PROTOKOLL

Palvere: Ravila ja Palvere vallakohtu protokolliraamat (1879-1888)

LeidandmedEAA.2749.1.3
Kaader
44
45
46
Daatum04.09.1881
Protokolli number24
Märkused

Kihelkonna kohto wälja kirjutatud.

17mal Julil 1881 Tõnno Hammer Mustarro perremees kaebab:Temma kammitsas hobbune on heinamaal teise perremehhe tehtud heinama peale läinud ja seal on hobbuse jalg katki löödud,tagguminne jalg pealt poolt kabja takka,sääre kohhalt künnapäd katki,ja hawast on nähha,et terrariistaga on löödud.Trulli perremees on hobbuse hawa kinni pannud,enne kui temmale teda saatnud,nemmad on isse seal liggi järges heinamaal olnud.Werre jäljed on laggeda silleda maa pealt hakkanud,15 sammo Trulli künist eemal kus kändugi põlle olnud,agga eemal on 2 ilma lööta wikkatid kuuse põesa al olnud.Hans Riiska Trulli perremees tunnistab:Temma on esmaspääw lõuna eele alles heinamaale läinud ja temma heina küni liggi on Mustarre perre hobbune seisnud ja jalg werd jooksnud,temma on omma ninna nartsuga haawa kinni siddunud ja teadust saatnud,et hobbune siin on ja jalg wiggane.Temma sest wigga samisest ei tea.Wikkatid on niido aiast saadik seal põesa al olnud ja Hammer on ka wikkatid waatnud,et need ei olle sedda wigga teinud ja haaw olla alt üllespoole.Teised on enne tedda heinamaale läinud ja on teise küni jures tööl olnud.Wihhawaeno põlle ka nende wahhel olnud.Leenu Riiska Hanso naene tunnistab,temma on hommiko heinamaale läinud ja teised on jubba pühhapäwa õhto läinud,agga temma põlle hoost näinud,Hans on agga lõuna eele heinamaale tulnud.Keskhommiko aial on tüdruk käinud sealt küni jurest rehhasid ärratomas.Tõnno hammer tunnistab:Kui temmale teadus toodud,et hobbuse jalg haige,on temma essite üksi läinud watama ja hobbuse jalg üsna nõrk olnud põlle jalga mahha pannud.Pärrast on sullase Rein Nurmaniga taggasi läinud et sedda haawa järrele waadata,on Hans Riiska tedda sõimama ja teotama hakkanud ja öölnud sa isse lõid hobbuse jalla alt ärra.

Neile sai ööldud et tullewa kohto päwal ueste ette tullewad ja Trulli perre tüdruk Liisa Tint ja Mustarro sullane Rein Nurmann ka.7mal Augustil 1881.LiisaTint tunnistab:Nemmad on pühhapäwa õhto heinamaale läinud ja seal teise küni jures ööse magganud,hommiko warra on perremees heinamaale tulnud ja keskhommiko sööma peale on temma selle küni jurest käinud rehhasid toomas,põlle mitte hobbusid seal näinud,perremees on lõuna eele heinamaale tulnud.Perremees on tedda saatnud teadust Mustarro rahwale wiima et hobbuse jalg haige,perrenaene on käskinud et neile se teadus peab saama wiidud.Se teine küün kus nemmad olnud olla mõni sadda sammo sest essimessest künist eemal kus hobbune olli ja tümma soomaa olla seal wahhel.Rein Nurmann Mustarro sullane tunnistab:Hans Riiska on Tõnno Hammeri käest pärrima hakand,sa pead ütlema ,et minna ollen sinno hobbuse jalla alt ärralöönud,kas sa olled näinud;sa isse lõid,kui sa isse põlle lönud,siis so naene lõi,ja paljo rummalaid sanno lugenud,tedda lorruks ja seaks sõimand,ja sa põlle kellegi mees,egga se sinno hobbune olle se on Sopa hobbune.(Hammeri naese issa sõimaminne).Hans Riiska astus ette on sureline ja ütleb wihhaga:Teie ollete keik ühhes nõus ja keik minno peale,teie mõistate mulle trahwi kardi naese jutto järrele.Kui tedda selle polest sõideldud sai,ütles:Teisel kohto päwal ollete mõistnud mulle 5 rubla,kas minna ollen hobbuse wiggaseks teinud.Hans Riiska sai omma wiha meele pärrast kõwwaste nomitud,ja sai neid kästud koio minna,et tullewa kohto päwal Tõnno Hammeriga kahhekeste ettetullewad.

21sel Augustil 1881.Tõnno Hammer astus ette,tunnistab:Pühhapäwa õhto 16mal Augustil kui Riiska wassikad nende koplisse tulnud on naesed sõnnelema läinud ja Riiska naene Leeno on öölnud:Eks ma öölnud Hansule kül,ärra seo mitte hobbuse jalga kinni,ennä nüüd,ehk sul nüüd tubba põllego,agga ennam ma appi ei tulle.Hans Riiska aiab sedda ütlemist walleks.Sai neile kohto poolt ööldud,et tullewa kohto päwal ette tullewad nende sannade pärrast mõllemad omma pealt kuuljattega ja Riiska naene,ja külla kohtumees,kes hobbuse hawa näinud.

4mal Septembril 1881.Hans Nettan külla kohtomees tunnistab:Haaw on terrariistaga löödud olnud,üllewalt allapoole,peal pool kabja tukka,taggumisse jalla tagga pool sääre peal,künnapad katki.Mai Krusement Mustarro perre tüdruk tunnistab:Leno Riiska on pühhapäwa õhto öölnud,eks ma keland Hanso kül,ärraminne mitte jalga kinni sidduma,ehk mingo so tubba põllema,ennam sulle appi ei tulle.Ja nendasammoti tunnistab sullane Rein Nurmann ka,ja kinnitawad et nad tõeste nenda kuulnud ööldawad.Hans Riiska omma naesega ja tunnistusmeestega ei tulnud tänna selle ütelusse peale mitte ette.

Et Hans Riiska ütleb,temma sest lömisest ei tea ja essite waidles et se haaw olla alt üllespoole,mis ommeti ni ei olle,2.et temma ni tiggedaks sanud,egga se sinno hobbune ei olle,3.et ta kohto peale käib,miks kohhus tunnistustega temma peale käia,ja 4.et temma naene,kes middagi ei üttelnud jalla siddumisest teadma,nüüd üttelda temma keelanud siddumast,ja et nad seda üttelust õiendama ei tulnud,panneb neid selle arwamise alla,et nad middagi teawad,agga ei tahha tunnistada.Tõnno Hammerile sai protokolli välja kirjotus lubbatud,seda waidlemistkihelkonna kohto ettepanna.

Kohtu wannem: Juhan Suursild Kohtu käemehhed: Juhan Kant ja Hans Härg Kirjotaja H.Siimson

17mal Julil 1881 Tõnno Hammer Mustarro perremees kaebab:Temma kammitsas hobbune on heinamaal teise perremehhe tehtud heinama peale läinud ja seal on hobbuse jalg katki löödud,tagguminne jalg pealt poolt kabja takka,sääre kohhalt künnapäd katki,ja hawast on nähha,et terrariistaga on löödud.Trulli perremees on hobbuse hawa kinni pannud,enne kui temmale teda saatnud,nemmad on isse seal liggi järges heinamaal olnud.Werre jäljed on laggeda silleda maa pealt hakkanud,15 sammo Trulli künist eemal kus kändugi põlle olnud,agga eemal on 2 ilma lööta wikkatid kuuse põesa al olnud.Hans Riiska Trulli perremees tunnistab:Temma on esmaspääw lõuna eele alles heinamaale läinud ja temma heina küni liggi on Mustarre perre hobbune seisnud ja jalg werd jooksnud,temma on omma ninna nartsuga haawa kinni siddunud ja teadust saatnud,et hobbune siin on ja jalg wiggane.Temma sest wigga samisest ei tea.Wikkatid on niido aiast saadik seal põesa al olnud ja Hammer on ka wikkatid waatnud,et need ei olle sedda wigga teinud ja haaw olla alt üllespoole.Teised on enne tedda heinamaale läinud ja on teise küni jures tööl olnud.Wihhawaeno põlle ka nende wahhel olnud.Leenu Riiska Hanso naene tunnistab,temma on hommiko heinamaale läinud ja teised on jubba pühhapäwa õhto läinud,agga temma põlle hoost näinud,Hans on agga lõuna eele heinamaale tulnud.Keskhommiko aial on tüdruk käinud sealt küni jurest rehhasid ärratomas.Tõnno hammer tunnistab:Kui temmale teadus toodud,et hobbuse jalg haige,on temma essite üksi läinud watama ja hobbuse jalg üsna nõrk olnud põlle jalga mahha pannud.Pärrast on sullase Rein Nurmaniga taggasi läinud et sedda haawa järrele waadata,on Hans Riiska tedda sõimama ja teotama hakkanud ja öölnud sa isse lõid hobbuse jalla alt ärra.

Neile sai ööldud et tullewa kohto päwal ueste ette tullewad ja Trulli perre tüdruk Liisa Tint ja Mustarro sullane Rein Nurmann ka.7mal Augustil 1881.LiisaTint tunnistab:Nemmad on pühhapäwa õhto heinamaale läinud ja seal teise küni jures ööse magganud,hommiko warra on perremees heinamaale tulnud ja keskhommiko sööma peale on temma selle küni jurest käinud rehhasid toomas,põlle mitte hobbusid seal näinud,perremees on lõuna eele heinamaale tulnud.Perremees on tedda saatnud teadust Mustarro rahwale wiima et hobbuse jalg haige,perrenaene on käskinud et neile se teadus peab saama wiidud.Se teine küün kus nemmad olnud olla mõni sadda sammo sest essimessest künist eemal kus hobbune olli ja tümma soomaa olla seal wahhel.Rein Nurmann Mustarro sullane tunnistab:Hans Riiska on Tõnno Hammeri käest pärrima hakand,sa pead ütlema ,et minna ollen sinno hobbuse jalla alt ärralöönud,kas sa olled näinud;sa isse lõid,kui sa isse põlle lönud,siis so naene lõi,ja paljo rummalaid sanno lugenud,tedda lorruks ja seaks sõimand,ja sa põlle kellegi mees,egga se sinno hobbune olle se on Sopa hobbune.(Hammeri naese issa sõimaminne).Hans Riiska astus ette on sureline ja ütleb wihhaga:Teie ollete keik ühhes nõus ja keik minno peale,teie mõistate mulle trahwi kardi naese jutto järrele.Kui tedda selle polest sõideldud sai,ütles:Teisel kohto päwal ollete mõistnud mulle 5 rubla,kas minna ollen hobbuse wiggaseks teinud.Hans Riiska sai omma wiha meele pärrast kõwwaste nomitud,ja sai neid kästud koio minna,et tullewa kohto päwal Tõnno Hammeriga kahhekeste ettetullewad.

21sel Augustil 1881.Tõnno Hammer astus ette,tunnistab:Pühhapäwa õhto 16mal Augustil kui Riiska wassikad nende koplisse tulnud on naesed sõnnelema läinud ja Riiska naene Leeno on öölnud:Eks ma öölnud Hansule kül,ärra seo mitte hobbuse jalga kinni,ennä nüüd,ehk sul nüüd tubba põllego,agga ennam ma appi ei tulle.Hans Riiska aiab sedda ütlemist walleks.Sai neile kohto poolt ööldud,et tullewa kohto päwal ette tullewad nende sannade pärrast mõllemad omma pealt kuuljattega ja Riiska naene,ja külla kohtumees,kes hobbuse hawa näinud.

4mal Septembril 1881.Hans Nettan külla kohtomees tunnistab:Haaw on terrariistaga löödud olnud,üllewalt allapoole,peal pool kabja tukka,taggumisse jalla tagga pool sääre peal,künnapad katki.Mai Krusement Mustarro perre tüdruk tunnistab:Leno Riiska on pühhapäwa õhto öölnud,eks ma keland Hanso kül,ärraminne mitte jalga kinni sidduma,ehk mingo so tubba põllema,ennam sulle appi ei tulle.Ja nendasammoti tunnistab sullane Rein Nurmann ka,ja kinnitawad et nad tõeste nenda kuulnud ööldawad.Hans Riiska omma naesega ja tunnistusmeestega ei tulnud tänna selle ütelusse peale mitte ette.

Et Hans Riiska ütleb,temma sest lömisest ei tea ja essite waidles et se haaw olla alt üllespoole,mis ommeti ni ei olle,2.et temma ni tiggedaks sanud,egga se sinno hobbune ei olle,3.et ta kohto peale käib,miks kohhus tunnistustega temma peale käia,ja 4.et temma naene,kes middagi ei üttelnud jalla siddumisest teadma,nüüd üttelda temma keelanud siddumast,ja et nad seda üttelust õiendama ei tulnud,panneb neid selle arwamise alla,et nad middagi teawad,agga ei tahha tunnistada.Tõnno Hammerile sai protokolli välja kirjotus lubbatud,seda waidlemistkihelkonna kohto ettepanna.

Kohtu wannem: Juhan Suursild Kohtu käemehhed: Juhan Kant ja Hans Härg Kirjotaja H.Siimson


TAGASI KUVA MÄRGENDUS