Ühhe Keiserlikko Krono made Mödo kohtule.
Ühte Keiserlikko kohhut palluwad, se nimmetud koggokond allandlikkult sedda, selle Karrala ning Hautslo külla karjama ning heinamade külges merre äeres, äre aetud Mudda pärrast, et se ueste saaks jaggatud, se jäggominne mis wannast Sehrwaldi Herra möetust sadik olnud, et aita ennam, sest et merri selle aia sees liwa rahhud ette aianud, ning mudda ennam ni paljo äre ei tulle, ning se merre louka koht, kus mudda weel praego tulleb, on Lümmada Koggokonna käes, nenda et Lümmada Koggokond meite heinamaad ning karjama rattaste teedega ärra tampiwad, ning üksi mudda sawad, ja Karrala Koggokond ning moisa sawad ni wähhe, et sedda arwatagi ei woi, pallub selle pärrast se koggokond allandlikkult, et se mudda nende omma piri peält neile jääks, ning Lümmada koggokond Lümmada pirist mudda saaksid,
Keige Koggokonna nimmel 1868 Sptember 20.
Tallitaja T: Haab
Ühhe Keiserlikko Krono made Mödo kohtule.
Ühte Keiserlikko kohhut palluwad, se nimmetud koggokond allandlikkult sedda, selle Karrala ning Hautslo külla karjama ning heinamade külges merre äeres, äre aetud Mudda pärrast, et se ueste saaks jaggatud, se jäggominne mis wannast Sehrwaldi Herra möetust sadik olnud, et aita ennam, sest et merri selle aia sees liwa rahhud ette aianud, ning mudda ennam ni paljo äre ei tulle, ning se merre louka koht, kus mudda weel praego tulleb, on Lümmada Koggokonna käes, nenda et Lümmada Koggokond meite heinamaad ning karjama rattaste teedega ärra tampiwad, ning üksi mudda sawad, ja Karrala Koggokond ning moisa sawad ni wähhe, et sedda arwatagi ei woi, pallub selle pärrast se koggokond allandlikkult, et se mudda nende omma piri peält neile jääks, ning Lümmada koggokond Lümmada pirist mudda saaksid,
Keige Koggokonna nimmel 1868 Sptember 20.
Tallitaja T: Haab
