Kohtu ette kaebas Mahtrast Nisuaja peremees: Juhan Otten, et minewa Laupääw õhtu leidnud tema wabadik Miina Malmann, et tema kirstust olnud rukkid warastatud. Kui ta nüüd waatama läinud, leidnud tema seda ka tõe olewat. Nüüd läinud ta tallitaja Jaan Tammiku ja eestseisja Juhan Reinbergi sulase Aleksander Perteliga seda otsima.

Nüüd leidnud nad, et rukki rada Kaseojale läinud, kuni Kaseoja aida trepi peale. Aitas leidnud nad, et ühe koti sees rukkid Nisuaja rukkistega karwa peal kokku läinud.

Et aga perenaist (sest seal peremeest ei ole) Ann Adrat kodu ei olnud, ei olla nad wõinud muud teha, kui pitserinud selle koti kinni.

Kohtu ette kutsuti Ann Adra ja küsiti, kust see rukki rada Nisuajalt kunni nende aida ette saanud? Ja need weel nende aita kotti, niisugused rukkid, nagu Nisuajal?  Tema ütles: See olla temal teadmata kust see rada tulnud, aga seal kottis olla tema oma multsed rukkid.

Kohtusse oli aga mõlemist proowi toodud. Need läksid igapidi kaaluga ja muidu nii ühte, et ütelda ei wõinud, kummad kummagi on.

Ann waidles aga ikka, et olla omad multsed rukkid. Seda wõis aga kohus wäga heaste tunda, et need multsed ei olnud.

Kohtu ette kutsuti tema poeg, Kustas Adra ja küsiti temalt neid rukkid. Tema ütles neid omad multsed rukkid olewat, ja wõetud kerstust ära sügise.

Kohus küsis, miks tel siis neid mitte ei ole ärajahwatanud, kui teie jo ikka jahwatanud olete?

Tema ütles, et tahtnud temale kewadeks leeri leiwaks jahwatada ja hoida, sest et nad ka tänawisest rukkistest paremad on.

Ema ütles aga, et tahtnud nüüd püüliks teha. Nõnda ei läinud nende jutud mitte kokku.

Kohus kutsus ette Pearnamiku peremeest Priidik Einmanni, ja küsis kas tema sulane Mihkel Adra on selle nädala öödel kottu ära käinud? (sest see on Kaseoja Ann Adra poeg ja enne mitu kord warguse pärast kohtus olnud).

Tema ütles, teda enamiste iga ööse kottu ära käiwat. Kui tema ka keelata anda ta kohe sõnu wastu.

Kohus kutsus ette seda Mihkelt Adrat, ja küsis, miks ta käija öösete kottu ära ja kus? Tema ütles et ta käija oma ema juures. Siis ütles kohus: Kudas sa tohid ilma peremehe lubata kottu ära käija? Eks sulle ööldud üks kord et ei tohi minna?

Tema ütles: Jah ma olen küll käinud. Aga ma neist rukkistest ei tea.

Selle peale ütles kohus: Kes on sinnult rukkid küsinud, mis rukkid sa räägid? Kas sa tead siis mõnest rukkistest? Selle peale ei wastanud ta midagit. 

Siis ütles kohus: Jo sa ikka tead, ega sa muidu ei ütelnud. Ta ütles (kartlikult) "Ei mina tea kedagit."

Kohus noomis teda, et Ta jo mitmet korda warguse pärast kohtus on.

Tema ütles: "Kas kohus tohib wanu asju weel nimetada."

Muidu ei wõinud ta kohtu küsimiste peale midagit wastata.

Kustas Adrat kutsuti ette, ja küsiti, uuesti, näituseks: kust rukkid trepi peale tulid? Tema ütles: "Ema wiinud hobuselle, kui ta matuselle läinud, ja siis kukkunud maha. Ema ütles: aga et wiinud seale ja kukkunud ise pikali maha, ja rukkid läinud maha. (?)

Kohus mõistis: Sest et Juhan Otten kaebas oma rukkid warastud olewat ja rada Kaseojale läinud, kust ka oma rukkid leidnud, mis ka tallitaja tunnistas, aga Kaseoja Ann Adra wastu waidles, aga oma mitme suguste juttudega seda waleks teha ei wõinud, pealegi, et proow kokku läiks, teda oma poegega iseäranis Mihkelt süüaluseks, s.o. wargaks. Aga et nad ikka wäga wastu waidlesid mõistis kohus neid suurema kohtu alla.

Peale seda olid nad kohtu wastu jämedad, see eest mõisteti emale Ann Adrale 50 kop ja pojale Kustas Adrale 50 kop walla laekasse, ja Mihkel Adrale 10 hoopi witsa hirmu.

Kohtupeawanem: Karel Kusik (allkiri)

I.  k. kõrwasmees: Kustas Paawelson XXX

II. k. kõrwasmehe eest endine kohtupeawanem: H. Schmiedeberg (allkiri)

Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)

/Mõistetud ja täidetud./

Juuru kih. kohtu poolt sel 16 Detsembril 1883 läbiwaatatud.

Kohtuwanem: (allkiri)