PROTOKOLL

Juuru: Järlepa vallakohtu protokolliraamat (1882-1890)

LeidandmedEAA.2626.1.11
Kaader
7
8
9
Daatum18.07.1887
Protokolli number1
Protokolli teema2. Varalised tehingud; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Mihkel Ende Kohtumees
Kustas Tammfeldt Kohtumees
Jakob Brenner järgimees Kohtumees
M. Martin Kirjutaja

Jerlepa mõisa pärishärra O. v. Grünewaldti järgmine koha müümise kontrakt Jerlepa walla kohtu ees alnimetatud peremeestele kuulutud ja seia kauba kinnitamise protokolli üleswõetud.

Tallitaja käsu peale olid kokku tulnud

1, Miku peremees Mihkel Ende
2, Sarukse " Kustav Saruks
3, Tõnu " Tõnu Espe
4, Uuetua " Jaan Pauls
5, Särewälja " Jakob Brenner
6, Seppa " Otto Bach
7, Peetre " Kustas Tamfeldt

Tulemata olid jäänud:

1, Jüri peremees Jaan Jalukse
2, Jaani " Mihkel Jaani
3, Otti " Peeter Feldmann
4, Hansu " Mihkel Thom
5, Tagga-Jüri " Mart Post

Ette sai loetud mõisa härrast saadetud: Talu koha müümise ja ostmise kontraht: Jerlepa möisa päris harra O. von Grünewaldt kui müja ja ülemal nimetud peremees kui ostja wahel on alamal ülespandud ostmise kontraht tehtud.

I. O. von Grünewaldt müüb kui Jerlepa päris härra: omandik talukohad nende rajade sees, mis 1883. aastal maamõetja Usinslam isi kaardi peale pannud ja raja märkidega piiranud on maamõedu kirja järel mis seal juures

1. Mikko pere 59 Dessatiini 2288 ruutsülda suur 5000 rbl.
2. Sarukse " 58 " 300 " 4200 "
3. Sadala-Jüri " 63 " 1120 " 3800 "
4. " Tõnu 52 " 2320 " 2900 "
5. Uetua p.  69 " 80 " 2900 "
6. Särewälja p. 86 " 1376 " 5000 "
7. Seppa pere 64 " 2032 " 4000 "
8. Peetre " 60 " 2368 " 3450 "
9. Jalukse Jaani 101 " 1936 " 3500 "
10. " Otti 102 " 800 " 3000 "
11. " Hansu  73 " 1280 " 3000 "
12. " Jüri  82 " 16 " 4050 "

päritawaks ja päris omanduseks.

II Ostmise raha tasub ostja sedawiisi: 

Mikko pere, 1. ostja maksab käeraha 880 rbl.

2 siis saab ostmise hinnast selle läbi, et wõtab mis peamõisal Kreditkassas on, selle koha peale kui selle jägu kirjutatakse 1320 rbl.

3. mis ostmise hinnast wölgu jääb - 2800 "

Sarukse pere ostja = käeraha 800 rbl.

Kreditkassa - 1130 "

wõlgo jääb 2270 "

Sadala Jüri ostja käeraha 660 rbl.

kreditkassa 1040 "

wölgu jääb 2100 "

Tõnu pere ostja - käeraha 550 rbl.

kreditkassa 700 "

wõlga jääb 1650 "

Uetoa pere ostja - käeraha 550 rbl.

kreditkassa 750 "

wõlgu jääb 1600 "

Särewälja pere ostja - käeraha 900 rbl. 

kreditkassa 1300 "

wõlgu jääb 2800 "

Seppa pere ostja - käeraha 700 rbl. 

kreditkassa 1060 "

wõlgu jääb 2240 "

Peetre pere ostja - käeraha 650 rbl.

kreditkassa 920 "

wõlgu kjääb 1880 "

Jalukse Jaani pere ostja - käeraha 700 rbl.

kreditkassa 940 "

wõlgu jääb 1860 "

Otti pere ostja - käeraha 500 rbl.

kreditkassa 800 "

wõlgu jääb 1700 "

Hansu pere ostja - käeraha 500 rbl.

kreditkassa 800 "

wõlgu jääb 1700 "

Takka Jüri pere ostja - käeraha 700 rbl. 

kreditkassa 1050 "

wõlgu jääb 2250 "

See raha mis ostja wõlgu jääb, saab selle kontrahti kinnitamise juures esimeseks wölaks Kreditkassa wõla järel selle koha peale kirjutud ja paneb ostja selle ette kõik oma waranduse pandiks. Selle wöla raha eest saab iga aasta 45 kopik (10 rubla pealt) kahel korral 5mal Paastu ja 30ne Mihkli k.p. 22 1/2 kopik (10 rubla pealt) mõisaale makstud (4 1/2 protsenti).

Kreditkassa wöla raha eest saab iga aasta 56 kop. 10 rubla pealt, wõla aasta lõppul maksetud (5 6/10 %).

Selle kapitalist, mis oastja müüale wõlgu jääb, peab üks kolmandik wiis aasta pärast, teine kolmandi kümne aasta pärast ja wiimane kolmandik wieteistkümne aasta pärast kontrakti kinnitamise järel müjale wälja maksetud saama.

III. Müüdud kohtade peale jääwad alamal nimetud koormad ja öigused teiste kasuks:

1. Müüdud koha omanik wastab ühes selle wöla eest, mis pea möisal kreditkassas on, nenda kaua kui see peamöisast lahutud saab.

2. Müiale jääb müüdud koha rajade sees juhi öigus, nönda et see ikka peamöisa omandikul üksi on.

3. Müidud koha omanikul ei ole ka mitte õigus oma rajade sees kanget joomist müia ehk müia lasta, ei ka mitte wiina põletamist ehk õlle pruulimist seada ja pidada.

4. Kõik kraawid, mis koha rajade sees käiwad, peab koha omanik puhastama ja hea seisuse sees pidama.

Peale selle mis ülemal tähendud ja mis Talurahwa Sead. §§ 202, 204, 209 ja 207 järel seadust mööda kinnitud on ei ole selle müüdud koha peal midagi teisi (teiseti).

IV. Selle müüdud koha omanik kannab kõik maksud ja koormad mis selle koha ja maade peal nüüd on, ehk edaspidi selle peale pandud saawad, muud kui köik Luteruse kiriku maksud ja teud. iga uus seadust mööda tehtud maksude jägamine peab wastu rääkimata täidetud saama, ega ole ostjal ega nendel kelle omaks see koht pärast seda jääb, selle läbi õigus midagi tasumist pärida.

V. Kõik kulud mis selle kontrahti tegemist, kinnitamise ja kuulutamise läbi siginewad, kannab ostja.

VI. Müüd koha andmine ostja kätte 23 Apr. 1888.

Tunnistuseks.

Kog. kohtu wanem: Mihkel Ende XXX

""körwam.: Kustas Tammfeldt XXX

""järgimees Kustas Brenner  XXX

""Kirjutaja M. Martin (allkiri)

Jerlepa mõisa pärishärra O. v. Grünewaldti järgmine koha müümise kontrakt Jerlepa walla kohtu ees alnimetatud peremeestele kuulutud ja seia kauba kinnitamise protokolli üleswõetud.

Tallitaja käsu peale olid kokku tulnud

1, Miku peremees Mihkel Ende
2, Sarukse " Kustav Saruks
3, Tõnu " Tõnu Espe
4, Uuetua " Jaan Pauls
5, Särewälja " Jakob Brenner
6, Seppa " Otto Bach
7, Peetre " Kustas Tamfeldt

Tulemata olid jäänud:

1, Jüri peremees Jaan Jalukse
2, Jaani " Mihkel Jaani
3, Otti " Peeter Feldmann
4, Hansu " Mihkel Thom
5, Tagga-Jüri " Mart Post

Ette sai loetud mõisa härrast saadetud: Talu koha müümise ja ostmise kontraht: Jerlepa möisa päris harra O. von Grünewaldt kui müja ja ülemal nimetud peremees kui ostja wahel on alamal ülespandud ostmise kontraht tehtud.

I. O. von Grünewaldt müüb kui Jerlepa päris härra: omandik talukohad nende rajade sees, mis 1883. aastal maamõetja Usinslam isi kaardi peale pannud ja raja märkidega piiranud on maamõedu kirja järel mis seal juures

1. Mikko pere 59 Dessatiini 2288 ruutsülda suur 5000 rbl.
2. Sarukse " 58 " 300 " 4200 "
3. Sadala-Jüri " 63 " 1120 " 3800 "
4. " Tõnu 52 " 2320 " 2900 "
5. Uetua p.  69 " 80 " 2900 "
6. Särewälja p. 86 " 1376 " 5000 "
7. Seppa pere 64 " 2032 " 4000 "
8. Peetre " 60 " 2368 " 3450 "
9. Jalukse Jaani 101 " 1936 " 3500 "
10. " Otti 102 " 800 " 3000 "
11. " Hansu  73 " 1280 " 3000 "
12. " Jüri  82 " 16 " 4050 "

päritawaks ja päris omanduseks.

II Ostmise raha tasub ostja sedawiisi: 

Mikko pere, 1. ostja maksab käeraha 880 rbl.

2 siis saab ostmise hinnast selle läbi, et wõtab mis peamõisal Kreditkassas on, selle koha peale kui selle jägu kirjutatakse 1320 rbl.

3. mis ostmise hinnast wölgu jääb - 2800 "

Sarukse pere ostja = käeraha 800 rbl.

Kreditkassa - 1130 "

wõlgo jääb 2270 "

Sadala Jüri ostja käeraha 660 rbl.

kreditkassa 1040 "

wölgu jääb 2100 "

Tõnu pere ostja - käeraha 550 rbl.

kreditkassa 700 "

wõlga jääb 1650 "

Uetoa pere ostja - käeraha 550 rbl.

kreditkassa 750 "

wõlgu jääb 1600 "

Särewälja pere ostja - käeraha 900 rbl. 

kreditkassa 1300 "

wõlgu jääb 2800 "

Seppa pere ostja - käeraha 700 rbl. 

kreditkassa 1060 "

wõlgu jääb 2240 "

Peetre pere ostja - käeraha 650 rbl.

kreditkassa 920 "

wõlgu kjääb 1880 "

Jalukse Jaani pere ostja - käeraha 700 rbl.

kreditkassa 940 "

wõlgu jääb 1860 "

Otti pere ostja - käeraha 500 rbl.

kreditkassa 800 "

wõlgu jääb 1700 "

Hansu pere ostja - käeraha 500 rbl.

kreditkassa 800 "

wõlgu jääb 1700 "

Takka Jüri pere ostja - käeraha 700 rbl. 

kreditkassa 1050 "

wõlgu jääb 2250 "

See raha mis ostja wõlgu jääb, saab selle kontrahti kinnitamise juures esimeseks wölaks Kreditkassa wõla järel selle koha peale kirjutud ja paneb ostja selle ette kõik oma waranduse pandiks. Selle wöla raha eest saab iga aasta 45 kopik (10 rubla pealt) kahel korral 5mal Paastu ja 30ne Mihkli k.p. 22 1/2 kopik (10 rubla pealt) mõisaale makstud (4 1/2 protsenti).

Kreditkassa wöla raha eest saab iga aasta 56 kop. 10 rubla pealt, wõla aasta lõppul maksetud (5 6/10 %).

Selle kapitalist, mis oastja müüale wõlgu jääb, peab üks kolmandik wiis aasta pärast, teine kolmandi kümne aasta pärast ja wiimane kolmandik wieteistkümne aasta pärast kontrakti kinnitamise järel müjale wälja maksetud saama.

III. Müüdud kohtade peale jääwad alamal nimetud koormad ja öigused teiste kasuks:

1. Müüdud koha omanik wastab ühes selle wöla eest, mis pea möisal kreditkassas on, nenda kaua kui see peamöisast lahutud saab.

2. Müiale jääb müüdud koha rajade sees juhi öigus, nönda et see ikka peamöisa omandikul üksi on.

3. Müidud koha omanikul ei ole ka mitte õigus oma rajade sees kanget joomist müia ehk müia lasta, ei ka mitte wiina põletamist ehk õlle pruulimist seada ja pidada.

4. Kõik kraawid, mis koha rajade sees käiwad, peab koha omanik puhastama ja hea seisuse sees pidama.

Peale selle mis ülemal tähendud ja mis Talurahwa Sead. §§ 202, 204, 209 ja 207 järel seadust mööda kinnitud on ei ole selle müüdud koha peal midagi teisi (teiseti).

IV. Selle müüdud koha omanik kannab kõik maksud ja koormad mis selle koha ja maade peal nüüd on, ehk edaspidi selle peale pandud saawad, muud kui köik Luteruse kiriku maksud ja teud. iga uus seadust mööda tehtud maksude jägamine peab wastu rääkimata täidetud saama, ega ole ostjal ega nendel kelle omaks see koht pärast seda jääb, selle läbi õigus midagi tasumist pärida.

V. Kõik kulud mis selle kontrahti tegemist, kinnitamise ja kuulutamise läbi siginewad, kannab ostja.

VI. Müüd koha andmine ostja kätte 23 Apr. 1888.

Tunnistuseks.

Kog. kohtu wanem: Mihkel Ende XXX

""körwam.: Kustas Tammfeldt XXX

""järgimees Kustas Brenner  XXX

""Kirjutaja M. Martin (allkiri)


TAGASI KUVA MÄRGENDUS