Kontrakt.

Teesos 11. Weeruaril 1884.

Tehtud tänasel päewal Teesos, metsa ümbersõitjast Freiberg'ist ühelt poolt ja pooleterakeste Hendrek Merentsist ja Karl Deigelist tõiselt poolt.

1., Pooleterakesed Merents ja Deigel saawad Teesoo põllud ja heinamaad poole tera peale, iga üks, neile juba kätte näidatud piiritega. Wilja tööjärgud nimetab peremees. Kõigewähemalt üks pool osa piab pooleterakesel ise külwamiseks seemet olema. Seeme saab sellele kes teda wälja külwanud, peksmise juures kõige pealt tagasi lubatud ja siis järele jäänud terad hõled ja haganad poolentatud, peremehe poole peawad poole terakesed tähentatud kohtadesse korralikult ära panema ja hoidma.

2., Kartohwli maaks ei pea Merents mitte wähem, kui kaks wakkamaad ja Deigel mitte wahem, kui üks wakkamaa, maad heaste merelammuga wäetama ja harima. Siis saab maa pooleks jagatud ja peremees walitseb iga tükist oma tahtmist mööda poole, keda pooleterake iga tahes peremehe soowi järel, kas peenardesse ehk wagudesse peremehe seemnega istutama peab, kaswamise aeal kuidas tarwis muldama, sügisel üleswõtma ja koopates hoidma. Muidugi peawad peremehe kartohwlid esmalt töödatud saama.

3., Ristikheina saab see pooleterakene siis poole, kui ta enne poole seemne eest maksnud on, muidu niidab teda peremees üksi.

4., Uuemaa esimese wilja saab pooleterake üksi.

5., Kõiki karja peab kaks päewa Meerentsi karjane ja üks päew Deigeli karjane wahedates hoidma; neil päiwil peawad nemad ise iga kahju eest, mis elajate läbi sünnib ja elajatele tehtud saab, wastama.

6., Elajate karjastel saawad ilma maksuta: Merents üks pool wakkamaa maad, iga kortsest wiimatsest põllust, mis lina ehk kaerdega külwa on, ja Deigel oma maea juures olewa aia maa üksinda  pruukida.

7., Põletamise puid on Merentsil 2½ kantsülda ja Deigel 1½ kantsülda, ja pool neist 1 arsina pitkuses, lõhutud peremehe köögi juure wedada: Tarwilik aidade material mis kroonu poolt lubatud, kui teiwad ja roekad peab iga üks poole terake raiuma, wäljawedama ja aiaks tegema Merents ⅔ ja Deigel ⅓

8., Rehe aida ja talli wanad katused peawad pooleterakesed ühenduses korras hoidma, kelle juure Meerents ⅔ ja Deigel ⅓ töö jõudu andma peab.

9., Wäiksemad toimendused, näituseks: loomade tapmised ja hadaliste teaduste wiimised ja niisugused, peawad pooleterakesed, kui neid kutsutakse, ilma wastu rääkimata täitma; niisamuti ka heinamaad nii palju kui wõimalik wõsast puhtad hoidma.

10., Peaks üks ehk tõine kontrakti tegijatest üles ütelda tahtma, siis peab see kõige hiljem kuni Mardipäewani s.o. kuni 10 Nowembrini käes olewal aastal sündima.

11., Kui peremehel mõni kord hobust tarwis olema peaks, nagu: haiguse wõi mõne muu tungiwa juhtumise korral, kui oma hobune wälja sõitnud, ehk mitte kodus, siis peawad poole terakesed seda ilma wastu rääkimata tegema.

12., Elaja karjatamise juures peawad head karjatajad olema, ja neid peab korralikult järele waatadama. Elajad peawad homikult aegsaste, kui mitte öö külma ei ole, iseäranis suwel palawa aeaga päewa tõusuga wälja aetud saama; sügisel nõnda kaua, kui iga kord wõimalik.

13., Rukki korred peawad tingimata sügisel üles küntud saama.

14.; Kui poole terakesed warguses ehk pettuses süüdlaseks jääwad, siis on see kontrakt kohe ilma wõimuta ja süidlane piiab oma kohast ilma tasumata oma tehtud töö eest lahkuma. See samma maksab ka, kui pooleterake, ehk selle naene roppult peremehe ehk selle perekonna wastu pruugib.

15., See kontrakt on siis ilma mõjuta ja ei ole enam ühendaw kui üks ehk tõine kontrakti tegijatest sureb, ehk kui peremees kroonu poolt tõise koha peale pantud saab.

Weel saab tähendud mõlemate soowil, et see kapsta maa, mis Merensil siia maale pruukida olnud, jäeb ka edespidiseks ta kätte tarwitada.

Hendrik Merens,                                                                            J A Freÿberg [allkiri]

        X X X

Et metsa ümbersõitja härra J.Freÿberg ise oma nime alla kirjutanud ja Hendrik Merens oma käega enda nime juure kolm risti teinud, tunnistab seda kontrakti kinnitades:

Orajões, 18. Decbril 1887.

Kohtu nimel:

peakohtumees: J. Lepp

                              X X X

J.Warrik [allkiri]  

kirj.