Et kõrwasmees Hans Allikoff kohtu käija Tiits Allikoffi wend on, seepärast pidi ta kohtu lauast ära minema.
Kohtu ette kaebas Mahtrast Juhan Noort, et Mahtrast Pearnamiku koha omanik Tiits Allikoff keda ta 23mast Aprillist 1884 a. kuni 23. Aprilini 1885 a. teeninud, ei anda tema palka kauba järele kätte: Saada olla weel:
1) 1 paar willaseid püksa, 2) 1 särk, 3) 2 rbl. 15 kop. kaera raha, 4) ajanud tema kase rauapuu katki, mis Tiits nüid kätte ei anda. 5) 1 tõrwatud töölook 25 kop. wäärt, 6) Talwine lehma ja kahe lamba sõnnik.
Tiits lubanud 30. rubla raha ja riie, aga tema soowimise peale, antud wilja, 2 setwerti rukkid á 10 rubla ja 1 setwert odre á 8 rubla kokku 28 rbl. Siis jäänud 2 rbl. puudu ja selle eest lubatud üks wakamaa odramaad, rukki kõrrest. Nüüd tahta aga Tiits selle wakamaa eest 4 rbl.
Kohus kutsus ette Tiits Allikoffi ja küsis, miks pärast ta oma sulase Juhan Noorti palka kätte ei maksa? Tiits Allikoff wastas, et kõik olla walmis puntras, aga Juhan ei olla wastu wõtnud. Juhan Noort wastas: "Et püksid ja särk puudu olid, ei wõtnud ma neidki wastu, mis walmis olid."
Tiits ütles särgi kaa walmis olewat, aga willaseid püksa ei olla nende kauba sees olnud. Hans Allikoff wastas, kes Juhanit enamiste kaubelnudki, et kaup olnud, et ka willased püksid teeb.
Nüüd waidlesid nad muu asjadega, kuni wiimaks Juhan teised asjad maha jättis, aga odra wakamaa jäi kohtu hooleks. Teine ütles kaupa kahe rubla teine 4 rubla peale jäänud. Juhan tunnistab, et odra seemet üle jäänud, annud Tiits maad selle wakamaale weel juure.
Sõnnikut tahtis Tiits Allikoff omale saada, sest et lehma ja lamaba söök tema maa pealt tehtud olla. Pealegi käskinud ja Juhanit päris (Tiitsu) oma põhku lehmale anda. Nüüd wiinud Juhan weel heinu äragi.
Juhan Noort wastas, et küll Tiits käskinud oma põhku wõtta, ei olla ta siiski mitte wõtnud, waid ütelnud, et wiimaks lehm seda wälja ei maksa, mis ta sööb ja omal olnud tal küllalt. Tiits Allikoffi maa pealt teinud küll heina, aga tema naine teinud selle eest jälle päiwi. Odra kõlkaid saanud jälle selle wakamaa pealt mis ta Tiitsu käest rentinud. Käemeest nende kauba juures ei olla olnud.
Kohtu Otsus: Sest et Juhan Noort kaebas, et Tiits Allikoff ei anda kõiki palka nimelt willaseid püksa ja särki kätte, Tiits Allikoffil aga pükste wastu rääkimist oli. Hans Allikoff Juhanil õigust tunnistas. Siis mõistis kohus: "et Tiits Allikoff peab willased püksid tegema, ja Juhan Noortile kätte maksma, ja et odra wakamaa kauba juures käemest ei olnud ja Juhan seal enam kui wakkamaa maad ütles olewat, jääb see 4 rubla eest. Sõnnik jääb Juhan Noortile. Asi on tehtud. Seega jäid kohtukäijad rahule.
Kohtu peawanem: K. Paawelson XXX
I. koh. kõrwasmees: J. Pisang (allkiri)
Järgimees: Jaan Poston (allkiri)
Kirjutaja: J. Roosmann (allkiri)
Et kõrwasmees Hans Allikoff kohtu käija Tiits Allikoffi wend on, seepärast pidi ta kohtu lauast ära minema.
Kohtu ette kaebas Mahtrast Juhan Noort, et Mahtrast Pearnamiku koha omanik Tiits Allikoff keda ta 23mast Aprillist 1884 a. kuni 23. Aprilini 1885 a. teeninud, ei anda tema palka kauba järele kätte: Saada olla weel:
1) 1 paar willaseid püksa, 2) 1 särk, 3) 2 rbl. 15 kop. kaera raha, 4) ajanud tema kase rauapuu katki, mis Tiits nüid kätte ei anda. 5) 1 tõrwatud töölook 25 kop. wäärt, 6) Talwine lehma ja kahe lamba sõnnik.
Tiits lubanud 30. rubla raha ja riie, aga tema soowimise peale, antud wilja, 2 setwerti rukkid á 10 rubla ja 1 setwert odre á 8 rubla kokku 28 rbl. Siis jäänud 2 rbl. puudu ja selle eest lubatud üks wakamaa odramaad, rukki kõrrest. Nüüd tahta aga Tiits selle wakamaa eest 4 rbl.
Kohus kutsus ette Tiits Allikoffi ja küsis, miks pärast ta oma sulase Juhan Noorti palka kätte ei maksa? Tiits Allikoff wastas, et kõik olla walmis puntras, aga Juhan ei olla wastu wõtnud. Juhan Noort wastas: "Et püksid ja särk puudu olid, ei wõtnud ma neidki wastu, mis walmis olid."
Tiits ütles särgi kaa walmis olewat, aga willaseid püksa ei olla nende kauba sees olnud. Hans Allikoff wastas, kes Juhanit enamiste kaubelnudki, et kaup olnud, et ka willased püksid teeb.
Nüüd waidlesid nad muu asjadega, kuni wiimaks Juhan teised asjad maha jättis, aga odra wakamaa jäi kohtu hooleks. Teine ütles kaupa kahe rubla teine 4 rubla peale jäänud. Juhan tunnistab, et odra seemet üle jäänud, annud Tiits maad selle wakamaale weel juure.
Sõnnikut tahtis Tiits Allikoff omale saada, sest et lehma ja lamaba söök tema maa pealt tehtud olla. Pealegi käskinud ja Juhanit päris (Tiitsu) oma põhku lehmale anda. Nüüd wiinud Juhan weel heinu äragi.
Juhan Noort wastas, et küll Tiits käskinud oma põhku wõtta, ei olla ta siiski mitte wõtnud, waid ütelnud, et wiimaks lehm seda wälja ei maksa, mis ta sööb ja omal olnud tal küllalt. Tiits Allikoffi maa pealt teinud küll heina, aga tema naine teinud selle eest jälle päiwi. Odra kõlkaid saanud jälle selle wakamaa pealt mis ta Tiitsu käest rentinud. Käemeest nende kauba juures ei olla olnud.
Kohtu Otsus: Sest et Juhan Noort kaebas, et Tiits Allikoff ei anda kõiki palka nimelt willaseid püksa ja särki kätte, Tiits Allikoffil aga pükste wastu rääkimist oli. Hans Allikoff Juhanil õigust tunnistas. Siis mõistis kohus: "et Tiits Allikoff peab willased püksid tegema, ja Juhan Noortile kätte maksma, ja et odra wakamaa kauba juures käemest ei olnud ja Juhan seal enam kui wakkamaa maad ütles olewat, jääb see 4 rubla eest. Sõnnik jääb Juhan Noortile. Asi on tehtud. Seega jäid kohtukäijad rahule.
Kohtu peawanem: K. Paawelson XXX
I. koh. kõrwasmees: J. Pisang (allkiri)
Järgimees: Jaan Poston (allkiri)
Kirjutaja: J. Roosmann (allkiri)
