Kohtusse kaebas Mahtrast Prits Bach (kes 23. Aprillini 1889 a. Jerlepa Wana pere Sepa koha rentnik oli) et tema järel tulija Sepa koha omanik Gustaw Einbaum tema roikad 1 süld, mis ta Jerlepa mõisast ostnud, kui herra O. v. Grühnewald selle omanik olnud, ja herra J. v. Hahn walitseja herraks. Herra v. Hahn oli ka need roikad müinud. Aga Gustaw Einbaum ei pidada mitte üksi need roikad kinni, waid ei maksta ka temale Sepa koha eest õiguse raha wälja, mis tall talurentnikude tasumise seaduse 18. Weebr. 1866 a. kin. § 7 punkt 2 põhjusel saada olla, mis ta päris Herra C. baron Pilari ees oma maksta wõtnud.
Kohus kutsus ette Gustaw Einbaumi, tema wastas kohtu küsimise peale, et majad ja katused olla wanad, seepärast pidada eestõiguse raha kinni, ja et ajad lagunud, siis minna need rõikad aja parandamiseks tarwis.
Kohus küsis, kas ta olla neid siis sügisest saadik ära lõhkunud, Einbaum wastas, et Bach neid lõhkunud ei olla waid nad olnud juba sügise nii waewased. Pealegi ei uskunud ta, et Bach neid roikaid ei ole ostnud.
Prits Bach wastas, et selleaegne metsawaht Jaan Wainu, ka teada et tema need roikad ostnud on.
Jaan Wainu tunnistas kohtu küsimise peale, et Prits Bach tõeste need roikad on mõisa metsast ostnud. Gustaw Einbaum ei pea ka sest lugu waid nõuab kindlaste kas Grühnewaldi ehk Hahni herra käest tunnistust, muidu ei luba mitte kopikat maksta.
Kohus annab Prits Bachile nõu, Wiemsi mõisast Hahni herra käest tunnistust tuua. Prits Bach arwab omal wõimata olewat, ja palub, et kohus seda wälja toimetaks.
Kohtu otsus:
Seda tunnistust kirjaga wälja paluda.
Niikauaks jääb see poolele.
Kohtu peawanem: Mihkel Ende XXX
I." kõrwamees: Aleksei Orpus XXX
II."" Jaan Wiloosius XXX
Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)
/Täidetud. Waata wälja walmistud kiri No 83. 1889 a./
Kohtusse kaebas Mahtrast Prits Bach (kes 23. Aprillini 1889 a. Jerlepa Wana pere Sepa koha rentnik oli) et tema järel tulija Sepa koha omanik Gustaw Einbaum tema roikad 1 süld, mis ta Jerlepa mõisast ostnud, kui herra O. v. Grühnewald selle omanik olnud, ja herra J. v. Hahn walitseja herraks. Herra v. Hahn oli ka need roikad müinud. Aga Gustaw Einbaum ei pidada mitte üksi need roikad kinni, waid ei maksta ka temale Sepa koha eest õiguse raha wälja, mis tall talurentnikude tasumise seaduse 18. Weebr. 1866 a. kin. § 7 punkt 2 põhjusel saada olla, mis ta päris Herra C. baron Pilari ees oma maksta wõtnud.
Kohus kutsus ette Gustaw Einbaumi, tema wastas kohtu küsimise peale, et majad ja katused olla wanad, seepärast pidada eestõiguse raha kinni, ja et ajad lagunud, siis minna need rõikad aja parandamiseks tarwis.
Kohus küsis, kas ta olla neid siis sügisest saadik ära lõhkunud, Einbaum wastas, et Bach neid lõhkunud ei olla waid nad olnud juba sügise nii waewased. Pealegi ei uskunud ta, et Bach neid roikaid ei ole ostnud.
Prits Bach wastas, et selleaegne metsawaht Jaan Wainu, ka teada et tema need roikad ostnud on.
Jaan Wainu tunnistas kohtu küsimise peale, et Prits Bach tõeste need roikad on mõisa metsast ostnud. Gustaw Einbaum ei pea ka sest lugu waid nõuab kindlaste kas Grühnewaldi ehk Hahni herra käest tunnistust, muidu ei luba mitte kopikat maksta.
Kohus annab Prits Bachile nõu, Wiemsi mõisast Hahni herra käest tunnistust tuua. Prits Bach arwab omal wõimata olewat, ja palub, et kohus seda wälja toimetaks.
Kohtu otsus:
Seda tunnistust kirjaga wälja paluda.
Niikauaks jääb see poolele.
Kohtu peawanem: Mihkel Ende XXX
I." kõrwamees: Aleksei Orpus XXX
II."" Jaan Wiloosius XXX
Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)
/Täidetud. Waata wälja walmistud kiri No 83. 1889 a./
