Ette tuli Mõtsasaks Alexander Tannbaum ja kaibas, et Ranna walla mehed Jakob Lepp ja Jakob Weskimets olla Ranna mõtsas 1 Saar warastanud, see saar olla neil arwata Jaanuari hakkatusel mõtsast kadunud ja 22 Jaanuaril on nad nimetud meeste juurest otsides jalasid leidnud mis nende arwates sellest saarest on tehtud see saar olla 13 tolli paks olnud ja 70 jalga pikk, kui nüüd need kaibatud jalaste omanikkud ei jõua selkes teha kust nemad need jalased on saanud siis nõuab kaibaja taga perra trahw. Jaan Weskimets kaibatu Jakob Weskimets isa oma wenna Karel Weski metsa käest 2 saart ostnud ja neid jalasteks teinud aga mõisa metsa saari tema ei tea. Jakob Lepp wastas need jallased, mis kaibaja oma kadunud saare peale otsis tema majas on leidnud olla tema ostnud ja neid kül weski metsas painutanud aga mitte siis kui kaibaja arwab, mõisa metsast toonud. Müjad kelle käest tema need on ostnud pole tema kül mitte tonud sest ostmine on temal Mustwest tulles Tiheda wõi Kasepäh küla al olnud. Karel Weskimets tema ei tea muud, kui tema olla oma wenna Jaanile 2 Saart müünud, aga kui palju need neist jalasid on teinud ehk neil nüüd on sada tema ei tea.
Johann Laumets walla wöörmünder,kes otsimise juures olnud andis protokolli, et teda olla metsasaks kutsunud ja tema sellega Jakob Leppa juurde läinud see polle aga koddo olnud ja metsasaks on lasknud oma mõtsa wahid Johann Ollew, Widrik Eres ja Johann Jogiusel? seda maja otsida ja need on lakkast selle paari lõhutud jalasid maha wiskanud. See peale läinud nad kambri ja küsinud
perenaise käest kust need jallased saatud olla mis peale see wastanud, et tema ei tea arwab aga, et need wist Weskimetsast ostetud olla. Peale selle läinud nad Jaan Weskimetsa majasse,seal on neile küsimise peale öeldut, et neil kül üks paar jalasid olla ja need olla Weskimetsa Karli käest toodut. Selle peale läinud nemad Karel Weskimetsa juurde ja küsinud kas sina oled Jaan Weskimetsale ja Jakob Lepp jalasid münud,see peale wastanud see, et tema münud olla, ning selle peale selletanud weel Jaan Weskimets, et tema 2 saart Karli käest on ostnud.
Mõtsawahid Johann Ollew,Widrik Eres ja Johann Jürgenson tunnistasid niisama kui Johann Laumets.
Kohtu otsus: Et kaibaja selgesti tea millal mõisa metsa saar on kadunud waid ennegi nimetud peremeeste juurest painutud walmis jalasid on leidnud. mis peale kaibajattel tunnistus on, et need ostetud ja Weskimetsast saadut on aga kaibaja need mitte selgeste omaks teha ei jõua siis mõistab kohus kaibaja nõudmise tühjaks.
See mõistus sai kohtukäijattele talorahwa säduse § § 772 ja 773 juhatusel ette loetu, et Mõtsasaks rahul ei olnud sai temale õppuse leht wälja antud.
päkohtumees Jakob Mets xxx
Kohtumees Johann Kreos xxx
Kohtumees Johann Kiwi xxx.
Märkus See ära kiri sel 23 Juunil wälja antud. 1882.
Ette tuli Mõtsasaks Alexander Tannbaum ja kaibas, et Ranna walla mehed Jakob Lepp ja Jakob Weskimets olla Ranna mõtsas 1 Saar warastanud, see saar olla neil arwata Jaanuari hakkatusel mõtsast kadunud ja 22 Jaanuaril on nad nimetud meeste juurest otsides jalasid leidnud mis nende arwates sellest saarest on tehtud see saar olla 13 tolli paks olnud ja 70 jalga pikk, kui nüüd need kaibatud jalaste omanikkud ei jõua selkes teha kust nemad need jalased on saanud siis nõuab kaibaja taga perra trahw. Jaan Weskimets kaibatu Jakob Weskimets isa oma wenna Karel Weski metsa käest 2 saart ostnud ja neid jalasteks teinud aga mõisa metsa saari tema ei tea. Jakob Lepp wastas need jallased, mis kaibaja oma kadunud saare peale otsis tema majas on leidnud olla tema ostnud ja neid kül weski metsas painutanud aga mitte siis kui kaibaja arwab, mõisa metsast toonud. Müjad kelle käest tema need on ostnud pole tema kül mitte tonud sest ostmine on temal Mustwest tulles Tiheda wõi Kasepäh küla al olnud. Karel Weskimets tema ei tea muud, kui tema olla oma wenna Jaanile 2 Saart müünud, aga kui palju need neist jalasid on teinud ehk neil nüüd on sada tema ei tea.
Johann Laumets walla wöörmünder,kes otsimise juures olnud andis protokolli, et teda olla metsasaks kutsunud ja tema sellega Jakob Leppa juurde läinud see polle aga koddo olnud ja metsasaks on lasknud oma mõtsa wahid Johann Ollew, Widrik Eres ja Johann Jogiusel? seda maja otsida ja need on lakkast selle paari lõhutud jalasid maha wiskanud. See peale läinud nad kambri ja küsinud
perenaise käest kust need jallased saatud olla mis peale see wastanud, et tema ei tea arwab aga, et need wist Weskimetsast ostetud olla. Peale selle läinud nad Jaan Weskimetsa majasse,seal on neile küsimise peale öeldut, et neil kül üks paar jalasid olla ja need olla Weskimetsa Karli käest toodut. Selle peale läinud nemad Karel Weskimetsa juurde ja küsinud kas sina oled Jaan Weskimetsale ja Jakob Lepp jalasid münud,see peale wastanud see, et tema münud olla, ning selle peale selletanud weel Jaan Weskimets, et tema 2 saart Karli käest on ostnud.
Mõtsawahid Johann Ollew,Widrik Eres ja Johann Jürgenson tunnistasid niisama kui Johann Laumets.
Kohtu otsus: Et kaibaja selgesti tea millal mõisa metsa saar on kadunud waid ennegi nimetud peremeeste juurest painutud walmis jalasid on leidnud. mis peale kaibajattel tunnistus on, et need ostetud ja Weskimetsast saadut on aga kaibaja need mitte selgeste omaks teha ei jõua siis mõistab kohus kaibaja nõudmise tühjaks.
See mõistus sai kohtukäijattele talorahwa säduse § § 772 ja 773 juhatusel ette loetu, et Mõtsasaks rahul ei olnud sai temale õppuse leht wälja antud.
päkohtumees Jakob Mets xxx
Kohtumees Johann Kreos xxx
Kohtumees Johann Kiwi xxx.
Märkus See ära kiri sel 23 Juunil wälja antud. 1882.
