2sel Jürriku päwal on se Prottokoll wälja antud No 13 all Kihhelkonna Kohtu Seppa Rein Teern on surnud 26mal Jõulo ku p: 1881 A: Temmast järrele änud pumaa warrandus on keige raudwarraga ülles kirjotud 2sel Künla ku päwal 1882 A: Sest Prottokolist, mis 1877 A: 10mal Jürri ku päwal on ülles wõetud. Selle Prottokulis on Peetri Teern nimmel 42 R 30 kop wenna jäuks kirjotud, sest et Peter Reino norem wend on. Reino poeg Tõnnis kes 3 aastad 9 kuud wanna on. Saab omma issa wenna jäu Peetri wenna jäu suruse wasto.
Nenda ka wanna emma, jääb omma jäuga puma peäle, nenda ka temma nimmel 42 R 30 kopp puma peab wanna emma matma. Ka saab siis se puma piddaja temma jäu matmisse palgaks. Nenda saab tennasel päwal Reino l: n: Lisu selle pumaa perremehheks kinnitud, omma wäikese poja ja kahhe tütrega. Reino wend Peter saab Liso abbiks kinnitud, kui se poeg 21 aastad wannaks saab, siis peab temma ka Peetri omma issa eest piddama. Peter lubbab temma ka omma poja eest wötta. Ja ni kaua hoolt kanda, kui täie=ealisseks mehhek saab.
Agga se kirri tähhendab ka nenda, et selle l: n: Liso poeg Tõnnis waene laps, ei jäe mitte nenda kui Peetri omma lihhane poeg. Kui peaks nende wahhel tülli töusma, siis Lisu isse omma poega pärrib, ja selle piddaja ikka rigi seäduse järge on. Nenda on sel ajal Maggasini aitas 12 wakka Ruggi wilja wölgo, ja 14 wakka odre. Kui nüüd Peter ennemist ärra surreb, kui Liso, siis jääb se poeg laps Tõnniis Liso hole alla, et temma lihhane laps on, kui Liso enne ärra surreb, kui omma lihhane laps. Agga nüüd on nende wahhel jubba tülli tõusnud selle lühhikesse aja sees, et Peter on Lisu käskind majast wälja ajada Koggokonna Kohhus on mõistnud t teine ei tohhi teist wälja ajada. Rein on surma tunnil lubbanud, et kui lisu ei jöua pumaad piddada siis peab temma keik selle Uetoa latsi omma surusega et temma wõib omma lastega selle sees ellada. sedda on Mairt Mälk peält kulanud, ja ka Koggokonna Kohtu ees tõeks tunnistanud.
5mal Jürri ku päwal 1882 A: on se Protokoll Kihhelkonna kohtu ette ülles näidatud. Siis ollid Liso ja Peter ka mõllemad sel päwal Kohtu ees.
Siis on Kihhelkonna Kohhus nenda kirjotanud. Se Prottokoll saab sellega kinnitud, et Liso Teern pumaa peäle omma lastega ellama jääb, pumaa jääb poja Tõnnise järrele. Kui temma ni wannaks saab Peter Teern peap puma eest hoolt kandma, ja ellawad keik omma surma tunnini sel puma peäl.
2sel Jürriku päwal on se Prottokoll wälja antud No 13 all Kihhelkonna Kohtu Seppa Rein Teern on surnud 26mal Jõulo ku p: 1881 A: Temmast järrele änud pumaa warrandus on keige raudwarraga ülles kirjotud 2sel Künla ku päwal 1882 A: Sest Prottokolist, mis 1877 A: 10mal Jürri ku päwal on ülles wõetud. Selle Prottokulis on Peetri Teern nimmel 42 R 30 kop wenna jäuks kirjotud, sest et Peter Reino norem wend on. Reino poeg Tõnnis kes 3 aastad 9 kuud wanna on. Saab omma issa wenna jäu Peetri wenna jäu suruse wasto.
Nenda ka wanna emma, jääb omma jäuga puma peäle, nenda ka temma nimmel 42 R 30 kopp puma peab wanna emma matma. Ka saab siis se puma piddaja temma jäu matmisse palgaks. Nenda saab tennasel päwal Reino l: n: Lisu selle pumaa perremehheks kinnitud, omma wäikese poja ja kahhe tütrega. Reino wend Peter saab Liso abbiks kinnitud, kui se poeg 21 aastad wannaks saab, siis peab temma ka Peetri omma issa eest piddama. Peter lubbab temma ka omma poja eest wötta. Ja ni kaua hoolt kanda, kui täie=ealisseks mehhek saab.
Agga se kirri tähhendab ka nenda, et selle l: n: Liso poeg Tõnnis waene laps, ei jäe mitte nenda kui Peetri omma lihhane poeg. Kui peaks nende wahhel tülli töusma, siis Lisu isse omma poega pärrib, ja selle piddaja ikka rigi seäduse järge on. Nenda on sel ajal Maggasini aitas 12 wakka Ruggi wilja wölgo, ja 14 wakka odre. Kui nüüd Peter ennemist ärra surreb, kui Liso, siis jääb se poeg laps Tõnniis Liso hole alla, et temma lihhane laps on, kui Liso enne ärra surreb, kui omma lihhane laps. Agga nüüd on nende wahhel jubba tülli tõusnud selle lühhikesse aja sees, et Peter on Lisu käskind majast wälja ajada Koggokonna Kohhus on mõistnud t teine ei tohhi teist wälja ajada. Rein on surma tunnil lubbanud, et kui lisu ei jöua pumaad piddada siis peab temma keik selle Uetoa latsi omma surusega et temma wõib omma lastega selle sees ellada. sedda on Mairt Mälk peält kulanud, ja ka Koggokonna Kohtu ees tõeks tunnistanud.
5mal Jürri ku päwal 1882 A: on se Protokoll Kihhelkonna kohtu ette ülles näidatud. Siis ollid Liso ja Peter ka mõllemad sel päwal Kohtu ees.
Siis on Kihhelkonna Kohhus nenda kirjotanud. Se Prottokoll saab sellega kinnitud, et Liso Teern pumaa peäle omma lastega ellama jääb, pumaa jääb poja Tõnnise järrele. Kui temma ni wannaks saab Peter Teern peap puma eest hoolt kandma, ja ellawad keik omma surma tunnini sel puma peäl.
