Kae Protokoll No 27.
Jakob Mürk andse nida tunnistust: "Sel sammal suwwel 1875 tol kõrral kui Märt Lüüs essi ütte palki Serrendri poolt Leese pole weddas näggi minna omma nurme päält kawwest kats kõrda, et Serrendri tallost Märt Lüüsi hobbestega 2 kõrda Leese pole palki weetus om sanu, egga kõrd üts palk, sedda minna mitte es tunne, kes neid palke weddasi. Ne palki olliwa wistist kuiwa. Selle Protokollin No 27 sissen saiswa tunnistedus ütte palkiga kokko olle minna ülleültse 3 palki Serrendri tallost Leese tallo wetta nännu."
Ott Mürk andse nida tunnistust: "Suwwel 1875 röalõikamisse aigu näggi minna Jakob Mürkiga röahakke man saisten, et arwata 100 sammu maad meidest Märt Lüüs Serrendri tallo poolt tullen ütte palki 1 hobbesega Leese tallo pole weddas; nink olli se üts kuiw palk. Perran sedda paar päiwa näggi minna omma nurme päält, arwata 300 sammu teest kawwen, mes Serrendri poolt Leese pole lähhab, et Serrendri tallo poolt tullen 2 palki Märt Lüüsi hobbestega üttekõrraga Leese tallo pole weetus sai, kes neid palke weddasi ei tija minna."
Rein Zimmer andse nidate tunnistust: "Kewwade 1875 päle Jürripäiwa üts kõrd näggi minna et Märt Lüüsi sullase Serrendri poolt tullen 2 hobbesega 2 kuiwa koritu peddajast palki Leese tallo pole weddasi, minna tulli sel kõrral neile palki weddajile wasta. Seda wõin minna ka tunnistada, et kewwadel 1876 Serrendri tallost 2 peddajast ja 1 kuusine palk, keik kolm kuiwa ja koritu, Leese tallo weetus om sanu, sest minna awwiti essi Leese tallon neid palki mahha tõsta, nink sai sel sammal päiwal Leese poolt nelli peddajast palki päle pantus nink mõisale lawwas lõikata weetus. Sel sammal kewwadel 1876 saiwa Serrendri tallost 2 koormat aidirsi nink üts koorma saipid, mes talwel enne Serrendri pale weetus olli sanu ja sääl ärra lahhatus saiwa, Leese tallo weetus. Üts palk sai sel kewwadel 1876 Serrendri poolt mõisale weetus kus sesamma lawwas lõikatus sai nink omma ne lawwa ka Leese tallo wedus sanu."
Karl Kallion andse nida tunnistust: "Suwwel 1875 päle röalõikamist ja enne Krawi laate üttel päiwal näggi minna mõisale sõiten kui Märt Lüüsi sullase Serrendri tallo poolt tullen 3 hobbesega 3 koritu kuiwa peddajast palki Leese tallo pole weddasi nink sel sammal päiwal mõisast taggasi tullen näggi minna ka, et nesamma 3 Märt Lüüsi sullast jälle 3 palki Leese tallo pole weddasi. Selle perra olle minna ülleültse 6 palki Serrendri poolt Leese pole weddaden nännu. "
Kohtomees Peter Treumuth
" Rein Mendik
Vöörmünder Peter Hinn
Kae Protokoll No 27.
Jakob Mürk andse nida tunnistust: "Sel sammal suwwel 1875 tol kõrral kui Märt Lüüs essi ütte palki Serrendri poolt Leese pole weddas näggi minna omma nurme päält kawwest kats kõrda, et Serrendri tallost Märt Lüüsi hobbestega 2 kõrda Leese pole palki weetus om sanu, egga kõrd üts palk, sedda minna mitte es tunne, kes neid palke weddasi. Ne palki olliwa wistist kuiwa. Selle Protokollin No 27 sissen saiswa tunnistedus ütte palkiga kokko olle minna ülleültse 3 palki Serrendri tallost Leese tallo wetta nännu."
Ott Mürk andse nida tunnistust: "Suwwel 1875 röalõikamisse aigu näggi minna Jakob Mürkiga röahakke man saisten, et arwata 100 sammu maad meidest Märt Lüüs Serrendri tallo poolt tullen ütte palki 1 hobbesega Leese tallo pole weddas; nink olli se üts kuiw palk. Perran sedda paar päiwa näggi minna omma nurme päält, arwata 300 sammu teest kawwen, mes Serrendri poolt Leese pole lähhab, et Serrendri tallo poolt tullen 2 palki Märt Lüüsi hobbestega üttekõrraga Leese tallo pole weetus sai, kes neid palke weddasi ei tija minna."
Rein Zimmer andse nidate tunnistust: "Kewwade 1875 päle Jürripäiwa üts kõrd näggi minna et Märt Lüüsi sullase Serrendri poolt tullen 2 hobbesega 2 kuiwa koritu peddajast palki Leese tallo pole weddasi, minna tulli sel kõrral neile palki weddajile wasta. Seda wõin minna ka tunnistada, et kewwadel 1876 Serrendri tallost 2 peddajast ja 1 kuusine palk, keik kolm kuiwa ja koritu, Leese tallo weetus om sanu, sest minna awwiti essi Leese tallon neid palki mahha tõsta, nink sai sel sammal päiwal Leese poolt nelli peddajast palki päle pantus nink mõisale lawwas lõikata weetus. Sel sammal kewwadel 1876 saiwa Serrendri tallost 2 koormat aidirsi nink üts koorma saipid, mes talwel enne Serrendri pale weetus olli sanu ja sääl ärra lahhatus saiwa, Leese tallo weetus. Üts palk sai sel kewwadel 1876 Serrendri poolt mõisale weetus kus sesamma lawwas lõikatus sai nink omma ne lawwa ka Leese tallo wedus sanu."
Karl Kallion andse nida tunnistust: "Suwwel 1875 päle röalõikamist ja enne Krawi laate üttel päiwal näggi minna mõisale sõiten kui Märt Lüüsi sullase Serrendri tallo poolt tullen 3 hobbesega 3 koritu kuiwa peddajast palki Leese tallo pole weddasi nink sel sammal päiwal mõisast taggasi tullen näggi minna ka, et nesamma 3 Märt Lüüsi sullast jälle 3 palki Leese tallo pole weddasi. Selle perra olle minna ülleültse 6 palki Serrendri poolt Leese pole weddaden nännu. "
Kohtomees Peter Treumuth
" Rein Mendik
Vöörmünder Peter Hinn
