Kohtu ette kaebas Mahtrast Uida Mihkle naine Ann Pertel, et tema mees Mihkel teda selle pärast hirmsaste peksnud, et siad wõi kanad rõial olewa koera kotti lõhki kiskunud. Küll olla ta teda alandlikult palunud mitte nii hirmsaste peksa, aga Mihkel ei olla seda kuulnud.
Kohtu peawanem ja kirjutaja, kellele Ann ennast oli näitanud, tunnistasiwad, et ta küll hirmus olnud, nõnda et jälestus peale tulnud waadates, Peas olnud suur haaw käe warred ja selg olnud üks werine liha, Kaa oli see löömapuu kohtusse toodud, millest kõik nägijad tunnistasiwad, et sellega üksi seda looma lüüa wõib, keda just surnuks soowitakse lüija, aga keda weel elusse soowitakse jätta, seda küll niisuguse wemlaga lüia ei südanta.
Kohtu ette kutsuti Mihkel Pertel ja küsiti, miks ta oma naist nii jäledal kombel peksnud?
Tema arwas seda peksu selle pahanduse wastu koguni weikeseks, ja tõi ühte ja tõist süidi ette, mis läbi Ann temale selle 7me abieluaastate sees palju kahju teinud. Ei wõinud aga midagi suurt tõeks teha ja pealegi jäid mitu ta oma süiks. Näituseks: Kaebas Mihkel, et Ann ei saada teomehe kottigi ilma laitmata pandud. Ann wastas, et ilma Mihkle õpetamata olla ta koti ja karbid puhtaks pesnud ja ka niipalju sisse pannud, et teomees süia saada. Selle tunnistuseks olla see, et teomehed tema pandud kotiga wäga rahul olla, mis ka kohus teadis. 2) Ei olla Ann temale enam 7me aasta sees riiet teinud kui ühed punased poolwillased püksid. Ann wastas, mis ka kohus teadis, et Mihkel mittu korda tema tehtud riiet, nii hästi willast kui ka poolwillast ära müinud, ka olla teeniad kõik alati omad riide palgad iluste kätte saanud.
3) Olla ka see suur süi ja olla ta selle läbi palju kahju saanud, et nüid kaera kott rõial lõhki kisutud. Seda süidi andis kohus tema omale. Küll on mõisa herra temale lasknud uue suure aida teha. Siis oleks see tema oma kohus olnud kaera kotti aita wiia, ja mitte rõiale elajate ette jätta, seal rõial oleks pidanud Ann ööd ja päewad koti wahtis olema, milleks tall küll wististe aega ei olnud.
Nõnda tõi ta paljugi ette, mis mitte tõeks ei wõinud teha.
Küll soowis Ann temaga leppida ja ütles, et ta sedagi peksu kellegile ei oleks rääkinud, oleks ta seda nõnda teinud nagu alati, aga et ta nüid juba pool tapetud saanud, ei ole jõudnud ta enam kannatada. Ka kohus katsus neid lepitada, aga Mihkel omas kurjuses ei annud järele waid soowis koguni ennast temast lahutada.
Kohtu otsus: Sest et Ann Pertel kaebas, et tema mees Mihkel teda peksnud, Mihkel isegi seda tõeks tunnistas, Kohtu peawanem ja kirjutaja seda üheks koguni hirmsaks mõrtsuka ja metsalise tööks tunnistasiwad, ja et Mihkel koguni ei lappida tahtnudki, waid lahutada.
Siis mõistis kohus, seda suurema kohtu kätte anda, sest et walla kohtu wõimuses ühtegi mõjuwat karistust ei olnud, mis see mõrtsuka töö wäärt on, ja et Mihkel lahutada soowis. Niisuguse meeletuma tööle on wäga tarwis tammi ette teha, sest et selle läbi tema oma naise wiimaks wigaseks peksab, ja walla toita jäeb, nagu Liisu Paawelson peksu läbi selleks on saanud.
Kohtu otsus sai kuulutud.
Kohtu peawanem: K. Paawelson XXX
I. koh. kõrwasmees: H. Allikoff XXX
II. """: J. Pisang (allkiri)
Kirjutaja: J. Roosmann (allkiri)
Läbi waatatud sel 17 Debr 1885
Juuru k.k.w. (allkiri)
Kohtu ette kaebas Mahtrast Uida Mihkle naine Ann Pertel, et tema mees Mihkel teda selle pärast hirmsaste peksnud, et siad wõi kanad rõial olewa koera kotti lõhki kiskunud. Küll olla ta teda alandlikult palunud mitte nii hirmsaste peksa, aga Mihkel ei olla seda kuulnud.
Kohtu peawanem ja kirjutaja, kellele Ann ennast oli näitanud, tunnistasiwad, et ta küll hirmus olnud, nõnda et jälestus peale tulnud waadates, Peas olnud suur haaw käe warred ja selg olnud üks werine liha, Kaa oli see löömapuu kohtusse toodud, millest kõik nägijad tunnistasiwad, et sellega üksi seda looma lüüa wõib, keda just surnuks soowitakse lüija, aga keda weel elusse soowitakse jätta, seda küll niisuguse wemlaga lüia ei südanta.
Kohtu ette kutsuti Mihkel Pertel ja küsiti, miks ta oma naist nii jäledal kombel peksnud?
Tema arwas seda peksu selle pahanduse wastu koguni weikeseks, ja tõi ühte ja tõist süidi ette, mis läbi Ann temale selle 7me abieluaastate sees palju kahju teinud. Ei wõinud aga midagi suurt tõeks teha ja pealegi jäid mitu ta oma süiks. Näituseks: Kaebas Mihkel, et Ann ei saada teomehe kottigi ilma laitmata pandud. Ann wastas, et ilma Mihkle õpetamata olla ta koti ja karbid puhtaks pesnud ja ka niipalju sisse pannud, et teomees süia saada. Selle tunnistuseks olla see, et teomehed tema pandud kotiga wäga rahul olla, mis ka kohus teadis. 2) Ei olla Ann temale enam 7me aasta sees riiet teinud kui ühed punased poolwillased püksid. Ann wastas, mis ka kohus teadis, et Mihkel mittu korda tema tehtud riiet, nii hästi willast kui ka poolwillast ära müinud, ka olla teeniad kõik alati omad riide palgad iluste kätte saanud.
3) Olla ka see suur süi ja olla ta selle läbi palju kahju saanud, et nüid kaera kott rõial lõhki kisutud. Seda süidi andis kohus tema omale. Küll on mõisa herra temale lasknud uue suure aida teha. Siis oleks see tema oma kohus olnud kaera kotti aita wiia, ja mitte rõiale elajate ette jätta, seal rõial oleks pidanud Ann ööd ja päewad koti wahtis olema, milleks tall küll wististe aega ei olnud.
Nõnda tõi ta paljugi ette, mis mitte tõeks ei wõinud teha.
Küll soowis Ann temaga leppida ja ütles, et ta sedagi peksu kellegile ei oleks rääkinud, oleks ta seda nõnda teinud nagu alati, aga et ta nüid juba pool tapetud saanud, ei ole jõudnud ta enam kannatada. Ka kohus katsus neid lepitada, aga Mihkel omas kurjuses ei annud järele waid soowis koguni ennast temast lahutada.
Kohtu otsus: Sest et Ann Pertel kaebas, et tema mees Mihkel teda peksnud, Mihkel isegi seda tõeks tunnistas, Kohtu peawanem ja kirjutaja seda üheks koguni hirmsaks mõrtsuka ja metsalise tööks tunnistasiwad, ja et Mihkel koguni ei lappida tahtnudki, waid lahutada.
Siis mõistis kohus, seda suurema kohtu kätte anda, sest et walla kohtu wõimuses ühtegi mõjuwat karistust ei olnud, mis see mõrtsuka töö wäärt on, ja et Mihkel lahutada soowis. Niisuguse meeletuma tööle on wäga tarwis tammi ette teha, sest et selle läbi tema oma naise wiimaks wigaseks peksab, ja walla toita jäeb, nagu Liisu Paawelson peksu läbi selleks on saanud.
Kohtu otsus sai kuulutud.
Kohtu peawanem: K. Paawelson XXX
I. koh. kõrwasmees: H. Allikoff XXX
II. """: J. Pisang (allkiri)
Kirjutaja: J. Roosmann (allkiri)
Läbi waatatud sel 17 Debr 1885
Juuru k.k.w. (allkiri)
