Kohtu ette kaebas Mahtrast Nisuaja koha rentnik Leenu Otten, et tema hobune läinud Suur Saueaugu odra wäljale, kust teda selle koha omanik kinni wõtnud ja sulane Eeno (?) ära toonud tema kätte. Teisel päewal kutsunud Eenu teda kahju waatama ja tasuma, mis tallitaja mõistnud, wakk odre, ehk üks (1) rubla raha. Kui ta waatama läinud, siis ütelnud Tõnis Angelius kohe, et tallitaja mõistnud, kas üks wakk odre, ehk üks (1) rubla raha. Et see hobune on päewa otsa sees ja üks tühi hobune olnud. Tema nurisenud et niipalju mõistnud, sest tema arwates olnud see kahju koguni pisike. T. Angelius ütelnud: "Jah ega mina poleks nii palju tahtnud, aga tallitaja mõistis, aga ma tahaksin ikka ennemine odre kui raha. Tema lubanud Angeliusele niisuguseid haljaid anda nagu sealt saab. T. Angelius ei olla aga niisuguseid tahtnud, waid lootenud, neist weel häid ja küpse odre saama. Selle peale ütelnud Weike Saueaugu Mari Nell, kes ka sinna juure tulnud, et need mitte Mihkle päewakski ära ei küpse. Wiimaks maksnud T. Angeliusele selle nõutud üks rubla wälja, mis peale jälle Mari Nell ütelnud: "Sa heldekene, waata nüid ta wõtab nii muidu selle lese naise käest selle rubla ära." Siis läinud tallitaja käest kuulama, kudast ta selle weikese kahju eest nii suure tasumise mõistnud. Tallitaja hakkanud taplema, "Miks sa maksid, eks sa kuulanud enne järele, Otoobri odradega on see kahju küll tasutud, mina ei ole niipalju mõistnud ja ajanud teda kohtusse Tõnise peale selle wale pärast kaebama, mis tema ka nüid teha."
Kohus kutsus ette, Tõnis Angeliust ja küsis, kudas ta tohtis tallitaja peale waletada ja Nisuaja perenaise käest selle wale läbi rubla wälja petta? Tõnis Angelius waidles wastu, et tema mitte ei olla ütelnud, et tallitaja mõistis, sest tallitaja ei olla midagit mõistnud, waid tema ise oli seda küsinud, mis kaa Leenu Otten wälja maksnud, ning ei olla temal enam Nisuaja perenaisega midagi tegemist.
Kohus kutsus ette Suur Saueaugu sulast Eenu Lats ja küsis tema käest, kudas tema siis niisuguse käsu sinna wiinud, et tallitaja mõistis?
Eenu Lats wastas, et tema näinud, et tallitaja seal käinud ja Tõnis niipalju nõudnud ja lubanud tema palgast niipalju ära wõtta, kui Nisuaja perenaine ei maksa (selle pärast et tema hobuse ära wiinud) ning sellepärast arwanud tema et "tallitaja" seda mõistnud ja ütelnud seda ka Nisuaja perenaisele.
Kohus kutsus ette Mahtra walla Tallitajat Jaan Tammikut ja küsis, kudas see lugu olnud? Tallitaja Jaan Tammik tunnistas: "Tema läinud oma ameti tallituse pärast Suur Saueaugule ja selle koha omanik Tõnis Angelius kutsunud tema oma odra wäljale, kus Nisuaja hobune sees oli käinud ja kahju teinud. Tema läinud siis ka seda waatama. Ehk küll kõikide odrad juba ammugi korristatud olnud, olnud aga need odrad alles koguni haljad, harwad, lühikesed ja alles waewalt loonud. Selle pärast olnud ka wäga raske aru saada, et seal keegi loom sees on käinud. Siis umbes ühe kolme toobi maa olnud, kus näha olnud, et sealt söödud ja kaa tallatud olnud, nõnda et tema kuue toobi odradega topeldi arwab seda kahju tasutud olema. Aga et nende wahel kaup olnud, et kui kumma loomad tahtes kõisesse puuduwad, iialgi maksmist ei ole ja et Tõnis Angeliuse loomad kaa iseäranis siad ja weised Nisuajal kahju teinud, ja Nisuaja perenaine Leenu Otten ikka ilma maksuta kätte annud, ja et seda kahju siin nii wähe olnud, seepärast ei olla ta midagi siin mõistnud, waid andnud nõu, ise ära leppida, aga rublast rahast ehk wakast odradest ei olla ta sõnagi rääkinud.
Nüid lasti neid weel suud, suu wastu waielda aga siin jäid iga üks oma endise üteluste juure. Tõnis Angelius, et ei olla ütelnud et tallitaja mõistis, Leenu Otten, et tema koguni muidu maksnud ei oleks, aga et Angelius seda tallitaja mõistuse ütelnud olewat, üksi selle pärast maksnud. Selle peale olla kaa tunnistajaks Mari Nell.
Kohus küsis ka seda kauba lugu, et niisuguste loomade puutumise korral nende wahel maksu ei pidanud olema? Seda tunnistasid nad ise kaa õigeks ja weel, et Tõnis ise just seda kaupa ja lepingut teinud. Aga Tõnis Angelius ei olnud nüid selle lepinguga rahul, sest et hobune wilja wäljal olnud ja suwel enne kaa Nisuaja weised tema wilja wäljal käinud, ja siis ta annud ilma maksuta kätte. Seda waidles aga Leenu Otten waleks, et weised tema wiljas käinud. Seda wõida kaa Külasepa peremees Priidik Allan tunnistada, et weised mitte wilja saanud ei ole. Mis peale ka Tõnis mitte enam seda waielda ei wõinud, et weised wiljas käinud oleks.
Kohtu otsus: Sest et tunnistus Mari Nell siin ei olnud, jäeb see kohtu mõistus poolele kuni tunnistused siia tulewad.
Kohtu peawanem: Kustas Paawelson XXX
I. koh. kõrwasmees: Hans Allikoff XXX
II. ""kohtu kõrw.m.: Jürri Pisang (allkiri)
Kirjutaja: J. Roosmann (allkiri)
/Jäeb poolele./
Kohtu ette kaebas Mahtrast Nisuaja koha rentnik Leenu Otten, et tema hobune läinud Suur Saueaugu odra wäljale, kust teda selle koha omanik kinni wõtnud ja sulane Eeno (?) ära toonud tema kätte. Teisel päewal kutsunud Eenu teda kahju waatama ja tasuma, mis tallitaja mõistnud, wakk odre, ehk üks (1) rubla raha. Kui ta waatama läinud, siis ütelnud Tõnis Angelius kohe, et tallitaja mõistnud, kas üks wakk odre, ehk üks (1) rubla raha. Et see hobune on päewa otsa sees ja üks tühi hobune olnud. Tema nurisenud et niipalju mõistnud, sest tema arwates olnud see kahju koguni pisike. T. Angelius ütelnud: "Jah ega mina poleks nii palju tahtnud, aga tallitaja mõistis, aga ma tahaksin ikka ennemine odre kui raha. Tema lubanud Angeliusele niisuguseid haljaid anda nagu sealt saab. T. Angelius ei olla aga niisuguseid tahtnud, waid lootenud, neist weel häid ja küpse odre saama. Selle peale ütelnud Weike Saueaugu Mari Nell, kes ka sinna juure tulnud, et need mitte Mihkle päewakski ära ei küpse. Wiimaks maksnud T. Angeliusele selle nõutud üks rubla wälja, mis peale jälle Mari Nell ütelnud: "Sa heldekene, waata nüid ta wõtab nii muidu selle lese naise käest selle rubla ära." Siis läinud tallitaja käest kuulama, kudast ta selle weikese kahju eest nii suure tasumise mõistnud. Tallitaja hakkanud taplema, "Miks sa maksid, eks sa kuulanud enne järele, Otoobri odradega on see kahju küll tasutud, mina ei ole niipalju mõistnud ja ajanud teda kohtusse Tõnise peale selle wale pärast kaebama, mis tema ka nüid teha."
Kohus kutsus ette, Tõnis Angeliust ja küsis, kudas ta tohtis tallitaja peale waletada ja Nisuaja perenaise käest selle wale läbi rubla wälja petta? Tõnis Angelius waidles wastu, et tema mitte ei olla ütelnud, et tallitaja mõistis, sest tallitaja ei olla midagit mõistnud, waid tema ise oli seda küsinud, mis kaa Leenu Otten wälja maksnud, ning ei olla temal enam Nisuaja perenaisega midagi tegemist.
Kohus kutsus ette Suur Saueaugu sulast Eenu Lats ja küsis tema käest, kudas tema siis niisuguse käsu sinna wiinud, et tallitaja mõistis?
Eenu Lats wastas, et tema näinud, et tallitaja seal käinud ja Tõnis niipalju nõudnud ja lubanud tema palgast niipalju ära wõtta, kui Nisuaja perenaine ei maksa (selle pärast et tema hobuse ära wiinud) ning sellepärast arwanud tema et "tallitaja" seda mõistnud ja ütelnud seda ka Nisuaja perenaisele.
Kohus kutsus ette Mahtra walla Tallitajat Jaan Tammikut ja küsis, kudas see lugu olnud? Tallitaja Jaan Tammik tunnistas: "Tema läinud oma ameti tallituse pärast Suur Saueaugule ja selle koha omanik Tõnis Angelius kutsunud tema oma odra wäljale, kus Nisuaja hobune sees oli käinud ja kahju teinud. Tema läinud siis ka seda waatama. Ehk küll kõikide odrad juba ammugi korristatud olnud, olnud aga need odrad alles koguni haljad, harwad, lühikesed ja alles waewalt loonud. Selle pärast olnud ka wäga raske aru saada, et seal keegi loom sees on käinud. Siis umbes ühe kolme toobi maa olnud, kus näha olnud, et sealt söödud ja kaa tallatud olnud, nõnda et tema kuue toobi odradega topeldi arwab seda kahju tasutud olema. Aga et nende wahel kaup olnud, et kui kumma loomad tahtes kõisesse puuduwad, iialgi maksmist ei ole ja et Tõnis Angeliuse loomad kaa iseäranis siad ja weised Nisuajal kahju teinud, ja Nisuaja perenaine Leenu Otten ikka ilma maksuta kätte annud, ja et seda kahju siin nii wähe olnud, seepärast ei olla ta midagi siin mõistnud, waid andnud nõu, ise ära leppida, aga rublast rahast ehk wakast odradest ei olla ta sõnagi rääkinud.
Nüid lasti neid weel suud, suu wastu waielda aga siin jäid iga üks oma endise üteluste juure. Tõnis Angelius, et ei olla ütelnud et tallitaja mõistis, Leenu Otten, et tema koguni muidu maksnud ei oleks, aga et Angelius seda tallitaja mõistuse ütelnud olewat, üksi selle pärast maksnud. Selle peale olla kaa tunnistajaks Mari Nell.
Kohus küsis ka seda kauba lugu, et niisuguste loomade puutumise korral nende wahel maksu ei pidanud olema? Seda tunnistasid nad ise kaa õigeks ja weel, et Tõnis ise just seda kaupa ja lepingut teinud. Aga Tõnis Angelius ei olnud nüid selle lepinguga rahul, sest et hobune wilja wäljal olnud ja suwel enne kaa Nisuaja weised tema wilja wäljal käinud, ja siis ta annud ilma maksuta kätte. Seda waidles aga Leenu Otten waleks, et weised tema wiljas käinud. Seda wõida kaa Külasepa peremees Priidik Allan tunnistada, et weised mitte wilja saanud ei ole. Mis peale ka Tõnis mitte enam seda waielda ei wõinud, et weised wiljas käinud oleks.
Kohtu otsus: Sest et tunnistus Mari Nell siin ei olnud, jäeb see kohtu mõistus poolele kuni tunnistused siia tulewad.
Kohtu peawanem: Kustas Paawelson XXX
I. koh. kõrwasmees: Hans Allikoff XXX
II. ""kohtu kõrw.m.: Jürri Pisang (allkiri)
Kirjutaja: J. Roosmann (allkiri)
/Jäeb poolele./