Heinrich Kublij kaebas: tema rentnik Tõnis Oja ei parandawat mitte kattosid ega aedasi jätnud söödi kündmata, niisama ka põllud kündmata; ei anda temale heinu ega kedagi põhku, nõnda kudas kontraht seda juhatada.

Oja wastas: põhk olla kasin ning ei wõida anda, aedu ja kattusid olla ta parandanud, maad tahta ta weel künda.

Kohus mõistis:

Tõnis Oja peab aijad ja kattused parandama, maad kündma ning keik täitma, mis ta kontraht teda ialgi teha käseb.

Põhu annab ta aga Kublile praega kätte just kontrahti järele, et aga wastu pannud ning ennegi kohtu käskmist mööda Kublile põhku andnud ei ole, lähab ta selle eest 24 tundi wangi.

Mõistus sai kohtukäiatele kuulutud ning Oja aegsaste ja truiste ära täita kästud.

Sellega ollid kohtukäiad rahul ning läksid kodu.

Kohtumehed:

/allkirjad või ristid/