Kohtu ette wõeti see asi, mis Jaan Mahon Mikk Espe peale kaebas ja mis 14 Juuli s.a. poolele jäi (waata protokolli No 15).
Kohtu nõudmise peale kordas Jaan Mahon oma 14 Juulil s.a. protoko. No 15 all sisse antud kaebtust, see läks üsna sellega kokku, see pärast pole sellest enam midagi juure ülesse wõtta.
Kohus pani neile ette, kas nad mitte ei soowiks seda asja leppimisega ära lõpetada. See ei läinud korda, sest et kumbki järele ei annud.
Kohtu küsimise peale wastas Mikk Espe, et tema mitte sant ei ole olnud, aga Jaan Mahon polla seda tahtnud teha, mis tarwis ja kord ja kohus. Heinamaal ajanud nad heinu küini, seal pole enam, selle küini juure tarwis tuua olnud, ja tema käskinud muist tõise küini juure wiia, aga Jaan polla tahtnud. Kui kündnud, siis umbes arwates kümmet sammu kündnud hulk aega aga selle maaga ajanud hobuse kiuste pärast nii wahtu, et hobune lõhki oleks läinud, kui ta poleks appi saanud. Üks kord otsinud Jaan Mahon sööma wahe otsa hobust, aga ei olla leinud, ometi tema leidnud kohe ilma pitkema otsimiseta hobuse üles.
Kui tema hobune wäsinud olnud, ometi ei olla Jaan Mahon, Jüri Mardi hobusega ühtegi paremini saanud küntud, keda tema (Mik Espe) Jüri Mardi käest palkanud. Jaan Mahoni nõudis tagasi. Selle peale wastas Jaan Mahon, et tema wastu pannud ei ole mingi töö juures, ega kiustet tema hobusega teinud, aga tema ei ole wõinud parata, kui hobune märjaks jäänud, sest ta olnud nii wäsinud. Hobuse otsimine olnud nõnda, et hobune olnud ilma kellata, tema otsinud küll hoolega, aga ei ole leidnud, aga Mikk oli kohe peale trehwanud, ja seda juhtuda ikka, et ilma kellata hobust, kui peale ei juhtu, kaua otsitakse (see on tõsi: kohus).
Jüri Mardi hobusega kündnud ta nii palju kui jõudnud ja õigus olnud, aga Mikk nõudnud et tema oleks pidanud teise hobusega liiga tegema, mida ta teha ei olla wõinud.
Tagasi tema koguni ei wõida minna, sest Miku seletusest wõida kohus küll aru saada, et tema õigust on rääkinud.
Kohtu otsus:
Keiserliku Kõrguse nimel ja Tema Ukaasi mööda 1890 aasta Juulikuu 28. päewal tegi Jerlepa walla kohus Jaan Mahoni nõudmise asjas tee nistuse pärast, Mikk Espe wastu järgmise otsuse.
Jaan Mahon kaebas, et tema peremees Mikk Espe tema wastu liig sant on, ja tema tööga iialgi rahul ei ole ja palus ennast temast wabaks ja tema käest omale kohalist palka mõista. Kohus, pärast seda, kui pooled said üle kuulatud, ja nende suu sõnaline wõitlemine lõpetud, Mikk Espe seletuse järele Jaan Mahoni kaebust õigeks, ja 1856 a. Eestimaa talurahwa seaduse § 468 punkt 1. põhjusel seaduslikuks ja määras, et sellesama seaduse raamatu §§ 469 ja 470 põhjusel peab Mikk Espe Jaan Mahonile tema 12ne nädalise teenistuse eest maksma, 2 1/2 wana makka rukkid ja 2 1/4 wana wakka odre ja 4 rbl. 90 raha. Aga et Jaan Mahon soowis kõiki kartuhwleid, mis Kunilas maas on, kätte saada, seepärast ta raha ei saa, waid selle eest need soowitud kartufled, ja wõib tänasest päewast teenistusest lahti lüia.
Siia juure tuleb weel lisada, et Jaan Mahon alati tubli töömees on ja kõik peremehed, keda ta enne teeninud, teda ainult kiidawad, aga Mikk Espe kellegi teenijaga korda ei ole saanud.
Allkirjad algawad:
Kohtu peawanem: Mikk Espe XXX
I. kohtu kõrw.mees: Aleksei Orpus XXX
II.kohtu kõr.m.: Jaan Wiloosius XXX
Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)
Kohtu ette wõeti see asi, mis Jaan Mahon Mikk Espe peale kaebas ja mis 14 Juuli s.a. poolele jäi (waata protokolli No 15).
Kohtu nõudmise peale kordas Jaan Mahon oma 14 Juulil s.a. protoko. No 15 all sisse antud kaebtust, see läks üsna sellega kokku, see pärast pole sellest enam midagi juure ülesse wõtta.
Kohus pani neile ette, kas nad mitte ei soowiks seda asja leppimisega ära lõpetada. See ei läinud korda, sest et kumbki järele ei annud.
Kohtu küsimise peale wastas Mikk Espe, et tema mitte sant ei ole olnud, aga Jaan Mahon polla seda tahtnud teha, mis tarwis ja kord ja kohus. Heinamaal ajanud nad heinu küini, seal pole enam, selle küini juure tarwis tuua olnud, ja tema käskinud muist tõise küini juure wiia, aga Jaan polla tahtnud. Kui kündnud, siis umbes arwates kümmet sammu kündnud hulk aega aga selle maaga ajanud hobuse kiuste pärast nii wahtu, et hobune lõhki oleks läinud, kui ta poleks appi saanud. Üks kord otsinud Jaan Mahon sööma wahe otsa hobust, aga ei olla leinud, ometi tema leidnud kohe ilma pitkema otsimiseta hobuse üles.
Kui tema hobune wäsinud olnud, ometi ei olla Jaan Mahon, Jüri Mardi hobusega ühtegi paremini saanud küntud, keda tema (Mik Espe) Jüri Mardi käest palkanud. Jaan Mahoni nõudis tagasi. Selle peale wastas Jaan Mahon, et tema wastu pannud ei ole mingi töö juures, ega kiustet tema hobusega teinud, aga tema ei ole wõinud parata, kui hobune märjaks jäänud, sest ta olnud nii wäsinud. Hobuse otsimine olnud nõnda, et hobune olnud ilma kellata, tema otsinud küll hoolega, aga ei ole leidnud, aga Mikk oli kohe peale trehwanud, ja seda juhtuda ikka, et ilma kellata hobust, kui peale ei juhtu, kaua otsitakse (see on tõsi: kohus).
Jüri Mardi hobusega kündnud ta nii palju kui jõudnud ja õigus olnud, aga Mikk nõudnud et tema oleks pidanud teise hobusega liiga tegema, mida ta teha ei olla wõinud.
Tagasi tema koguni ei wõida minna, sest Miku seletusest wõida kohus küll aru saada, et tema õigust on rääkinud.
Kohtu otsus:
Keiserliku Kõrguse nimel ja Tema Ukaasi mööda 1890 aasta Juulikuu 28. päewal tegi Jerlepa walla kohus Jaan Mahoni nõudmise asjas tee nistuse pärast, Mikk Espe wastu järgmise otsuse.
Jaan Mahon kaebas, et tema peremees Mikk Espe tema wastu liig sant on, ja tema tööga iialgi rahul ei ole ja palus ennast temast wabaks ja tema käest omale kohalist palka mõista. Kohus, pärast seda, kui pooled said üle kuulatud, ja nende suu sõnaline wõitlemine lõpetud, Mikk Espe seletuse järele Jaan Mahoni kaebust õigeks, ja 1856 a. Eestimaa talurahwa seaduse § 468 punkt 1. põhjusel seaduslikuks ja määras, et sellesama seaduse raamatu §§ 469 ja 470 põhjusel peab Mikk Espe Jaan Mahonile tema 12ne nädalise teenistuse eest maksma, 2 1/2 wana makka rukkid ja 2 1/4 wana wakka odre ja 4 rbl. 90 raha. Aga et Jaan Mahon soowis kõiki kartuhwleid, mis Kunilas maas on, kätte saada, seepärast ta raha ei saa, waid selle eest need soowitud kartufled, ja wõib tänasest päewast teenistusest lahti lüia.
Siia juure tuleb weel lisada, et Jaan Mahon alati tubli töömees on ja kõik peremehed, keda ta enne teeninud, teda ainult kiidawad, aga Mikk Espe kellegi teenijaga korda ei ole saanud.
Allkirjad algawad:
Kohtu peawanem: Mikk Espe XXX
I. kohtu kõrw.mees: Aleksei Orpus XXX
II.kohtu kõr.m.: Jaan Wiloosius XXX
Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)
