sest koer olla teda selle rubla eest küll teeninud.
Wiimaks saatnud ta oma naise koera järele, siis antud küll koer kätte, aga nüüd just Lauritsa pääwal wõetud jälle koer ära. Temal olla aga koera wäga trawis, ja ei wõida selle pärast koera koguni ära anda.
Kohtu ette kutsuti Raba perenaine Leena Mesilane, ja küsiti, mis pärast ta koera jälle tagasi wõtnud kui ta müüdud oli?
Tema ütles: "Jah, Peeter müüs küll, aga mull on koera tarwis, ega mull pole meest, kes uut muretseb, tema wõib mujalt osta.
Kohus ütles: Eks sa annud siis raha tagasi, kui sa koera ei tahtnud anda. Ta ütles: "Koer selle rubla eest teda küll teeninud.
Kohus ütles: "Ta oli jo müüdud, mitte renditud, Hans Otsale." Ta ütles, oli küll müüdud.
Kohus kutsus neid mõlemid ette, ja pakkus neile lepitust, aga see ei läinud korda.
Siis mõistis kohus: "Sest et Hans Otsa kaebas koera ostnud olewad, ja ei saa ega taha koera tagasi anda, ja et Leena Mesila ka ei tahtnud koera ära anda, ega ka koera eest saadud raha, et Hans Otsa maksab selle ühe rubla, mis koera eest weel maksta on, ära ja koer jääb Hans Otsale, ja seega on lõpetud, ja jäid ka seega kohtu alused rahule.
Kohtupeawanem: Karel Kusik (allkiri)
I. kohtu kõrwasmees: Kustas Paawelson XXX
II. kohtu kõrwasmees: Tõnu Reinwart XXX
Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)
