Sest et Anton Adra, kohtu aluse Jaan Otteniga sugulane on seisis kohtu lauast ära.
Kohtuse kaebas Mahtrast Nisuaja koha omaniku Jüri Samliku eest, tema juures olew äi Kustas Minkuwits, et Jaan Otten kolm püha Nisuaja heinamaast läbi oma kraami widanud ja kui ta 13 Augustil jälle sealt koormaga läbi läinud ja tema teda keelanud isiäranis nüüd wihmase ajaga, kui heinamaa pehme on, seda ära tallata siis on Jaan Otten temale nii häbemata sõnadega wastand, mis ei kolba protokolli wõtta ja on teda kui koera wilistanud ja hüüdnud: tsüh tsuh! ja läinud ikka edasi, tunnistus meest ei olla.
Kohtu küsimise peale wastas Jaan Otten, et tema luba ei ole küsinud tema ei olla heinamaad tallanud, waid käinud karjatanawad mööda, ja ei olla muud häbemata sõna ütelnud, kui "Ega ma heinamaad ei talla mina olen wankri peal."
Kustas Minkowits wastas, et see olla ehk küll enne karja tänaw olnud, aga nüüd olla ta heinamaa ja et Jaan Otten tõeste nii häbemata ja ropu sõnadega tema keelu peale wastanud.
Kohtu Otsus: Sest et Kustas Minkuwits kaebas, et Jaan Otten tema keelu wastu heinamaad hobuse wankriga tallanud ja tema keeldes häbemata ropu sõnadega wastanud, mille wiimase tõenduseks tunnistuse mehed puudu olid. Jaan Otten wastas, et karja tanawast ja mitte heinamaalt käinud, ega ka nii ropuste wastanud, nagu Minkuwits kaebas, selle pääle mõistis kohus: Jaan Ottenit selle eest süidlaseks, et ta ilma peremehe lubata üle Nisuaja heinamaa käia, ja pealegi wana inimese Kustas Minkuwitsa wastu jäme oli, mis see sõna: "Ega mina talla, mina olen wankri peal," awaldab, ja peab selle eest 50 kopikat trahwi walla laekasse maksma, Kahju tasumist heinamaa tallamise eest ei olnud nõutud, seepärast ei mõistnud kohus seda.
Kohtu otsus sai kohtu käjatele kuulutud ja suurema kohtu nõudmise kord ära seletud.
All kirjad allgawad
Pea kohtu wanema asemel:
I. esimene kõrwamees: Feodor Jeesik XXX
II. korwa mees: Aleksander Pertel (allkiri)
Järgimees: K. Paawelson XXX
Kirjutaja: H. Silla (allkiri)
Sest et Anton Adra, kohtu aluse Jaan Otteniga sugulane on seisis kohtu lauast ära.
Kohtuse kaebas Mahtrast Nisuaja koha omaniku Jüri Samliku eest, tema juures olew äi Kustas Minkuwits, et Jaan Otten kolm püha Nisuaja heinamaast läbi oma kraami widanud ja kui ta 13 Augustil jälle sealt koormaga läbi läinud ja tema teda keelanud isiäranis nüüd wihmase ajaga, kui heinamaa pehme on, seda ära tallata siis on Jaan Otten temale nii häbemata sõnadega wastand, mis ei kolba protokolli wõtta ja on teda kui koera wilistanud ja hüüdnud: tsüh tsuh! ja läinud ikka edasi, tunnistus meest ei olla.
Kohtu küsimise peale wastas Jaan Otten, et tema luba ei ole küsinud tema ei olla heinamaad tallanud, waid käinud karjatanawad mööda, ja ei olla muud häbemata sõna ütelnud, kui "Ega ma heinamaad ei talla mina olen wankri peal."
Kustas Minkowits wastas, et see olla ehk küll enne karja tänaw olnud, aga nüüd olla ta heinamaa ja et Jaan Otten tõeste nii häbemata ja ropu sõnadega tema keelu peale wastanud.
Kohtu Otsus: Sest et Kustas Minkuwits kaebas, et Jaan Otten tema keelu wastu heinamaad hobuse wankriga tallanud ja tema keeldes häbemata ropu sõnadega wastanud, mille wiimase tõenduseks tunnistuse mehed puudu olid. Jaan Otten wastas, et karja tanawast ja mitte heinamaalt käinud, ega ka nii ropuste wastanud, nagu Minkuwits kaebas, selle pääle mõistis kohus: Jaan Ottenit selle eest süidlaseks, et ta ilma peremehe lubata üle Nisuaja heinamaa käia, ja pealegi wana inimese Kustas Minkuwitsa wastu jäme oli, mis see sõna: "Ega mina talla, mina olen wankri peal," awaldab, ja peab selle eest 50 kopikat trahwi walla laekasse maksma, Kahju tasumist heinamaa tallamise eest ei olnud nõutud, seepärast ei mõistnud kohus seda.
Kohtu otsus sai kohtu käjatele kuulutud ja suurema kohtu nõudmise kord ära seletud.
All kirjad allgawad
Pea kohtu wanema asemel:
I. esimene kõrwamees: Feodor Jeesik XXX
II. korwa mees: Aleksander Pertel (allkiri)
Järgimees: K. Paawelson XXX
Kirjutaja: H. Silla (allkiri)
