Kohtu ette kaebasiwad Mahtra mõisast lihuniku hargade söötja Gustaw Kreisen ja mõisa sulase Jakobi naine Mari Tertsius, et Atla ja Mahtra mõisa päris härrale olla nendest räägitud, et nemad pidada kahekesi liiderliku elu elama. Härra käskinud see pärast Mahtra mõisa walitsejat J. Laasi neid passida. Et aga see nendest mingit sugust märki saanud ei olla, kud et G. Kreisen Mari Tertsiusele puid wiinud ja lõhkunud ja ka wett wiinud, aga Mari pesta jälle Kreiseni riideid, seepärast ei teada sest ka midagit. (Nonda on ka walitseja J. Laas kohtu peawanema ja kohtu kirjutajale rääkinud). Siis rääkinud wiimaks nendele wälja, et härra nendest nõnda temale rääkinud. See olla aga (kaebasid nemad) taieste wale ja tema (Kreisen) sellepärast ka wett ja puid toimetanud, Marile, et Mari tema riideid pesnud. Seda teotust ei tahta aga kumbki kanda. G. Kreisen ütles, et tema olla lesk ja kui see jutt laste ette minna siis ei tohtida tema ennast neile näidatagi: Mari Tertsius kaebas, et tema mees temaga nii tige olla ja lubata ära lahutada, ometegi olla ta ilma süüta. Seepärast palusiwad nemad et kohus seda üles otsiks, et selle jutu ema on, sest härra neile ei ütelda ja et see siis oma teotamise eest seadust mööda karistatud saaks.
Kohus küsis kirja läbi seda Atla ja Mahtra mõisa päris härra C. v. Barloeweni käest järele, kes seda Härrale rääkinud? et Gustaw Kreisen ja Mari Tertsius abi elu rikkuda ehk liiderliku elu elada?
Härra C. v. Barloewen wastas tallitaja läbi, et seda temale B. Maison Harmist rääkinud, kes Maisonile rääkinud ei teada Tema.
Et B. Maison sel korral Tallinnas Manngerichti kohtus pidi olema, wastas tema enese eest kirjalikult nõnda: "Tema ei olla mitte härrale seda rääkinud, et nemad, härja söötja ja Mari Tertsius abielu rikkuda, ehk liiderliku elu elada, waid et nemad wäga käsi käes elada, wesi ja puud tooda temale kätte, ja tema kohus olnud seda selle pärast härrale rääkida, et nad mõisa Iie aja roikaid põletada, seda olla tema härrale rääkinud, mis tema kuulnud (Aga kelle käest? kohus). Kõik seda juttu kaebata nemad ühe suure wiha pärast tema peale." Ometigi ei põhjenda ta kudagi, mis põhjusel need tema wihamehed on. Kõik see poogna pitkune kiri on muidu üks Mari Tertsiuse ja tõiste laimamine, aga mitte üks tarwilik kohtu wastus. Aga ei saa ta seal näidata, et Mari Tertsius aga iseäranis weel temast nimetatud härjasöötja Gustaw Kreisen tema wihamees oleks, mis ta küll näidata lubab. Kõigist paistab aga, et tema ise neid ilma asjata niihästi härra, kui kohtu wastu on laimanud. Wõib olla et temal nende wastu midagit kartust ehk wiha südames on, mis pärast ta neid laimab.
Gustaw Kreisen ja Mari Tertsius tunnistasid seda waleks, et nad Iie aja roikaid on põletand. Seda on ka walitseja, J. Laas tunnistanud.
Kohtu otusus: "Sest Gustaw Kreisen ja Mari Tertsius kaebasid, et keegi neid härra wastu laimanud, et nemad liiderliku elu elada. Aga kes? Seda härra neile ei ütelda.
Kohtu küsimise peale wastas härra C. v. Barloewen, et B. Maison Harmist seda Temale rääkinud.
B. Maison wastas, et tema mitte ei olla rääkinud, et nad liiderlikult elawad, waid wäga käsi käes.
Tallitaja wastas, et härra olla selle küsimise peale, "kes rääkis, et nad abielu rikuwad," wastanud, Maison rääkis ja ei olla mitte ütelnud, et on räägitud käsi käes elamist. Ka on härra walitseja J. Laasile ütelnud, et räägitud, et nad liiderlikult elada. Sest on tunda, et Maison ennast muidu wabandaad ja oma laimdust pöörata püüab. Et Maison mitte seda üles ei annud, kes temale seda rääkinud ja ka oma rääkimist tõeks ei saa ega püüagi teha, selle wastu aga härrat ja tõisi walelikuks teha püüab. Ise elab ta Harmis, sealt tükki maa pealt ei wõi tema ise ka seda mitte näha, mis Mahtras tehakse. Seepärast on arwata, et tema ise täitsa ilma põhjuseta ja wõib olla üsna kiuste pärast seda juttu nende peale on teinud, ja seega siis ise selle jutu ema on. Sest Mahtras ei ole keegi seda kuulnud, et nemad niisugust elu elawad, kudas tema (Maison) siis seda nii kaugel on kuulnud?
Seepärast mõistis kohus Gustaw Kreiseni ja Mari Tertsiuse sest rumalast jutust õigeks, ja et B. Maison nende auu kahju tasuma peaks. Et tema aga mitte täieste talupoja seisusest ei ole, seepärast saab see asi suurema kohtu alla antud.
Kohtu otsus sai kohtu käijatele kuulutud.
/See on Lõune Harjumaa hakenkohtusse antud./
Kohtu ette kaebasiwad Mahtra mõisast lihuniku hargade söötja Gustaw Kreisen ja mõisa sulase Jakobi naine Mari Tertsius, et Atla ja Mahtra mõisa päris härrale olla nendest räägitud, et nemad pidada kahekesi liiderliku elu elama. Härra käskinud see pärast Mahtra mõisa walitsejat J. Laasi neid passida. Et aga see nendest mingit sugust märki saanud ei olla, kud et G. Kreisen Mari Tertsiusele puid wiinud ja lõhkunud ja ka wett wiinud, aga Mari pesta jälle Kreiseni riideid, seepärast ei teada sest ka midagit. (Nonda on ka walitseja J. Laas kohtu peawanema ja kohtu kirjutajale rääkinud). Siis rääkinud wiimaks nendele wälja, et härra nendest nõnda temale rääkinud. See olla aga (kaebasid nemad) taieste wale ja tema (Kreisen) sellepärast ka wett ja puid toimetanud, Marile, et Mari tema riideid pesnud. Seda teotust ei tahta aga kumbki kanda. G. Kreisen ütles, et tema olla lesk ja kui see jutt laste ette minna siis ei tohtida tema ennast neile näidatagi: Mari Tertsius kaebas, et tema mees temaga nii tige olla ja lubata ära lahutada, ometegi olla ta ilma süüta. Seepärast palusiwad nemad et kohus seda üles otsiks, et selle jutu ema on, sest härra neile ei ütelda ja et see siis oma teotamise eest seadust mööda karistatud saaks.
Kohus küsis kirja läbi seda Atla ja Mahtra mõisa päris härra C. v. Barloeweni käest järele, kes seda Härrale rääkinud? et Gustaw Kreisen ja Mari Tertsius abi elu rikkuda ehk liiderliku elu elada?
Härra C. v. Barloewen wastas tallitaja läbi, et seda temale B. Maison Harmist rääkinud, kes Maisonile rääkinud ei teada Tema.
Et B. Maison sel korral Tallinnas Manngerichti kohtus pidi olema, wastas tema enese eest kirjalikult nõnda: "Tema ei olla mitte härrale seda rääkinud, et nemad, härja söötja ja Mari Tertsius abielu rikkuda, ehk liiderliku elu elada, waid et nemad wäga käsi käes elada, wesi ja puud tooda temale kätte, ja tema kohus olnud seda selle pärast härrale rääkida, et nad mõisa Iie aja roikaid põletada, seda olla tema härrale rääkinud, mis tema kuulnud (Aga kelle käest? kohus). Kõik seda juttu kaebata nemad ühe suure wiha pärast tema peale." Ometigi ei põhjenda ta kudagi, mis põhjusel need tema wihamehed on. Kõik see poogna pitkune kiri on muidu üks Mari Tertsiuse ja tõiste laimamine, aga mitte üks tarwilik kohtu wastus. Aga ei saa ta seal näidata, et Mari Tertsius aga iseäranis weel temast nimetatud härjasöötja Gustaw Kreisen tema wihamees oleks, mis ta küll näidata lubab. Kõigist paistab aga, et tema ise neid ilma asjata niihästi härra, kui kohtu wastu on laimanud. Wõib olla et temal nende wastu midagit kartust ehk wiha südames on, mis pärast ta neid laimab.
Gustaw Kreisen ja Mari Tertsius tunnistasid seda waleks, et nad Iie aja roikaid on põletand. Seda on ka walitseja, J. Laas tunnistanud.
Kohtu otusus: "Sest Gustaw Kreisen ja Mari Tertsius kaebasid, et keegi neid härra wastu laimanud, et nemad liiderliku elu elada. Aga kes? Seda härra neile ei ütelda.
Kohtu küsimise peale wastas härra C. v. Barloewen, et B. Maison Harmist seda Temale rääkinud.
B. Maison wastas, et tema mitte ei olla rääkinud, et nad liiderlikult elawad, waid wäga käsi käes.
Tallitaja wastas, et härra olla selle küsimise peale, "kes rääkis, et nad abielu rikuwad," wastanud, Maison rääkis ja ei olla mitte ütelnud, et on räägitud käsi käes elamist. Ka on härra walitseja J. Laasile ütelnud, et räägitud, et nad liiderlikult elada. Sest on tunda, et Maison ennast muidu wabandaad ja oma laimdust pöörata püüab. Et Maison mitte seda üles ei annud, kes temale seda rääkinud ja ka oma rääkimist tõeks ei saa ega püüagi teha, selle wastu aga härrat ja tõisi walelikuks teha püüab. Ise elab ta Harmis, sealt tükki maa pealt ei wõi tema ise ka seda mitte näha, mis Mahtras tehakse. Seepärast on arwata, et tema ise täitsa ilma põhjuseta ja wõib olla üsna kiuste pärast seda juttu nende peale on teinud, ja seega siis ise selle jutu ema on. Sest Mahtras ei ole keegi seda kuulnud, et nemad niisugust elu elawad, kudas tema (Maison) siis seda nii kaugel on kuulnud?
Seepärast mõistis kohus Gustaw Kreiseni ja Mari Tertsiuse sest rumalast jutust õigeks, ja et B. Maison nende auu kahju tasuma peaks. Et tema aga mitte täieste talupoja seisusest ei ole, seepärast saab see asi suurema kohtu alla antud.
Kohtu otsus sai kohtu käijatele kuulutud.
/See on Lõune Harjumaa hakenkohtusse antud./
