Tiina Jürgenson astus kohto ette oma assistendi Ado Möldre ning waeste lapste eestkostja Johan Jürgensoniga ning wastas: ta arwand kül wõida ehk olla et se tema surnud mehhe käe kirri aga sest wõllast ei teada ta ometigi mitte midagi, ning ei olla ialgi kuulnud et ta mees Waasmanni wõlglane oleks ja arwata et se mitte õige nõudmine olla ei wõiwad.

Mölder ja Jürgenson nõudsid et miks aga Waasmann omal tehtud õigel termil seda wõlga mite wälja pärinud ei olle, et nad aga sest midagi ei teada ega enne ka mitte kuulnud ei ollewad siis ei wõiwad nad ka mitte sugugi uskuda et se üks õige nõudmine olleks, ka ei wõida nad mitte uskuda et se alkiri Jürgensoni käekiri oleks. 

Waasmann wastas: tema kiri olla tõsine ja selge ning nõudmine õige ning tahtis et 140 Rbl. ühhes juure kaswand intressidega surnud Jürgensoni warandusest temale nüüd kohe käte makstud saaksid. 

Kaebatud ütlesid se ei wõida mitte õige olla, sest miks Waasmann nõudmise termini üle mińna lasknud ning sest kellegile sõnagi ei lausunud. 

Waasmann wastas ta olla Jürgensoni käest küllalt nõudnud aga Jürgenson palunud aega ika edasi.

Kohus mõistis:

Waasmanni kaebtust ja nõudmist tühja, sest miks tärminil mitte wälja pärinud ei ole ning nüüd kegi sest wõlast ei ütle midagi täädwad ning kedagi muud inimsliku tunnistust ka mitte ei olle.

Kohtomõistus sai kuulutud ning Waasman andis üles et ta sellega mitte rahul ei olle siis lubati talle appellatsioni tähte. Edasi kaebamise §§ said seletud.

Kohtomehed:

/allkirjad või ristid/