Ette wõetud sai see asi, mis herra baron Pilar kaebas Hindrik Adra poege peale, ja mis 18. Nowembril s.a. poolele jäi, (waata protokolli No 40.)

Hindrik Adra seisis niisama wahwaste oma poege eest, nagu tema naine Liisu, et peale noorema poja Hindriku teised süita olla, ja olla see poeg Hindrik üks Laupäew, koolist kodu olnud ja siis neid waltsinud.

Kohus ei wõinud seda mitte uskuda, et need teised poisid süita on, sest et see Hindrekust poiss sugugi mõisas  tööl ei käinud ega sellest rahast omale kasu ei oleks saanud, kui see teistele, kelle kätte raha anti, teadmata oleks olnud, ja muidu aja wiiteks ei hakkanud ta ka neid waltsima.

2) Ei saanud ta kambris mitte neid nii ruttu walmis, et selle aja sees keegi peale ei juhtunud, ja näinud.

3) Olid need waltsitud kaartid nii kergeste tunda, et see wõimata oli, et kui nad neid kokku korjasid, ja raha läksid saama et nad (wanemad) ära ei tunnud, et seal waltsitud kaartid hulkas olid j.n.e.

Selle pärast ei wõinud kohus kedagi nende hulgast süist lahti mõista, ja tegi otsuseks seda mõisa herrale tagasi anda, et ta seda politsei kohtusse annaks.

Kohtu otsus sai kohtu käijatele kuulutud.

Kohtu peawanem: Mihkel Ende XXX

I. kohtu kõrwamees: Aleksei Orpus XXX

II."" Jaan Wiloosius XXX

Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)