Et I. kohtu kõrwasmees Hans Allikoff ise kohtusse kaebaja oli, seepärast ei istunud ta kohtu lauas.
Kohtu ette kaebas Mahtrast Peerupuu koha rentnik Jüri Allikoff, Kose Uuemõisa mehe Juhan Soonetsi peale, et Soonets olla 11 aastat tema heinamaad üle raja niitnud. Esite ei olla ta näinudki kas ja millal seda teinud, sest et enne juba tehtud olnud, kui tema sinna heinamaale läinud. Wiimaks saanud ometi neid tegijaid näha ja tunda, aga need olnud nii suurelised, et see olla tema heinamaa. Teisel aastal läinud oma härra juure ja härra näitanud kaarti pealt, et see tema heinamaa on, ja käskinud kohe minna ja maha niita. Tema niitnud kaa maha, aga Juhan Soonets tulnud sell ajal ka sinna heinamaale ja wõtnud loo ülesse, näitanud ka temale ristikiwi, mille järele see heinamaa nurk Soonetsi jagu näitanud olema. Kaa ütelnud Soonets, et Kiwilo mõisa herra, (kes seekord Uuemõisa üle walitsenud) teda (Allikoffi) oma juure kutsunud ja teda trahwida lubanud, kui ta seda omale nõuab, ja kaa, et maa mõetja teda käskinud seda ristikiwi sinna tuua. Sellepeale jäänud tema kaa rahule ja lasknud loo ülesse wõtta. Käinud jälle oma (Atla) herra juures, see ütelnud ikka, et see tema heinamaa on. Lubanud aga ise Kose Uuemõisa herraga neid radasid seal waadata ja õientada. Nüid 1885. a. kui jo heinamaa Juhan Soonetsil tehtud olnud, õiendanud herra need piirid ära, ja tulnud see heinamaa nurk nüid ikka temale. Nüid wiimasel kahetõistkümnemal aastal 1886 a. saanud ta esimest korda seda heinamaad teha, ja 11 aastat on tema aeges Juhan Soonets seda teinud. Et neid tema käest pärida, kutsunud ta Juhan Soonetsit ja oma poolt walla kirjutaja Jaan Roosmanni neid kaaluma. Juhan Soonets pole aga mitte tulnud ja kirjutaja J. Roosmann mõetnud need heinad seal ära ja saanud (11 tt) üksteistkümmend leisikat wask margapuuga mõetes sealt heinu. Selle järele oleks siis sealt 11ne aastaga 121 ltt heinu saanud, mida Allikoff kaa Soonetsi käest päris.
Kohus kutsus ette Kose Uuemõisa meest Juhan Soonetsit, tema eest oli aga tema poeg Hans tulnud, kes tunnistas et isa wanaduse ja haiguse pärast mitte tulla ei ole jõudnud, ja tunnistas kaa omal täit woli oma isa eest wastutada olewat, ja palus edespidi kui tarwis, ikka teda, ja mitte isat kutsuda, sest et isa koguni ei jõuda kohtu käsku täita.
Kohus küsis temalt seda heinamaa üle raja niitmise lugu. Hans Soonets tunnistas, et see küll tõsi olla, et nad mitte 11 a. waid 16 aastat seda heinamaad olla niitnud. Aga seda teinud nemad, selle maamõetja herra käsu peale, kes nende maad krunti pannud, see käskinud tema isat ristikiwit jõe ääre tuua. Kui Atla ja Mahtra herra seda heinamaad Allikoffi ütelnud olema, miks ei olla siis Allikoff kohe kohut nõudnud, kui tema isa Allikoffi loo ülesse wõtnud. Kaa ei uskunud tema, et selle tüki pealt 11 ltt heinu saadud, küll ei olla tema ega tema isa neid iialgi mõetnud, aga üle 5e ltt ei arwa tema sealt iial heinu tulema.
Kohus küsis, kas Allikoff teda ehk isat siis mitte sinna selle heina kaalumisele ei kutsunud?
Hans Soonets kostis, et küll kutsunud, aga nende heina töö järg saanud sealt otsa, seepärast ei olla tema tulnud. Tema arwas ennast kõigiti süist lahti, et tema isa seda maa mõetja käsu peale teinud.
Hans Allikoff tunnistas, et maa mõetjal õigus olla, sest see rada jõe äärest käija. Aga see ristikiwi mis Habaja Uuemõisa ja Mahtra raja peal olla, ollagi jõe ääres, ega olla see, mille ääre Soonets kiwi toonud, mitte jõgi, waid kraaw, mille läbi see päris jõgi kelle ärres õige ristikiwi on, ära kadunud, selle kiwi rist näidata selgeste seda nurka temale, kaa olla tema kohe oma herra juures selle pärast õigust nõudnud, ja et herra ise lubanud neid radasid õientada, jätnud ta kohtu käimise nii kuuks järele. Nüid olla piirid selged ja heinamaa ikka tema, siis nõuda tema kaa neid heinu tagasi, mis sealt ühetistkümne aasta jooksul 1886.a. aru järele saadud, tagasi.
Kohus küsis kirjutaja Jaan Roosmanni käest, 1) kas ta on neid heinu seal kaalunud,
2) kui palju saanud, ja
3) kas need kaa täieste kuiwad olid.
Kirjutaja Jaan Roosmann tunnistas:
1) "Et tema on neid wask margapuuga kaalunud,
2) et on sealt tugewaste 11 leisikat saanud, ja
3) Et on täieste kuiwad olnud, kolmanda päewa niit ja on sealt kohe, kuhja tehtud."
Kohus püidis neid iga wiisi lepitada, ja Allikoff lubas kaa üsna kergelt leppida, aga Soonets ei wõtnud seda milgi kombel wastu. Küll kohus seletas temale, et ta ometi kudagi sest ei pease ja see on tema kohus, Allikoffile nende heinte eest maksta, aga Soonets ei lubanud mitte kopikat. Ega wõtnud ka koguni tõeks, et sealt 11 Ltt heinu sai.
Kohtu otsus: "Sest et Hans Allikoff kaebas, et Juhan Soonets 11 aastat tema ühe heinamaa nurga ära teinud, ja ühe korra koguni temast niidetud loo ära wõtnud ja et 1886 a. saagi järele sealt selle ajaga 121 ltt heinu saadud.
Juhan Soonetsi (asemik) poeg Hans wastas et nad koguni maa mõetja käsu peale 16 aastat seda nurka teinud, aga siiski nüid tõsi olla, et see Allikoffi päralt on, aga koguni ei tõeks wõtnud et sealt niipalju heinu 11. aastaga saadud. Jaan Roosmanni tunnistuse järele sealt aga niipalju on saadud. Sellepeale mõistis kohus: et see kohus niikauaks poolele jäeb, kui tulewal (1887.) suwel uueste saab nõnda kaalutud, et Hans Allikoff ja Hans Soonets ja Mahtra ja Uuemõisa tallitajad seal kaalumas on, ja et siis selle järele saaks rehkentatud.
Kohtu otsus sai kuulutud ja suurema koh. nõudmise kord seletud.
Kohtu peawanem: Kustas Paawelson XXX
II. """: Jürri Pisang (allkiri)
Järgimees: Jaan Poston XXX
Kirjutaja: J. Roosmann (allkiri)
/Allikoff ei olnud sellega rahul, et weel poolele jäeb, ta nõudis suuremat kohut ja sai temale 12. Märtsil s.a. selle tarwis täht wälja antud./
Et I. kohtu kõrwasmees Hans Allikoff ise kohtusse kaebaja oli, seepärast ei istunud ta kohtu lauas.
Kohtu ette kaebas Mahtrast Peerupuu koha rentnik Jüri Allikoff, Kose Uuemõisa mehe Juhan Soonetsi peale, et Soonets olla 11 aastat tema heinamaad üle raja niitnud. Esite ei olla ta näinudki kas ja millal seda teinud, sest et enne juba tehtud olnud, kui tema sinna heinamaale läinud. Wiimaks saanud ometi neid tegijaid näha ja tunda, aga need olnud nii suurelised, et see olla tema heinamaa. Teisel aastal läinud oma härra juure ja härra näitanud kaarti pealt, et see tema heinamaa on, ja käskinud kohe minna ja maha niita. Tema niitnud kaa maha, aga Juhan Soonets tulnud sell ajal ka sinna heinamaale ja wõtnud loo ülesse, näitanud ka temale ristikiwi, mille järele see heinamaa nurk Soonetsi jagu näitanud olema. Kaa ütelnud Soonets, et Kiwilo mõisa herra, (kes seekord Uuemõisa üle walitsenud) teda (Allikoffi) oma juure kutsunud ja teda trahwida lubanud, kui ta seda omale nõuab, ja kaa, et maa mõetja teda käskinud seda ristikiwi sinna tuua. Sellepeale jäänud tema kaa rahule ja lasknud loo ülesse wõtta. Käinud jälle oma (Atla) herra juures, see ütelnud ikka, et see tema heinamaa on. Lubanud aga ise Kose Uuemõisa herraga neid radasid seal waadata ja õientada. Nüid 1885. a. kui jo heinamaa Juhan Soonetsil tehtud olnud, õiendanud herra need piirid ära, ja tulnud see heinamaa nurk nüid ikka temale. Nüid wiimasel kahetõistkümnemal aastal 1886 a. saanud ta esimest korda seda heinamaad teha, ja 11 aastat on tema aeges Juhan Soonets seda teinud. Et neid tema käest pärida, kutsunud ta Juhan Soonetsit ja oma poolt walla kirjutaja Jaan Roosmanni neid kaaluma. Juhan Soonets pole aga mitte tulnud ja kirjutaja J. Roosmann mõetnud need heinad seal ära ja saanud (11 tt) üksteistkümmend leisikat wask margapuuga mõetes sealt heinu. Selle järele oleks siis sealt 11ne aastaga 121 ltt heinu saanud, mida Allikoff kaa Soonetsi käest päris.
Kohus kutsus ette Kose Uuemõisa meest Juhan Soonetsit, tema eest oli aga tema poeg Hans tulnud, kes tunnistas et isa wanaduse ja haiguse pärast mitte tulla ei ole jõudnud, ja tunnistas kaa omal täit woli oma isa eest wastutada olewat, ja palus edespidi kui tarwis, ikka teda, ja mitte isat kutsuda, sest et isa koguni ei jõuda kohtu käsku täita.
Kohus küsis temalt seda heinamaa üle raja niitmise lugu. Hans Soonets tunnistas, et see küll tõsi olla, et nad mitte 11 a. waid 16 aastat seda heinamaad olla niitnud. Aga seda teinud nemad, selle maamõetja herra käsu peale, kes nende maad krunti pannud, see käskinud tema isat ristikiwit jõe ääre tuua. Kui Atla ja Mahtra herra seda heinamaad Allikoffi ütelnud olema, miks ei olla siis Allikoff kohe kohut nõudnud, kui tema isa Allikoffi loo ülesse wõtnud. Kaa ei uskunud tema, et selle tüki pealt 11 ltt heinu saadud, küll ei olla tema ega tema isa neid iialgi mõetnud, aga üle 5e ltt ei arwa tema sealt iial heinu tulema.
Kohus küsis, kas Allikoff teda ehk isat siis mitte sinna selle heina kaalumisele ei kutsunud?
Hans Soonets kostis, et küll kutsunud, aga nende heina töö järg saanud sealt otsa, seepärast ei olla tema tulnud. Tema arwas ennast kõigiti süist lahti, et tema isa seda maa mõetja käsu peale teinud.
Hans Allikoff tunnistas, et maa mõetjal õigus olla, sest see rada jõe äärest käija. Aga see ristikiwi mis Habaja Uuemõisa ja Mahtra raja peal olla, ollagi jõe ääres, ega olla see, mille ääre Soonets kiwi toonud, mitte jõgi, waid kraaw, mille läbi see päris jõgi kelle ärres õige ristikiwi on, ära kadunud, selle kiwi rist näidata selgeste seda nurka temale, kaa olla tema kohe oma herra juures selle pärast õigust nõudnud, ja et herra ise lubanud neid radasid õientada, jätnud ta kohtu käimise nii kuuks järele. Nüid olla piirid selged ja heinamaa ikka tema, siis nõuda tema kaa neid heinu tagasi, mis sealt ühetistkümne aasta jooksul 1886.a. aru järele saadud, tagasi.
Kohus küsis kirjutaja Jaan Roosmanni käest, 1) kas ta on neid heinu seal kaalunud,
2) kui palju saanud, ja
3) kas need kaa täieste kuiwad olid.
Kirjutaja Jaan Roosmann tunnistas:
1) "Et tema on neid wask margapuuga kaalunud,
2) et on sealt tugewaste 11 leisikat saanud, ja
3) Et on täieste kuiwad olnud, kolmanda päewa niit ja on sealt kohe, kuhja tehtud."
Kohus püidis neid iga wiisi lepitada, ja Allikoff lubas kaa üsna kergelt leppida, aga Soonets ei wõtnud seda milgi kombel wastu. Küll kohus seletas temale, et ta ometi kudagi sest ei pease ja see on tema kohus, Allikoffile nende heinte eest maksta, aga Soonets ei lubanud mitte kopikat. Ega wõtnud ka koguni tõeks, et sealt 11 Ltt heinu sai.
Kohtu otsus: "Sest et Hans Allikoff kaebas, et Juhan Soonets 11 aastat tema ühe heinamaa nurga ära teinud, ja ühe korra koguni temast niidetud loo ära wõtnud ja et 1886 a. saagi järele sealt selle ajaga 121 ltt heinu saadud.
Juhan Soonetsi (asemik) poeg Hans wastas et nad koguni maa mõetja käsu peale 16 aastat seda nurka teinud, aga siiski nüid tõsi olla, et see Allikoffi päralt on, aga koguni ei tõeks wõtnud et sealt niipalju heinu 11. aastaga saadud. Jaan Roosmanni tunnistuse järele sealt aga niipalju on saadud. Sellepeale mõistis kohus: et see kohus niikauaks poolele jäeb, kui tulewal (1887.) suwel uueste saab nõnda kaalutud, et Hans Allikoff ja Hans Soonets ja Mahtra ja Uuemõisa tallitajad seal kaalumas on, ja et siis selle järele saaks rehkentatud.
Kohtu otsus sai kuulutud ja suurema koh. nõudmise kord seletud.
Kohtu peawanem: Kustas Paawelson XXX
II. """: Jürri Pisang (allkiri)
Järgimees: Jaan Poston XXX
Kirjutaja: J. Roosmann (allkiri)
/Allikoff ei olnud sellega rahul, et weel poolele jäeb, ta nõudis suuremat kohut ja sai temale 12. Märtsil s.a. selle tarwis täht wälja antud./
