No 41 al 1sel Heina ku päwal Kubbermango Seitongi kulutusseks Karrala Koggokonna Kohtu polest, saab seädusel Kubbermangu Seitongis teäda antud. Balti Domeni Kohto kirja seädusel 18ma Jürriku päwast 1884 No 2849. Karrala mõisa jäggatud maast No 2 sure latsi perremees Jeorgi Määtja, kes 1872 aastal ärra surri, temma lesk naine Wio Määtja tahhab selle latsi piddamisse pool maaõigust omma keige norema tütre Sohwia Määtja kätte anda, mis Wio Määtja keige wannema tütre Kadrina ja temma mehhe Juhhan Tammi käes piddada olli. Et nemmad wõlla sisse langsid ja isse omma maa piddamise õiguse käest ärra andsid. Selle ülle kutsub nüüd Karrala Koggokonna Kohhus keige lühhema aja eest se on 2sel Jõulo ku päwal 1888 omma kohto ette Wio Määtja liggemad pärriad ommad õigused ülles anda. Sest ülle selle nimmetud päwa ei sa kiddagi kuulda wõetud. Kui Wio Määtja keige norem tüttar Sohwia Määtja saab selle No 2 latsi pärriaks kinnitud.
Kohtu Pea Jaak Alber
Kohtu mees Jagop Kasik
No 41 al 1sel Heina ku päwal Kubbermango Seitongi kulutusseks Karrala Koggokonna Kohtu polest, saab seädusel Kubbermangu Seitongis teäda antud. Balti Domeni Kohto kirja seädusel 18ma Jürriku päwast 1884 No 2849. Karrala mõisa jäggatud maast No 2 sure latsi perremees Jeorgi Määtja, kes 1872 aastal ärra surri, temma lesk naine Wio Määtja tahhab selle latsi piddamisse pool maaõigust omma keige norema tütre Sohwia Määtja kätte anda, mis Wio Määtja keige wannema tütre Kadrina ja temma mehhe Juhhan Tammi käes piddada olli. Et nemmad wõlla sisse langsid ja isse omma maa piddamise õiguse käest ärra andsid. Selle ülle kutsub nüüd Karrala Koggokonna Kohhus keige lühhema aja eest se on 2sel Jõulo ku päwal 1888 omma kohto ette Wio Määtja liggemad pärriad ommad õigused ülles anda. Sest ülle selle nimmetud päwa ei sa kiddagi kuulda wõetud. Kui Wio Määtja keige norem tüttar Sohwia Määtja saab selle No 2 latsi pärriaks kinnitud.
Kohtu Pea Jaak Alber
Kohtu mees Jagop Kasik
