Kohtu ette kaebas Mahtrast Milano peremees Jakob Tammik, et olla ealine tüdruk Juula Einmann kiskunud tema kaali ajast kaheksa (8) kaalikast üles ja tahtnud ära warastada, ja oleks ehk weel enamgi kiskunud, aga siis karganud tema kambrist wälja, ja ütelnud: Toho pime, jäta ometi muist mulle! Siis wiskanud need 8 kaali maha ja jooksnud ära.

Kohus kutsus ette Juula Einmanni ja küsis, mis ta nendega pidi tegema, ja kas see tõsi on?

Juula Einmann tunnistas, et see kõik tõsi olla. Weised tulnud karjasmaal ette mulgu alla ja tema perenaine Ann Einmann ajanud teda weikeseid taha poole ajama ja et ahi parajate küdenud, siis tagasi tulles tahtnud sealt kaalisid omale küpsma wiia.

Nüüd palus ta wäga ärdaste Jakob Tammikut ja kohut omale seda andeks anda, nõnda et Jakob Tammik temale andeks lubas ja tema lubas edespidi kõik niisugused mõttedki maha jätta.

Kohtu otsus: Sest et Jakob Tammik kaebas, et Juula Einmann tema ajast kaalisid warastada tahtnud. Juula Einmann seda ka tõeks tunnistas ja andeks palus ja J. Tammik andeks andis. Selle peale mõistis kohus (et küll Tammik andeks andis) Juula Einmanni 24. tunniks puuri, õpetuseks edespidise aja peale.

Kohtu otsus sai kuulutud, sellega olid kohtu käijad rahul.

Kohtu peawanem: K. Paawelson XXX

I. k. kõrwasmees: H. Allikoff XXX

II. k. kõrwasmees: J. Pisang (allkiri)

Kirjutaja: J. Roosmann (allkiri)

/Mõistetud ja mõistus täidetud./