Hindrik Wilu tunistab: Põhkude seest leidsin rukkid, pois tõi kotta, arvada  kotti sain ühe Tsetvertiku wõrra, aga eks neid jänud põhkude sisse ka. Rägisin Jakobille, sest tema oli sügise rehe papp. Ütles: Kui leidsid annud kohe sigade kätte ja oleks olnud asi mööda. Mina ei wõi arwada kellegi peale. Jakob Pruus tunnistab; Sügise olin seal rehes, mina käisin päewad otsa mõial tööl ja rehe uksed oliwad lahti, veeti wihku ja toodi hõlgi senna, mina ei tea kes seda wõis teha. Karjatsele ütlesin, Sigade kätte ka ei oleks wõinud neid anda, siis ajab atlad ülese. Kohus arwab et paremat tunnistust saada ei ole ja Jakob Pruus siae ajani ondlik mees on olnud jääb nii samuti. Et paremat tunistust ei ole nenda samuti jäänud.