Jerlepa mõisa päris herra R. v. Rosenthali palwe peale sest 16. Juulist s.a. kutsus Jerlepa walla kohus ette, Jerlepa walla talumaa peal olewad, talu kohtade rentnikud, 1, Miku Mihkel Ende, 2, Saarukse Kustas Saarukse, 3, Jüri Jaan Jalukse, Tõnu Tõnu Espe, Jaani Mihkel Jaani, Hansu Mihkel Thom, Oti Peeter Feldmann, ja Takka Jüri Martin Posti. Jaani Mihkel Jaani oli haiguse pärast ära jäänud, tema eest oli Martin Post. Ja kuulutas neile päris herrast etta pandud järgmised koha müimise nõud ette:

"Talu koha müimise ja ostmise kontrakt."

"Jerlepa mõisa päris herra R. v. Rosenthal müib talukohad, 1, Miku, 2. Saarukse, 3, Jüri, 4. Tõnu, 5. Jaani, 6. Otti, 7. Hansu ja 8. Jaluse (Takka) Jüri, nende rajade sees, mis 1883l aastal maa mõetja A. Ysemflamm ise kaarti peale pannud, ja raja markidega piiranud on, Miku Saarukse, Sadala Jüri, ja Tõnu karjamaa ja heinamaa läbi saab aga üks tee ehitud, mis maamõetja weel see aasta mõedab ja ära märgib. Umbes arwatud tuleb Saarukse krundist 350 ruut sülda Jüri krundist 320 ruut sülda Tõnu krundist 260 ruut sülda ja Miku krundist ligi 1500 ruut sülda.

			Kohtade hinnad Rublad
1. Miku pere on suur	59 Dess.	2288 ruut sülda	5300
2. Saarukse "	58	304	4500
3, Sadala Jüri "	63	1129	4100
4, Tõnu "	52	2320	3200
5, Jaluse Jaani	101	1936	3800
6, Oti "	102	800	3300
7, Hansu "	73	1280	3300
8, Jaluse Jüri "	82	16	4300

II

Ostmise raha tasub ostja seda wiisi

1, Miku ostja maksab kääraha 180

b, 1. Märtsil 1892 maksab 700

c. siis saab ostmise hinnast selle läbi, et wõlast, mis pea mõisal Kredit Kassas on, selle koha peale, kui selle jägu kirjutud 1320.

d. Ostja wõtab pea mõisa Kreditkassa wõlast weel oma peal, mõisa wastutamise all 1320

Kreditkassa wõla ette jääb 5 6/10 prt. intressid maksetud.

e. Selle ette, et jahi õigus jääb Miku krundi peal alati Jerlepa mõisal, saab hinnast maha arwatud 200.

Summa 3720.

Mis ostmise rahast weel wõlga jääb, see on 1580 

saab selle kontrahti (kokku 5300) kinnitamise juures esimeseks wõlaks Kreditkassa wõla järele, selle koha peale kirjutud, ja paneb ostja selle ette kõik oma waranduse pandiks.

Selle wõlgraha eest saab iga aasta 5 pct. intressid maksetud, pool 5. Märtsil ja teine pool 5. Septembril ja tasub ostja see wõlg nõnda, et ta maksab 1. Märtsil 1895 525 Rbl. 1. Märtsil 1898 - 525 rbl. ja 1. Märtsil 1901 a 530 Rbl.

2) a Saarukse ostja maksab käeraja 130

b. 1 März 1891 maksab 670

c. Kreditkassa wõlg wõtab oma peale 12230

e. Peamõisa wastutamise all wõtab mõisa wõlast oma peale 1230

(Kredit=kassal saab 5 6/10 prot. intr. maksetud).

e. Jahi õiguse ette saab maha arwatud 200

f. Mis ostmise rahast weel wõlga jääb, se on 1040 saab selle kontrahti kinnitamise juures esimeseks wõlaks Kreditkassa wõla järel selle koha peale kirjutud, ja paneb ostja kõik oma warandust pandiks. Selle wõlg raha eest saab 5 prt. intressid maksetud, pool 5mal Martsil teine pool 5 Septembril, ja tasub ostja see wõlg nõnda, et ta maksab 1 März 1895 - 340 Rbl. 1. März 1898 a. 350 rbl. ja 1. März 1901 a. - 350 rbl.

3) a Sadala Jüri ostja maksab käeraha 130 

b. 1. Märtsil 1892 a. maksab 600

c. Kredit kassa wõtab oma peale 1100

d. Pea mõisa wastutamise all wõtab mõisa Kredit-Kassa wõlast weel oma peale 1100 (kokku 2930)

e. Selle ette, et Jahi õigus jääb alati pea mõisal üksi, saab hinnast maha arwatud 200

f. Mis weel wõlaks jäeb see on 970 saab esimeseks wõlaks Kredit kassa wõla järele koha peale kinnitud, ja maksab ostja 5 pct. pool 5. mal Märtsil ja teine pool 5 Septembril ja tasub see wõlg nõnda, et ta maksab 1895 a. 1. März 320 rbl. -1898 a. 1. Märtsil 320 rbl. - 1901. a. 1. Märtsil 320 rbl.

Kreditkassa wõla ette tuleb maksta 5 6/10 pct.

4) a. Tõnu koha ostja maksab käeraha 130

b. 1. Märtsil 1892 a. maksab 370

c. Kreditkassa wõlg wõtab oma peale 960

d. Peamõisa wõlast wõtab mõisa wastutamise all oma peale 960

Kreditkassal on 6 6/10 pct. intressid maksta.

e. Jahi õiguse ette, mis alati peamõisal jääb 200

f. mis weel wõlga jääb see on 580 saab esimeseks wõlaks Kredit-kassa wõla järel koha peal kinnitud ja maksab ostja 5 pct. pool 5. Märtsil ja pool 5mal Septembril ja tasub see wõlg nõnda, et ta maksab 1895 a. 1. Märtsil 190 rbl. 1898 a. 1. Märtsil 190 rbl. ja 1901 a. 1. Märtsiks 200 rbl.

5) a. Jaani koha ostja maksab käeraha 130

b. 1. Märtsil 1901 a. maksab 520

c. Kredit-kassa wõlg wõtab oma peale 1125

d. Peamõisa Kredit-kassa wõlast wõtab peamõisa wastutamise all oma peale 1125. Kokku 2900

c. Jahi õiguse ette mis alati mõisale jäeb 200

f. Mis weel wõlaks jääb, see on 700, saab esimeseks wolaks Kredit-kassa wõla järel koha peal kinnitud, ja maksab ostja 5 pct. pool 5. Märtsil teine pool 5. Septembril, ja tasub see nwõlg nõnda, et ta maksab 1mal Märtsis 1895 a. 230 rbl. 1. Märtsil 1898 a. 230 rbl. 1. Märtsil 1901 a. 240 rbl.

Kredit kassa wõla ette saab maksetud 5 6/10 %.

6) a. Oti ostja maksab käeraha 130

b. 1. mal Märtsil 1891 a. maksab 370

c. Kredit-kassa wõlg, wõtab oma peale 1000

d. Pea mõisa wastutamise all wõtab pea mõisa Kredit-kassa wõlast 1000

d. Jahi õiguse eest, mis pea mõisal jäeb 200

(Kredit-kassa wõlast saab maksetud 5 6/10 % a.)

f. Mis weel wõlga jäeb, see on 600, saab esimeseks wõlaks Kredit kassa wõla järel koha peal kinnitud ja maksab ostja 5 % pool 5. Märtsil teine pool 5. Septembril ja tasub see wõlg nõnda, et ta maksab 1. Märtsil 1895 a. 200 rbl. 1. Märtsil 1898 a. 200 rbl. ja 1. Märtsil 1901. a. 200 rbl.

7) Hansu ostja maksab käeraha 130

b. 1. Märtsil 1901 a. maksab 370

c. Wõtab Kreditkassa wõlga oma peale 955

d. Wõtab mõisa wastutamise all Kredit-kassa wõlga 955

(Kredit kassale tuleb maksta 5 6/10 % aastas).

e. Jahi õiguse ette, mis alati mõisale jäeb 200

f. Mis weel wõlga jääb see on 690, saab esimeseks wõlaks Kredit kassa wõla järele koha peale kinnitud, ja maksab ostja 5 % pool 5. Märtsil teine pool 5. Septembril ja tasub see wõlg nõnda, et ta maksab 1. Märtsil 1895 a. 230 rbl. 1. Märtsil 1898 aastal 230 rbl. ja 1. Märtsil 1901 a. 230 rbl.

8) Takka Jüri ostja maksab käeraha 150

b. 1. Märtsil 1891 a. maksab 570

c. Wõtab Kredit-kassa wõlast oma peale 1270

d. Peamõisa Kredit-kassa wõlast wõtab mõisa wastutamise all oma peale 1270

Kredit-kassale saab maksetud 5 6/10 % aastas.

e. Jahi õiguse ette, mis alati pea mõisale jääb, saab hinnast maha arwatud 200

f. Mis weel wõlaks jääb, see on 1060, saab esimeseks wõlaks Kredit-kassa wõla järele koha peale kinnitud, ja maksab ostja 5 %, pool 5mal Märtsil, teine pool 5. Septembril ja tasub see wõlg nõnda, et ta maksab 1. Märtsil 1895 a. 350 rbl. 1. Märtsil 1898 a. 350 rbl. ja 1. Märtsil 1901 a. 360 rbl.

III

Selle koha peale jääwad alamal nimetud koormad ja õigused teiste kasuks.

1) Müidud koha omanik wastab ühes selle wõla eest, mis pea mõisale Kredit kassas on, nenda kaua kui see pea mõisast lahutud saab.

2) Müiadele jääb müidud koha rajade sees jahi õiguse, kelle ette aga saab ostjale 200 rbl. ostu hinnast maha arwatud /waata II./

3) Müidud koha omanikul ei ole ka mitte õigus oma rajade sees kanged joomist müija ehk müija lasta.

4) Kõik kraawid, mis koha läbi käiwad, peab koha omanik puhastada ja hea seisuse sees pidama. Peale selle, mis ülemal tähendud ja mis talurahwa seaduse raamatu §§ 202, 204, 209 ja 267 järele seadust mööda kinnitud on, ei ole selle müidud koha peal midagi teisi.

IV. Maksudest.

Koha omanikud kannawad kõik maksud ja koormad, mis selle koha ja maade peale uue seaduse järele mõistetud saawad. Kuna see uus seadus wälja tuleb, omanikud maksawad wana wiisil, posti moona, ja adra rahad, ja parandawad wana wiisil teed. Kiriku ja köstri maksud kauwad ära.

V.

Kõik kulud, mis selle kontrakti tegemise, kinnitamise ja kuulutamise läebi siginewad, kannawad ostjad.

VI.

Selle koha andmise ostja kätte on 23. Aprillil 1891 aastal. Kui wõerad ostawad kohad, siis rentnikud peawad juba küinla päewast ruumi andma.

Jerlep 16. Juulil 1890 a.

R. v. Rosenthal"

Need kohtade hinnad ja tingimused on täna, sel 21. Juulil nendele, kellele need puuduwad, ühes ka tarwiliku seaduses olewa juhatusega ette loetud, ja nendelt selle üle kwiitungi sisse nõutud, mis päris herrale kätte saadeti.

Allkirjad algawad:

Kohtu peawanem: Mihkel Ende XXX

I. koh. körwasm.: Aleksei Orpus XXX

II. "".:Jaan Wiloosius   XXX

Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)