PROTOKOLL

Laatre: Protokolliraamat (1885-1886)

LeidandmedEAA.3990.1.21
Kaader
105
106
107
108
Daatum11.11.1886
Protokolli number534
Protokolli teema5. Kahjutasu
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Andres Ohsol Andres Ohsol Kohtumees
Jaan Aru Jaan Aru Kohtumees
Märt Ilwes Märt Ilwes Kohtumees

Keiserliku kihelkonnakohtu poolet uue seletuseks tagasi saadetud Hendrik Kase kaebtuse asjas Henn Kase ja Märt Auss wastu ollid keik kolm tulnud ja kaebas Hendrik Kase ühes oma kuratori Hans Rabbaga, et Henn Kase ja Märt Auss tema willakraasimise weski 1869 aastal sel 25 Novbr. wägiwaldselt tema käest ära wõtnud, mis kuni 30 Tetsembrini 1869 nende kätte jäänud aga siis kogukonnakohtu poole kohtumeeste Peeter Kuusik, Peter Karro ja weel ühe kolmantama läbi keda enam ei mäletada kätte antud saanud - kelle läbi temal järgmise kahjus sündinud ja mis ta kohut südalaste käest ühes intres intressidega wälja mõista palub: 

1  sest et weske tema käest 28 päewa ära olnud kus iga päew 6 rbl. sisse oleks tulnud ning seljärgsel kahju saanud 168 rbl.

2  et masina wärk ja kraasid ära olnud lõhutaud saanud kahju 138 Rbl 75

3  et tamm lahti olnud kistud, jooksnud see 30 Tets. 69 kuni 3 Webr. 70 läbi s.o. 35 päewa ja ööd selle läbi kahju a' 3 rbl. = 105 rbl.

4  et 3 Webr. 70 2 meest tammi eest jääd ära olewad raijuda pidanud laskma ja seda 2 koorma sõnnikuga kinni toppinud (kahju kulu 2 Rbl. 50

5. et tammist wett üle jooksnud saanud müürid 5 sülda pikuti 6 jalga kõrge, 2½ jalga lai maha lõhutud kelle ülestegemise kulu olewad 12 Rbl. 50 

6  elukortle ärarikmise pärast olewad ühe kappi mis temal isi 55 rbl. maksnud 37 rbl. 50 kop. eest ära müima pidanud, sellejärgel kahju 17 Rbl. 50

    b. niisammal õõwle paku mis 4 rbl. maksnud 2 rubla eest ära müinud kahju 2 Rbl.

    d. 1 wammus ära kadunud kahju 5 Rbl.

    e. 3 uut särki ära kadunud kahju 3 Rbl.

7  Wabriku maja poleli ehitamta jäänud:

    a. kus 129 palki sees olnud kellest iga üks 120 kop. maksnud, kahju 154 Rbl. 80

    b. 45 latti mis kattuse peale olnud löödud ja sinna ära mädanenud ning 25 kop. tük maksnud, kahju 11 Rbl. 50

    d. 600 latti naela raisku läinud selle läbi kahju 3 Rbl.

    e. meistre tööpalk selle hoone ehitamise eest olnud 75 Rbl.

8  tulnud teendrid sest et elu rikutud olnud aastas 59 rbl. 50 kop. kallim maksma, mis 3 a. 3. kuu ja 2 päewa sees s.o 30 Tetsbr. 1869 kuni 27 Webr. 1873      wälja tee 195 Rbl 97 kop. 

9  a 3 aastad 3 kuud 2 inimesel naela kaupa leiba ostnud see läbi kahju saanud aastas 17 rbl. = 55 Rbl. 25

    b niisamma palju aega 2 inimesel naela kaupa liha ostnud ja selle läbbi aastas kahju saanud 20 Rbl 20 kop. - 65 Rbl. 65

    d keik muu söögi kraami mis selle aja sees puuduliku ruumi pärast maha jäänud, tegewad aastas 20 R 88 kop. kahju - 67 Rbl 50

10 jäänud laut poolikus ehitamata wälja ajamise pärast ning mädanud ära kahju 48 Rbl.

11  lootnud pesu wäljas pesta mis aastas 6 rbl. wälja tegewad, 3 a. 3 kuu sees 19 Rbl. 50

12 poole ennitse willakaarja sõbradest kaotanud, misläbi 3 aasta ja 3 kuu see kahju olead saanud 400 Rbl.

13 olewad sest et tal mitte aasta teendrid ei ole olnud ära warastud: 

     1 püss wäärt 3 R 50 C.

     1 paar willatsid pükse 1 R 50 C.

     Hõbe ja wask raha 2 R. 84 C.

     2 wõlakirja üks 100 ja tõine 8 rbl üle - 108 Rbl. 

     5 tt willa a 50 C  - 2 Rbl 50 = 118 Rbl. 34

Summa

ad1 Wastas Henn Kase: tema ei olewad Hendrik Kase käest wesket mitte wägiwaldselt ära wõtnud, waid rentinud seda omale Jaak Kase ja Märt Ausi kui           weske omanikude käest

       Märt Auss wastas: et tema oma poole weskes mis tema rahaga ehitud saanud Henn Kasele ära rentinud, sest Hendrik Kase renti ära ei ole maksnud,        niisamma rentinud ka Jaak Kase oma poole weskes Henn Kasele ja ei ole Hendrik Kaset sealt mitte wägiwaldselt wälja ajanud pealegi olnud weske sel        ajal tema ja Jaak Kase omandus aga mitte Hendrik Kase

ad1 wastas: Henn Kase et weske selle aja kül tema käes olnud sest et ta seda nii kui juba eespol tähentanud Jaak Kase ja Märt Auss käest rentinud                    olewad.

     Märt Auss wastas: et ta seda mitte ei täädwad kui pikalt weske Henn Kase käes olnud.

ad2. wastab H. Kase: ei ole midagi lõhkunud, jäänud keik nii kuida enne teda olnud.

    Märt Auss: ei täädwad sest kraamist midagit sest et peale weske rentimist enam sinna ei ole saanud ega ei ole neid ka enne seda lõhkunud.

ad3. wastas Henn Kase: et ta tammi mitte lahti ei ole kisknud ja ei ole talle seda siis kui weskest ära läinud ka mitte ette näidetud.

    wastas Märt Auss: et ta sest asjast midagi ei teadwad.

ad4. wastas Henn Kase: et temal sest asjast midagi ei teadwad, wõida kül wõimalik olla et ta tammi kinni lasknud toppida see jookswad tal ju alati läbi.

    wastas Märt Auss: tema ei täädwad sest mingit midagi.

ad5 wastas Henn Kase: et tema ajal tammist mitte wett ei ole jooksnud

    Märt Auss wastas: et ta sest midagi kuulnud ei olewad.

ad6 Henn Kase wastas: et Hendrik Kase elukorter sel korral kui tema weske peal olnud Hendrik Kase oma käes olnud, ja ei olewad see mitte tema süi et        see oma kraami ära olewad müinud.

    Märt Auss wastas: et Hendrik Kase wõla eest selle kappi Widrisel enne seda kui Henn Kase weske peale läinud ära annud.

ad7 Henn Kase wastas: et see hoone juba enne seda kui tema weske peale läinud 3- 4 suwet ilma katuseta olnud ja Hendrik Kase ütelnud proowi                    tahtwad kui pikalt üks hoone õige ilma kattuseta seista wõib.

    Märt Auss wastas: niisamma kui Henn Kase

ad8 Henn Kase wastas: Hendrik Kasel ei olewad enne ega pärast seda hooneid olnud kui tema weske peal olnud

    Märt Auss wastas: niisamma kui Henn Kase

ad9 Henn Kase wastas: Hendrik Kase olewad keik see elu aeg naela wiisi omal ülespidamise kraami muretsenud.

    Märt Auss wastas: niisamma kui Henn Kase selle juure lisamisega et ka teiste käest saadud armu annetest elanud

ad10 Henn Kase wastas: olnud niisamma kui weske majagi 3 - 4 aastat enne seda kui tema sinna läinud ilma kattuseta olnud.

    Märt Auss wastas: niisamma 

ad11 Henn Kase wastas: et kunagi isi pesejad kodus ei olewad pidanud ainult nüid olewad üks wana naine seal kes teda koristawad. Märt Auss wastas; et        ta sest kedagi ei teadwad.

ad12 Henn Kase wastas: et Hendrik Kasel kunagi suurt willakaarjaid ei olewad olnud.

    Märt Auss wastas: niisamma

ad13 Henn Kase wastas: et ta sest kraamist midagi ei täädwad, kas Hendrik Kasel üle ültse seda kraami olnud ehk mitte

    Märt Auss wastas: et ta sest midagi ei täädwad.

Hendrik Kase andis üles et ennine wallatalitaja Jaan Flekstein ja Abi Adu Kulbok ja J. Aint koht. seda kahju takserinud.

Henn Kase andis weske rentimise üle tunnistuseks Jaak Kase, Johan Türk, weske wastuwõtmise üle: Hendrik Sippa ja weske käest ära andmise üle Hendrik Muddar W. Karistest, see aegsed kohtumehed Peter Kuusik Jaan kuusik ja Peter Tuim.

Selle peale said ülesantud tunnistuste wälja ütelused ennitsedest protokollidest ette kuulatud ja ka sinna sõnalt uue prtokolli ära kirjutud: nagu nimelt:

Jaan Flekstein, Ado Kulbok kui Jaan Pint andsid ühtlase wastuseks, et nemad kül ükskord Hendrik Kase nõudmise järgi Samla wabrikus kahju waatamas käinud, maja olnud kül mädanenud ja seemed wälja kasunud kui ka maja wundament olnud wee poolt küljest maha langenud, ka olnud kattuse lattid sääl kus kattust pääl pole olnud mädanenud kui palju neid lattisid olnud polenud mitte lugenud, peale selle olnud üks laut pooleli ilma kattuseta, masinatest pole nemad aga midagi mõistnud waadata mis Hendrik Kase näitnud et katki olewad ja ära lõhutus ja ütles Ado Kulbok üksinda, et masinad kül lõhutud olnud takseerinud nemad aga üle pea midagi kahju ei olewad.

Johann Türk Kaarli wallast tunnistas: et tema see kontraht kirjutanud, kelle järele Märt Auss enda jagu wabrikust Henn Kasele ära rentinud ja ei ole wabriki kätte andmise juures mitte mingit tüli ehk pahatust olnud ja ka Hendr. Kase poolt mitte wastu rääkimist ega ka mingit midagi Hendr. Kase kraamist liigutus ega ka wälja tõstetud.

Wana Karistest Hendrik Sippa tunnistas: et ta man olnud kui Jaak Kase ja Märt Auss see kaariweske Henn Kasel kätte andnud, ja on iga üks enda jagu andnud ilma et see juures rääkimist, tülitsemist ehk pahantust oleks olnud.

Jäärjast Jaak Kase tunnistas: et tema üks kontraht kirjutanud kuda moodu Jaak Kase ja Märt Auss see kaariweske Henn Kasel rentinud ei tea ka mitte rohkem sest asjast ega mäletawad ka neid rendi punkte.

Wana Karistest Hendrik Muddar wastas: käskmise peale, et ta mitte ei mäletawad, kas ta sääl olnud kui Jaak Kase jälle uuesti Hendrik Kasele see weske rentinud ja ei täädnud sest mingitsugust tunnistust anda.

Seeaegse Laatre kohtumehed Peter Kuusik ja Jaan Pint andsiwad se tunnistus: ja nimmelt Jaan Pint et ta man olnud kui Henn Kase käest see kaariweske jälle tagasi wõetud ja Hendrikul ärarenditud saanud ja on siis Hans Iir kes nüid surnud see rendikontaht kirjutanud.

Peter Kuusik aga kül sääl olekust ja et Hendrikul jälle weske tagasi antud on, kuda moodu, seda ei mäletawad tema aga mitte.

Palu Peter Karru ette nõutud ja andis küsimise pääle see tunnistus, et ta kül weske jälle tagasi antud ja olewad siis isa Jaak Kase ütelnud, et see weske nüid jälle Hendriku kätte jäänud.

Leisi mõisa Jaan Kuusik kes niisamma selle eesnimetud weske rentimise juures olnud, wastas küsimise pääle et ta mitte midagi sest asjast ei mäletawad.

Sest et tunnistuse põhjusel Jaak Kase ja Märt Auss see weske Henn Kasel rentinud ja selle sisse asumise juures mingitsugust wägiwalda pruugitud ei ole, kui ka sest et ennitsed ammetnikud midagit kahju takserimiseks ei ole leidnud sai 

Mõistetud: Hendrik Kase kaebtus Henn Kase ja Märt Auss wastu tühjaks.

Otsus sai Appellatsioni wiiside tuttawaks tegemisel kohe kuulutud.

Keiserliku kihelkonnakohtu poolet uue seletuseks tagasi saadetud Hendrik Kase kaebtuse asjas Henn Kase ja Märt Auss wastu ollid keik kolm tulnud ja kaebas Hendrik Kase ühes oma kuratori Hans Rabbaga, et Henn Kase ja Märt Auss tema willakraasimise weski 1869 aastal sel 25 Novbr. wägiwaldselt tema käest ära wõtnud, mis kuni 30 Tetsembrini 1869 nende kätte jäänud aga siis kogukonnakohtu poole kohtumeeste Peeter Kuusik, Peter Karro ja weel ühe kolmantama läbi keda enam ei mäletada kätte antud saanud - kelle läbi temal järgmise kahjus sündinud ja mis ta kohut südalaste käest ühes intres intressidega wälja mõista palub: 

1  sest et weske tema käest 28 päewa ära olnud kus iga päew 6 rbl. sisse oleks tulnud ning seljärgsel kahju saanud 168 rbl.

2  et masina wärk ja kraasid ära olnud lõhutaud saanud kahju 138 Rbl 75

3  et tamm lahti olnud kistud, jooksnud see 30 Tets. 69 kuni 3 Webr. 70 läbi s.o. 35 päewa ja ööd selle läbi kahju a' 3 rbl. = 105 rbl.

4  et 3 Webr. 70 2 meest tammi eest jääd ära olewad raijuda pidanud laskma ja seda 2 koorma sõnnikuga kinni toppinud (kahju kulu 2 Rbl. 50

5. et tammist wett üle jooksnud saanud müürid 5 sülda pikuti 6 jalga kõrge, 2½ jalga lai maha lõhutud kelle ülestegemise kulu olewad 12 Rbl. 50 

6  elukortle ärarikmise pärast olewad ühe kappi mis temal isi 55 rbl. maksnud 37 rbl. 50 kop. eest ära müima pidanud, sellejärgel kahju 17 Rbl. 50

    b. niisammal õõwle paku mis 4 rbl. maksnud 2 rubla eest ära müinud kahju 2 Rbl.

    d. 1 wammus ära kadunud kahju 5 Rbl.

    e. 3 uut särki ära kadunud kahju 3 Rbl.

7  Wabriku maja poleli ehitamta jäänud:

    a. kus 129 palki sees olnud kellest iga üks 120 kop. maksnud, kahju 154 Rbl. 80

    b. 45 latti mis kattuse peale olnud löödud ja sinna ära mädanenud ning 25 kop. tük maksnud, kahju 11 Rbl. 50

    d. 600 latti naela raisku läinud selle läbi kahju 3 Rbl.

    e. meistre tööpalk selle hoone ehitamise eest olnud 75 Rbl.

8  tulnud teendrid sest et elu rikutud olnud aastas 59 rbl. 50 kop. kallim maksma, mis 3 a. 3. kuu ja 2 päewa sees s.o 30 Tetsbr. 1869 kuni 27 Webr. 1873      wälja tee 195 Rbl 97 kop. 

9  a 3 aastad 3 kuud 2 inimesel naela kaupa leiba ostnud see läbi kahju saanud aastas 17 rbl. = 55 Rbl. 25

    b niisamma palju aega 2 inimesel naela kaupa liha ostnud ja selle läbbi aastas kahju saanud 20 Rbl 20 kop. - 65 Rbl. 65

    d keik muu söögi kraami mis selle aja sees puuduliku ruumi pärast maha jäänud, tegewad aastas 20 R 88 kop. kahju - 67 Rbl 50

10 jäänud laut poolikus ehitamata wälja ajamise pärast ning mädanud ära kahju 48 Rbl.

11  lootnud pesu wäljas pesta mis aastas 6 rbl. wälja tegewad, 3 a. 3 kuu sees 19 Rbl. 50

12 poole ennitse willakaarja sõbradest kaotanud, misläbi 3 aasta ja 3 kuu see kahju olead saanud 400 Rbl.

13 olewad sest et tal mitte aasta teendrid ei ole olnud ära warastud: 

     1 püss wäärt 3 R 50 C.

     1 paar willatsid pükse 1 R 50 C.

     Hõbe ja wask raha 2 R. 84 C.

     2 wõlakirja üks 100 ja tõine 8 rbl üle - 108 Rbl. 

     5 tt willa a 50 C  - 2 Rbl 50 = 118 Rbl. 34

Summa

ad1 Wastas Henn Kase: tema ei olewad Hendrik Kase käest wesket mitte wägiwaldselt ära wõtnud, waid rentinud seda omale Jaak Kase ja Märt Ausi kui           weske omanikude käest

       Märt Auss wastas: et tema oma poole weskes mis tema rahaga ehitud saanud Henn Kasele ära rentinud, sest Hendrik Kase renti ära ei ole maksnud,        niisamma rentinud ka Jaak Kase oma poole weskes Henn Kasele ja ei ole Hendrik Kaset sealt mitte wägiwaldselt wälja ajanud pealegi olnud weske sel        ajal tema ja Jaak Kase omandus aga mitte Hendrik Kase

ad1 wastas: Henn Kase et weske selle aja kül tema käes olnud sest et ta seda nii kui juba eespol tähentanud Jaak Kase ja Märt Auss käest rentinud                    olewad.

     Märt Auss wastas: et ta seda mitte ei täädwad kui pikalt weske Henn Kase käes olnud.

ad2. wastab H. Kase: ei ole midagi lõhkunud, jäänud keik nii kuida enne teda olnud.

    Märt Auss: ei täädwad sest kraamist midagit sest et peale weske rentimist enam sinna ei ole saanud ega ei ole neid ka enne seda lõhkunud.

ad3. wastas Henn Kase: et ta tammi mitte lahti ei ole kisknud ja ei ole talle seda siis kui weskest ära läinud ka mitte ette näidetud.

    wastas Märt Auss: et ta sest asjast midagi ei teadwad.

ad4. wastas Henn Kase: et temal sest asjast midagi ei teadwad, wõida kül wõimalik olla et ta tammi kinni lasknud toppida see jookswad tal ju alati läbi.

    wastas Märt Auss: tema ei täädwad sest mingit midagi.

ad5 wastas Henn Kase: et tema ajal tammist mitte wett ei ole jooksnud

    Märt Auss wastas: et ta sest midagi kuulnud ei olewad.

ad6 Henn Kase wastas: et Hendrik Kase elukorter sel korral kui tema weske peal olnud Hendrik Kase oma käes olnud, ja ei olewad see mitte tema süi et        see oma kraami ära olewad müinud.

    Märt Auss wastas: et Hendrik Kase wõla eest selle kappi Widrisel enne seda kui Henn Kase weske peale läinud ära annud.

ad7 Henn Kase wastas: et see hoone juba enne seda kui tema weske peale läinud 3- 4 suwet ilma katuseta olnud ja Hendrik Kase ütelnud proowi                    tahtwad kui pikalt üks hoone õige ilma kattuseta seista wõib.

    Märt Auss wastas: niisamma kui Henn Kase

ad8 Henn Kase wastas: Hendrik Kasel ei olewad enne ega pärast seda hooneid olnud kui tema weske peal olnud

    Märt Auss wastas: niisamma kui Henn Kase

ad9 Henn Kase wastas: Hendrik Kase olewad keik see elu aeg naela wiisi omal ülespidamise kraami muretsenud.

    Märt Auss wastas: niisamma kui Henn Kase selle juure lisamisega et ka teiste käest saadud armu annetest elanud

ad10 Henn Kase wastas: olnud niisamma kui weske majagi 3 - 4 aastat enne seda kui tema sinna läinud ilma kattuseta olnud.

    Märt Auss wastas: niisamma 

ad11 Henn Kase wastas: et kunagi isi pesejad kodus ei olewad pidanud ainult nüid olewad üks wana naine seal kes teda koristawad. Märt Auss wastas; et        ta sest kedagi ei teadwad.

ad12 Henn Kase wastas: et Hendrik Kasel kunagi suurt willakaarjaid ei olewad olnud.

    Märt Auss wastas: niisamma

ad13 Henn Kase wastas: et ta sest kraamist midagi ei täädwad, kas Hendrik Kasel üle ültse seda kraami olnud ehk mitte

    Märt Auss wastas: et ta sest midagi ei täädwad.

Hendrik Kase andis üles et ennine wallatalitaja Jaan Flekstein ja Abi Adu Kulbok ja J. Aint koht. seda kahju takserinud.

Henn Kase andis weske rentimise üle tunnistuseks Jaak Kase, Johan Türk, weske wastuwõtmise üle: Hendrik Sippa ja weske käest ära andmise üle Hendrik Muddar W. Karistest, see aegsed kohtumehed Peter Kuusik Jaan kuusik ja Peter Tuim.

Selle peale said ülesantud tunnistuste wälja ütelused ennitsedest protokollidest ette kuulatud ja ka sinna sõnalt uue prtokolli ära kirjutud: nagu nimelt:

Jaan Flekstein, Ado Kulbok kui Jaan Pint andsid ühtlase wastuseks, et nemad kül ükskord Hendrik Kase nõudmise järgi Samla wabrikus kahju waatamas käinud, maja olnud kül mädanenud ja seemed wälja kasunud kui ka maja wundament olnud wee poolt küljest maha langenud, ka olnud kattuse lattid sääl kus kattust pääl pole olnud mädanenud kui palju neid lattisid olnud polenud mitte lugenud, peale selle olnud üks laut pooleli ilma kattuseta, masinatest pole nemad aga midagi mõistnud waadata mis Hendrik Kase näitnud et katki olewad ja ära lõhutus ja ütles Ado Kulbok üksinda, et masinad kül lõhutud olnud takseerinud nemad aga üle pea midagi kahju ei olewad.

Johann Türk Kaarli wallast tunnistas: et tema see kontraht kirjutanud, kelle järele Märt Auss enda jagu wabrikust Henn Kasele ära rentinud ja ei ole wabriki kätte andmise juures mitte mingit tüli ehk pahatust olnud ja ka Hendr. Kase poolt mitte wastu rääkimist ega ka mingit midagi Hendr. Kase kraamist liigutus ega ka wälja tõstetud.

Wana Karistest Hendrik Sippa tunnistas: et ta man olnud kui Jaak Kase ja Märt Auss see kaariweske Henn Kasel kätte andnud, ja on iga üks enda jagu andnud ilma et see juures rääkimist, tülitsemist ehk pahantust oleks olnud.

Jäärjast Jaak Kase tunnistas: et tema üks kontraht kirjutanud kuda moodu Jaak Kase ja Märt Auss see kaariweske Henn Kasel rentinud ei tea ka mitte rohkem sest asjast ega mäletawad ka neid rendi punkte.

Wana Karistest Hendrik Muddar wastas: käskmise peale, et ta mitte ei mäletawad, kas ta sääl olnud kui Jaak Kase jälle uuesti Hendrik Kasele see weske rentinud ja ei täädnud sest mingitsugust tunnistust anda.

Seeaegse Laatre kohtumehed Peter Kuusik ja Jaan Pint andsiwad se tunnistus: ja nimmelt Jaan Pint et ta man olnud kui Henn Kase käest see kaariweske jälle tagasi wõetud ja Hendrikul ärarenditud saanud ja on siis Hans Iir kes nüid surnud see rendikontaht kirjutanud.

Peter Kuusik aga kül sääl olekust ja et Hendrikul jälle weske tagasi antud on, kuda moodu, seda ei mäletawad tema aga mitte.

Palu Peter Karru ette nõutud ja andis küsimise pääle see tunnistus, et ta kül weske jälle tagasi antud ja olewad siis isa Jaak Kase ütelnud, et see weske nüid jälle Hendriku kätte jäänud.

Leisi mõisa Jaan Kuusik kes niisamma selle eesnimetud weske rentimise juures olnud, wastas küsimise pääle et ta mitte midagi sest asjast ei mäletawad.

Sest et tunnistuse põhjusel Jaak Kase ja Märt Auss see weske Henn Kasel rentinud ja selle sisse asumise juures mingitsugust wägiwalda pruugitud ei ole, kui ka sest et ennitsed ammetnikud midagit kahju takserimiseks ei ole leidnud sai 

Mõistetud: Hendrik Kase kaebtus Henn Kase ja Märt Auss wastu tühjaks.

Otsus sai Appellatsioni wiiside tuttawaks tegemisel kohe kuulutud.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS