Kohtu ette kaebas Mahtra kog. tallitaja, et Andrese peremees Mart Leikop olla teda härra, kohtu ja mu rahwa waastu laimanud (s.o. ülekohut tunnistanud). Esiteks rääkinud ta härrale et tallitaja kiskunud tema wälja aja maha, ja ajanud küla ja oma hobused sisse.
Kohtu ees tunnistanud ta, et mina olla kõik k.... tükkid ära teinud, Pärtle Jüri pusu aja kiskunud maha, ja ajanud küla loomad sisse (see oli 3. Septembril) kui ta seda kohtu ees ütles) mu rahwa wastu rääkinud ta näituseks kog. kirjutaja ja tema perele rääkinud ta, et mina olla tema kaalid ajast ära warastanud, linad olla rõialt ära warastanud, ja ei tea mis muud weel teinud. Tema polla aga ühtegi neist teinud, ja palus niisuguste laimtuste wastu kohtu poolt abi.
Kohtu ette kutsuti Mart Leikop ja küsiti, kas sa oled herra wastu rääkinud, et tallitaja sinu wälja aja maha kiskunud ja oma ja küla hobused sisseajanud, ja kas wõid seda tõeks teha?
Tema ütles: Mina pole mitte seda rääkinud, et tema ise aja maha kiskunud, ja hobused sisse ajanud, waid et tema hobune aja maha ajanud.
Siis küsis kohus: Kas wõid seda tõeks teha, mis sa 3. Sept. siin kohtu ees ütlesid, et tallitaja olla kõik k...... tükid ära teinud, ja et ta Pertle aja maha kiskunud ja loomad sisse ajanud? Tema ütles: "Mina pole seda rääkinud."
Kohus ütles: "Ega sa seda tagasi saa, mis sa kohtu ees oled ütelnud."
Tema ütles: "Mina ütlesin, et on kõik tükid tehtud, aga et tallitaja need teinud on, seda pole ma ütelnud.
Kohus ütles: "Mis sa tagasi ajad, sa oled nõnda ütelnud.
Kohus küsis jälle: Kas wõid seda tõeks teha et tallitaja so kaalid, linad ja mõnda muud ära warastanud? Ta ütles jälle: "Mina rääkisin et seda on tehtud, aga kes seda teinud, ei tea ma mitte.
Nõnda ajas ta kõik tagasi mis tema oli rääkinud.
Kohus kutsus neid mõlemaid ette, ja laskis suud suu wastu rääkida. Mart Leikop ajas kõik tagasi, mis ta rääkinud oli. Tallitajal oli aga iga asja peale tunnistused. Mis ta härrale oli rääkinud, seda oli härra tallitaja ja koolmeistrile rääkinud, et Mart rääkinud, et tallitaja tema wälja aja maha ajanud ja koolmeister J. Roosmann tunnistas, et härra seda temale rääkinud.
Kohus oli selle peale tunnistus, et Mart rääkis et tallitaja kõik k...... tükid ärateinud ja Pertle Jüri Pusu aja maha rajjunud ja loomad sisse ajanud.
koolmeister J. Roosmann oli ka selle peale tunnistuseks ja koolmeistri sulane Hans Einsok tuli ka kohtu ette ja tunnistas, et Mart Leikop rääkinud, et tallitaja warastanud tema kaalid ja linad ära.
Mart waidles ikka wastu, et ta ei olla midagi neist asjust rääkinud.
Kohus nõudis nüüd aga õige kõwaste, et Mart Leikop wististe need mis ta tallitaja üle oli laimanud, tõeks teeks. Seda ei wõinud ta teha.
Kohus mõistis: Sest et tallitaja kaebas, et Mart Leikop teda laimanud raskeste, Mart Leikop ütles teda mitte laimanud, tallitaja aga tunnistustega tõendas, et Mart teda laimanud oli, Mart Leikopi täieste süüaluseks, ja arwas tallitaja auu teotamist ja laimamist nii sure trahwi alla, et see jo walla kohtu mõistusest üle läheb.
Seepärast anti see protses suurema kohtu kätte, nimelt hakenrihtri kohtusse.
(Eestimaa talurahwa seaduseraamatu lisade kogu §§ 1258-1259. järele)
Kohtupeawanem: Karel Kusik (allkiri)
I. k. kõrwasmees: Kustas Paawelson XXX
II. k. kõrwasmees: Tõnu Reinwart XXX
Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)
/Protokoll hakenrihtre herra juure saadetud 26. Oktobril 1883./
Kohtu ette kaebas Mahtra kog. tallitaja, et Andrese peremees Mart Leikop olla teda härra, kohtu ja mu rahwa waastu laimanud (s.o. ülekohut tunnistanud). Esiteks rääkinud ta härrale et tallitaja kiskunud tema wälja aja maha, ja ajanud küla ja oma hobused sisse.
Kohtu ees tunnistanud ta, et mina olla kõik k.... tükkid ära teinud, Pärtle Jüri pusu aja kiskunud maha, ja ajanud küla loomad sisse (see oli 3. Septembril) kui ta seda kohtu ees ütles) mu rahwa wastu rääkinud ta näituseks kog. kirjutaja ja tema perele rääkinud ta, et mina olla tema kaalid ajast ära warastanud, linad olla rõialt ära warastanud, ja ei tea mis muud weel teinud. Tema polla aga ühtegi neist teinud, ja palus niisuguste laimtuste wastu kohtu poolt abi.
Kohtu ette kutsuti Mart Leikop ja küsiti, kas sa oled herra wastu rääkinud, et tallitaja sinu wälja aja maha kiskunud ja oma ja küla hobused sisseajanud, ja kas wõid seda tõeks teha?
Tema ütles: Mina pole mitte seda rääkinud, et tema ise aja maha kiskunud, ja hobused sisse ajanud, waid et tema hobune aja maha ajanud.
Siis küsis kohus: Kas wõid seda tõeks teha, mis sa 3. Sept. siin kohtu ees ütlesid, et tallitaja olla kõik k...... tükid ära teinud, ja et ta Pertle aja maha kiskunud ja loomad sisse ajanud? Tema ütles: "Mina pole seda rääkinud."
Kohus ütles: "Ega sa seda tagasi saa, mis sa kohtu ees oled ütelnud."
Tema ütles: "Mina ütlesin, et on kõik tükid tehtud, aga et tallitaja need teinud on, seda pole ma ütelnud.
Kohus ütles: "Mis sa tagasi ajad, sa oled nõnda ütelnud.
Kohus küsis jälle: Kas wõid seda tõeks teha et tallitaja so kaalid, linad ja mõnda muud ära warastanud? Ta ütles jälle: "Mina rääkisin et seda on tehtud, aga kes seda teinud, ei tea ma mitte.
Nõnda ajas ta kõik tagasi mis tema oli rääkinud.
Kohus kutsus neid mõlemaid ette, ja laskis suud suu wastu rääkida. Mart Leikop ajas kõik tagasi, mis ta rääkinud oli. Tallitajal oli aga iga asja peale tunnistused. Mis ta härrale oli rääkinud, seda oli härra tallitaja ja koolmeistrile rääkinud, et Mart rääkinud, et tallitaja tema wälja aja maha ajanud ja koolmeister J. Roosmann tunnistas, et härra seda temale rääkinud.
Kohus oli selle peale tunnistus, et Mart rääkis et tallitaja kõik k...... tükid ärateinud ja Pertle Jüri Pusu aja maha rajjunud ja loomad sisse ajanud.
koolmeister J. Roosmann oli ka selle peale tunnistuseks ja koolmeistri sulane Hans Einsok tuli ka kohtu ette ja tunnistas, et Mart Leikop rääkinud, et tallitaja warastanud tema kaalid ja linad ära.
Mart waidles ikka wastu, et ta ei olla midagi neist asjust rääkinud.
Kohus nõudis nüüd aga õige kõwaste, et Mart Leikop wististe need mis ta tallitaja üle oli laimanud, tõeks teeks. Seda ei wõinud ta teha.
Kohus mõistis: Sest et tallitaja kaebas, et Mart Leikop teda laimanud raskeste, Mart Leikop ütles teda mitte laimanud, tallitaja aga tunnistustega tõendas, et Mart teda laimanud oli, Mart Leikopi täieste süüaluseks, ja arwas tallitaja auu teotamist ja laimamist nii sure trahwi alla, et see jo walla kohtu mõistusest üle läheb.
Seepärast anti see protses suurema kohtu kätte, nimelt hakenrihtri kohtusse.
(Eestimaa talurahwa seaduseraamatu lisade kogu §§ 1258-1259. järele)
Kohtupeawanem: Karel Kusik (allkiri)
I. k. kõrwasmees: Kustas Paawelson XXX
II. k. kõrwasmees: Tõnu Reinwart XXX
Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)
/Protokoll hakenrihtre herra juure saadetud 26. Oktobril 1883./
