Kabala: Aktiraamat (1897-1901)
| Leidandmed | EAA.3443.1.35 |
|---|---|
| Kaader |  24  25  26  27 |
| Daatum | 21.02.1898 |
| Protokolli number | 17 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.; 16. Kool |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| A. | Teder | Peakohtumees | |
| J. | Kuldkepp | Kohtumees | |
| A. | Pent | Kohtumees | |
| T. | Pihelgas | Kohtumees | |
| T. | Puskar | Kirjutaja | |
Pooletera kontraht.
Tänasel päewal annab
Pooletera mees tõutab kõik selle maa krundi orjused, mis iganes tarwis tuleb, oma perega, loomadega ja tööriistatega kõige paremas korras ära teha ning koolmeistri juhatust kõige töötegemise juures ilma wastu rääkimata tähele panna. Kaks roht aeda jääwad koolmeistri enese pruukida.
2.) Käes olewa aasta kewadel teeb pooleteramees wiis paari wiljarõugu wärawaid ja kümme lina kupra kärbist.
3.) Kewade warakult peab rukki kõrs ristikheina wälja pealt saama ära koristatud, kiwid ära korjatud, ristikheina seeme ja gips maha külitud.
4.) Aiad peawad kuusewitsadega tehtud ja parandud saama.
5.) Aia- ja muud tarwispuud ostab koolmeister, aga pooletera mees raiub ja weab metsast kodu. Talwel peab raiutud ja wälja weetud saama kolmsada teiwast ja wiiskümmend latti.
6) Rehe kütmise puud muretseb pooleteramees oma kuluga.
7) Kõik kõrrekünnid ja kesa wäli peab suure sahaga küntud saama. Põld, kuhu kewadel tuleb küli teha saagu sügisel kõik ümber küntud. Künnimättas peab neli tolli paks olema.
8.) Kõik küli tegemine kewadel, peab kewadel kõige hiljem wiiendamal külwi nädalal lõpetud olema ning sõnik nädal enne Jaanipäewa wälja weetud ja sisse küntud.
9.) Hein peab neli nädalad peale Jaanipäewa tehtud olema. Ristikhein saab puhas kõik koolmeistrile ja tema teeb seda ise ära, aga hädalik saab pooleks söödetud.
10.) Talwel toob pooleteramees Pärnu linnast kümme puuda gipsi, tambib puruks ja jahwatab weskil ära.
11.) Kõik koolmeistri aasta jahwatuse jahwatab pooleteramees weskil ära ja käib seal weskil, kus teda kästakse minna.
12.) Haganad, mis koolmeister omale saab, sõelub pooleteramees ära ja weab ning paneb kõiksuguse põhu oma koha peale.
13.) Korteriks saab pooleteramees oma perele, loomadele ja kõige kraamile rehetoa kõige selle ruumidega.
14.) Palgaks saab pooleteramees omale peale selle, kui seeme on enne ära wõetud:
a.) kõik wiljatõud pooleks.
b.) põhud pooleks,
d.) linade raha pooleks.
15.) Lina ja ristikheina seeme saab kõik koolmeistrile.
16.) Suwel wõib pooleteramees karjamaa peal loomi pidada: kaks hobust, kaks weist, neli lammast ja õue peal kaks siga. Wõeraid loomi põle temal aga mitte luba omanimel karjamaa peale söömile wõtta.
17.) Kui pooleteramees neid eespool nimetud tingimesi ei täida, siis jääb tema niisugusel korral töö eest mis mitte tähtajaks walmis pole saadud oma palgast ilma, see on: Kõik tehtud töö kasu saab puhas pooletera-peale andjale. Tegemata, ehk halwaste tehtud töö saab teise kätte teha antud ja pooletera mees kannab kulud.
18.) See on aasta kontraht ja maksab Jüripäewast 23mast Aprillist 1898 aastast peale kuni Jüripäewani 23ama Aprillini 1899ma aastani.
Ühtlasi saab pooleteramees kontrahi wastu wõtmise päewal ette ära lahti ütteldud, ega pole temal muud lahti ütlemist Jaakob päewal oodata.
19.) Peaks aga selle kontrahi aja sees kusagilt ülema walitsuse poolt iga silmapilk mõni muudatus koolmeistri kohta tulema, siis jääb see kontraht sest päewast saadik tühjaks, ega pole pooleteramehel mingit õigust selle wastu nõudmist tõsta.
20.) See kontraht on kahes eksemblaris kirjutatud; üks neist jääb pooletera peale andja kätte ja teine pooleteramehe kätte.
21.) Selle lepingu hind on 100 /sada/ rubla.
Kokkuleppimist kinnitawad oma käekirjaga:
Pooleterapealeandja:
Pooleteramees:
1898 aastal Weebruari kuu 21 päewal sai seesinane Pooletera konraht kontrahi tegijatele ette loetud, akti raamatusse sisse kirjutud ja kinnitud.
Kontrahi tegijad
Eesistnik: AaTeder [allkiri]
Kohtumees: J Kuldkepp. [allkiri]
A Pent [allkiri]
T. Pihelgas [allkiri]
Kirjutaja: Puskar [allkiri]
Pooletera kontraht.
Tänasel päewal annab
Pooletera mees tõutab kõik selle maa krundi orjused, mis iganes tarwis tuleb, oma perega, loomadega ja tööriistatega kõige paremas korras ära teha ning koolmeistri juhatust kõige töötegemise juures ilma wastu rääkimata tähele panna. Kaks roht aeda jääwad koolmeistri enese pruukida.
2.) Käes olewa aasta kewadel teeb pooleteramees wiis paari wiljarõugu wärawaid ja kümme lina kupra kärbist.
3.) Kewade warakult peab rukki kõrs ristikheina wälja pealt saama ära koristatud, kiwid ära korjatud, ristikheina seeme ja gips maha külitud.
4.) Aiad peawad kuusewitsadega tehtud ja parandud saama.
5.) Aia- ja muud tarwispuud ostab koolmeister, aga pooletera mees raiub ja weab metsast kodu. Talwel peab raiutud ja wälja weetud saama kolmsada teiwast ja wiiskümmend latti.
6) Rehe kütmise puud muretseb pooleteramees oma kuluga.
7) Kõik kõrrekünnid ja kesa wäli peab suure sahaga küntud saama. Põld, kuhu kewadel tuleb küli teha saagu sügisel kõik ümber küntud. Künnimättas peab neli tolli paks olema.
8.) Kõik küli tegemine kewadel, peab kewadel kõige hiljem wiiendamal külwi nädalal lõpetud olema ning sõnik nädal enne Jaanipäewa wälja weetud ja sisse küntud.
9.) Hein peab neli nädalad peale Jaanipäewa tehtud olema. Ristikhein saab puhas kõik koolmeistrile ja tema teeb seda ise ära, aga hädalik saab pooleks söödetud.
10.) Talwel toob pooleteramees Pärnu linnast kümme puuda gipsi, tambib puruks ja jahwatab weskil ära.
11.) Kõik koolmeistri aasta jahwatuse jahwatab pooleteramees weskil ära ja käib seal weskil, kus teda kästakse minna.
12.) Haganad, mis koolmeister omale saab, sõelub pooleteramees ära ja weab ning paneb kõiksuguse põhu oma koha peale.
13.) Korteriks saab pooleteramees oma perele, loomadele ja kõige kraamile rehetoa kõige selle ruumidega.
14.) Palgaks saab pooleteramees omale peale selle, kui seeme on enne ära wõetud:
a.) kõik wiljatõud pooleks.
b.) põhud pooleks,
d.) linade raha pooleks.
15.) Lina ja ristikheina seeme saab kõik koolmeistrile.
16.) Suwel wõib pooleteramees karjamaa peal loomi pidada: kaks hobust, kaks weist, neli lammast ja õue peal kaks siga. Wõeraid loomi põle temal aga mitte luba omanimel karjamaa peale söömile wõtta.
17.) Kui pooleteramees neid eespool nimetud tingimesi ei täida, siis jääb tema niisugusel korral töö eest mis mitte tähtajaks walmis pole saadud oma palgast ilma, see on: Kõik tehtud töö kasu saab puhas pooletera-peale andjale. Tegemata, ehk halwaste tehtud töö saab teise kätte teha antud ja pooletera mees kannab kulud.
18.) See on aasta kontraht ja maksab Jüripäewast 23mast Aprillist 1898 aastast peale kuni Jüripäewani 23ama Aprillini 1899ma aastani.
Ühtlasi saab pooleteramees kontrahi wastu wõtmise päewal ette ära lahti ütteldud, ega pole temal muud lahti ütlemist Jaakob päewal oodata.
19.) Peaks aga selle kontrahi aja sees kusagilt ülema walitsuse poolt iga silmapilk mõni muudatus koolmeistri kohta tulema, siis jääb see kontraht sest päewast saadik tühjaks, ega pole pooleteramehel mingit õigust selle wastu nõudmist tõsta.
20.) See kontraht on kahes eksemblaris kirjutatud; üks neist jääb pooletera peale andja kätte ja teine pooleteramehe kätte.
21.) Selle lepingu hind on 100 /sada/ rubla.
Kokkuleppimist kinnitawad oma käekirjaga:
Pooleterapealeandja:
Pooleteramees:
1898 aastal Weebruari kuu 21 päewal sai seesinane Pooletera konraht kontrahi tegijatele ette loetud, akti raamatusse sisse kirjutud ja kinnitud.
Kontrahi tegijad
Eesistnik: AaTeder [allkiri]
Kohtumees: J Kuldkepp. [allkiri]
A Pent [allkiri]
T. Pihelgas [allkiri]
Kirjutaja: Puskar [allkiri]