PROTOKOLL

Kärla: Protokolliraamat (03.06.1822-19.03.1829)

LeidandmedEAA.4439.1.1
Kaader
2
3
4
Daatum03.07.1822
Protokolli teema5. Kahjutasu

Kerla kirriko-õpetaja pallus, et saaks kohto kutsutud Rapeksa Jaan ja temma naene, ning nikruti naene Wio, et arroanda ellajatte hoidmisse pärrast kirriko moisa heinamaal, nenda sammuti kui tunnistusmees Mättasselja Tõnnis. Mettaselja Jago Tõnnis ütleb, et temma kül mitte nenda omma härra wasto polle räkinud, waid temma on räkinud, et Liwa Joosti sullane Rido räkinud, et temma on Jani naest näinud Kambekse küni jures istuvad hobusid ja seitse weist hoidwad. Esi pois tedda territand. Sesamma sullane Rido, kes ka seie kohto ette sai kutsutud ja tunnistas keik nenda tõssi ollewad, kui enne ööldud, ütles ka enast walmis ollewad, kui peaks tarwis ollema, se peäle wanduda, et keik mis ta räkinud, õiete tõssi on. 2)Kirriko õpetaja pallumisse peäle küssiti ka minno (kohto kirjutaja) käest, kas minna se kewwade Rapeksa Jani weised muist näinud, muist kuulnud kirko ma peäl sõiwad ja olliwad. Ma tunnistan selle omma ennese käe kirjaga: Jah. Ernst Kiel. 3)Jani naine isse ei olnud mitte woinud kohto ette tulla haigusse pärrast. Jaan isse kes temma assemel olli, ütles nende weiste pärrast tõssi ollewad, agga ütles ka, et uks ainus hobbune siis agga nende seltsis olnud. Ka Liiwa Joosti sullane ütles, et ta kül hobbose kella kuulnud, agga mitte ennam kui üks hobbone nainud. 4)Se nikruti naene Wio ajab sedda walleks, mis Ernst Kiel tunnistab, ja ütleb, et ta keik se kewwade weiste tagga ep olle käinud, mud kui agga ülles-tõusmisse pühha essimessel päwal. Jaan se wasto tunnistab et sesamma Wio mõnned päwad on weistega waljal olnud. Sepärrast et need tunnistussed teine teise wasto on, küssiti Wio käest kas ta woiks kül wandega tõeks tunnistada. Mis temma se ainsa korra pärrast üllesrakinud. Agga ta ütles siis, et ta ka teisel ja kolmandamal pühhal ellajaid hoidmas ollnud. Agga, ütleb ta weel, et ta ilma nende nimmetud päiwitu kogguni ep olle weiste tagga kainud. Se peäle tahhab ka wanduda. Kirrko oppetaja küsib, kas kohhus arwab oigusse ollewad, et Rapeksa Jaan Ma ja kohtowannematte käskude järrele omma ellajatte eest sedda kinni wõtmisse rahha, se on tükki eest 15 koppikad hõbberahha, ning selle kauba jarrele, mis ta õppetajaga teinud kui tedda kirriko heina-ma hoidjaks pandi, et ta isse nisammo paljo ennese käest peab jure maksma, kui kirriko perret ehk muud, ellajaid seält heina malt leiab ehk kinni ajab, ka nüüd peab maksma? Kohhus arwab sedda kahhewõrrast trahwi maksmist oigus ollewad. Ülle sedda arwab kohhus õiguse ollewad, et Jaen se eest, et ta sedda heinama-hoidja ammetid ni sandiste üllespiddand, 15 napso keppi saab. Se kohto-otsus anti kirriko-õppetajale teada, ja sesamma läkkitas sedda kostust, et temma selle otsusega rahhul on.

Kerla kirriko-õpetaja pallus, et saaks kohto kutsutud Rapeksa Jaan ja temma naene, ning nikruti naene Wio, et arroanda ellajatte hoidmisse pärrast kirriko moisa heinamaal, nenda sammuti kui tunnistusmees Mättasselja Tõnnis. Mettaselja Jago Tõnnis ütleb, et temma kül mitte nenda omma härra wasto polle räkinud, waid temma on räkinud, et Liwa Joosti sullane Rido räkinud, et temma on Jani naest näinud Kambekse küni jures istuvad hobusid ja seitse weist hoidwad. Esi pois tedda territand. Sesamma sullane Rido, kes ka seie kohto ette sai kutsutud ja tunnistas keik nenda tõssi ollewad, kui enne ööldud, ütles ka enast walmis ollewad, kui peaks tarwis ollema, se peäle wanduda, et keik mis ta räkinud, õiete tõssi on. 2)Kirriko õpetaja pallumisse peäle küssiti ka minno (kohto kirjutaja) käest, kas minna se kewwade Rapeksa Jani weised muist näinud, muist kuulnud kirko ma peäl sõiwad ja olliwad. Ma tunnistan selle omma ennese käe kirjaga: Jah. Ernst Kiel. 3)Jani naine isse ei olnud mitte woinud kohto ette tulla haigusse pärrast. Jaan isse kes temma assemel olli, ütles nende weiste pärrast tõssi ollewad, agga ütles ka, et uks ainus hobbune siis agga nende seltsis olnud. Ka Liiwa Joosti sullane ütles, et ta kül hobbose kella kuulnud, agga mitte ennam kui üks hobbone nainud. 4)Se nikruti naene Wio ajab sedda walleks, mis Ernst Kiel tunnistab, ja ütleb, et ta keik se kewwade weiste tagga ep olle käinud, mud kui agga ülles-tõusmisse pühha essimessel päwal. Jaan se wasto tunnistab et sesamma Wio mõnned päwad on weistega waljal olnud. Sepärrast et need tunnistussed teine teise wasto on, küssiti Wio käest kas ta woiks kül wandega tõeks tunnistada. Mis temma se ainsa korra pärrast üllesrakinud. Agga ta ütles siis, et ta ka teisel ja kolmandamal pühhal ellajaid hoidmas ollnud. Agga, ütleb ta weel, et ta ilma nende nimmetud päiwitu kogguni ep olle weiste tagga kainud. Se peäle tahhab ka wanduda. Kirrko oppetaja küsib, kas kohhus arwab oigusse ollewad, et Rapeksa Jaan Ma ja kohtowannematte käskude järrele omma ellajatte eest sedda kinni wõtmisse rahha, se on tükki eest 15 koppikad hõbberahha, ning selle kauba jarrele, mis ta õppetajaga teinud kui tedda kirriko heina-ma hoidjaks pandi, et ta isse nisammo paljo ennese käest peab jure maksma, kui kirriko perret ehk muud, ellajaid seält heina malt leiab ehk kinni ajab, ka nüüd peab maksma? Kohhus arwab sedda kahhewõrrast trahwi maksmist oigus ollewad. Ülle sedda arwab kohhus õiguse ollewad, et Jaen se eest, et ta sedda heinama-hoidja ammetid ni sandiste üllespiddand, 15 napso keppi saab. Se kohto-otsus anti kirriko-õppetajale teada, ja sesamma läkkitas sedda kostust, et temma selle otsusega rahhul on.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS