Lülle Peeter Kärla wallast tulli Kohto ning räkis, et temma jalg ni wägga haige on et koggonist ei woi käia ning et temmal se wägga raskeks tulleb pitka tee taggand, igga näddal wallale päwa tenida, ja pallus kohhut jalga waata, kohhus watas sedda jalga ja tunnistab, et selle jallaga ei sünniki mitte käia sest et käimisse läbbi se mees kogguni wiggaseks woiks saja.