Kohtusse kaebas suu sõnalikult Jerlepast Männiku koha rentnik Joann Rätsep, et endise sele koha rentniku Pritsu lesk Anu Kunila tema käest ligi 54 rubla wõlga pärida milleks temal üks kirjalik rehnung ette olla näidata, kes näitab, kui oleks tema Anu Kunila käest mitme suguseid asju wõlgu wõtnud, mis ülemal nimetud summa wälja teha. Tema ei teada aga neist kedagit ja palus, et kohus seda asja läbi katsuks, ja teda niisuguse põhjuseta nõudmise wasta kaitseks.
Kohtu nõudmise peale pani Anu Kunila kohtule Joann Rätsepist nimetud rehnungi ette, mille järele Anu Kunila Joann Rätsepa käest pärib:
| 1, 2 tündrit odre |
12 rubla |
| 2, 2 tündrit kaeru |
7 rubla 20 kop. |
| 3, 1 sahad |
1 rubla |
| 4, 1 saha kastid |
30 kop. |
| Summa |
20 rubla 50 kop. |
|
Transport 20 rbl. 50 kop. |
| 5, 1 Sirp |
50 kop. |
| 6, ja 7, 46 (kana) muna |
69 kop. |
| 8, 5 naela seebi kiwi |
75 kop. |
| 9, 1 lood wähem kui 1/4 nael sini kiwi (wärw) |
50 kop. |
| 10, Silku |
1 rbl. 20 kop. |
| 11, 1 1/2 naela lõnga |
1 " 48 kop. |
| 12, 11 kana poega |
2 " 20 " |
| 13, 1 wasikas |
2 " 60 " |
| 14, 1 paar pastleid |
- 40 " |
| 15, 1 tükk riiet |
- 33 " |
| 16, 2 äket, hind teadmata |
|
| 17, Raha |
15 rbl. |
| 18, Raha |
6 " |
| 19, woki raha |
1 rubla |
| Summa |
53 rbl. 14 kop. |
Pitkemalt seletas weel Anu Kunila, et odrad, kaerad, sahad, sahakastid ja sirp, Joann Rätsep tema mehe käest siis wõtnud, kui ta nende järele selle koha peale tulnud, s.o. umbes 14ne aasta eest tagasi, munad saatnud ta linna, aga Joann polla iialgi raha toonud, seebi kiwi ja sini kiwi wõtnud naine Leenu, silku toonud soome kilusid, mis nad kolme peale kokku wõtnud, ja mis niipalju maksma tulnud, kanapojad ja wasikas wiinud Joann linna, aga raha jäänud Joanni kätte, riiet, mis rootsi riie olnud, pidanud ta oma kasuka toodiks panema, aga ei olla tahtnud ja Joanni naine Leenu Rätsep, wõtnud omale, ja seal juures olnud rull niiti ka, nõnda et kokku 33 kop. maksnud. 2 äket, teine uus, teine wana, jäänud sinna, mille hinda tema määrata ei osata, raha, 15 ja 6 rubla laenanud Joann Rätsep tema mehe käest, ja niisamati woki raha 1 rubla.
Sellepeale seletas Joann Rätsep, et tema küll Anu mehe Prits Kunila, käest Männiku kohta wastu wõttes ka wasta wõtnud üks tünder, aga mitte 2 odre, ja 2 tündrit kaeru, sahad ja saha kastid, aga mitte laenuks, waid maja põhjaks, niisamuti ka 21 rubla raha, põhja hobuse asemel, mis neil anda pole olnud. Sirbi ostnud ja maksnud kohe nõutud hinna 50 kop. wälja, nii olla nemad kõik (Juhan ja tema naine Leenu) mis wõtnud ja mis linna tema asjust müija wiinud, ära maksnud, ega rehnungis üles antud asjust peale woki raha ühe rubla enam maksta. Seda olla naine Elena ilma mehe teadmata wõtnud, ja lubasid seda ilma kohtu otsuseta wälja maksta.
Peale ülemal nimetud rehnungi andsid Joann ja tema naine Elena Rätsep weel üles, et nad nimetud Anu käest linast ja takust riiet wõtnud ja wõid mis ka kätte lubasid maksta.
Anu Kunila ei nõudnud kohtuliku seletust nende üle, seepärast ei teinud kohus ka seda.
Anu Kunila ei wõinud oma nõudmisi mingit moodi tõendada, ega ka salata et maja põhja warandust ei olnud, kuid üksi, et Joann Rätsepi käest maja põhja warandust mõis ei ole nõudnud.
Selle peale wastas, et Mõis enne koha ära andmist seda ei wõigi nõuda, ja et üksi siis, kui Joann Rätsepilt koha ära andmisel nimetud põhja warandust ei peaks nõutama, on Anu Kunilal seda õigus tagasi nõuda.
Enam ei olnud kummagilt poolt midagi rääkimist.
Keiserliku Kõrguse ukaasi mööda Kohtu otsus:
1890 aastal Septembri kuu 7. päewal tegi Jerlepa walla kohus järgmise otsuse: awalikul koosistumisel Joann Rätsep ja tema naine Elena kaebasid, et Anu Kunila nende käest ligi 54 rublalist wõlga pärida, kuna neil temale midagi maksta, neist asjust ei ole, mis tema oma kirjaliku rehnungi see pärib, aga waidlemisel ilmsiks tuli, et üks rubla woki raha maksta oli.
Anu Kunila oma nõudmesi tõendada ei jõudnud, ehk küll ilmsiks tuli, et enamiste temast nõutud asjad Joann Rätsepi kätte olid antud, aga et need maksmata olid, mis maksta tulid, ei saanud tõendada.
Selle peale mõistis kohus, et Joann Rätsep peab üks rubla woki raha Anu Kunilale wälja maksma. Aga muud asju ei wõi Anu Kunila mitte Joann Rätsepi käest nõuda, sest et ta neid tõendada ei jõudnud.
Kohtu otsus sai kuulutud ja suurema kohtu nõudmise kord äraseletud.
Anu Kunila nõudis suuremat kohtu, aga ei teadnud põhjuseid üles anda, mille pärast ta otsust õigeks ei pea. Ometi lubati temale suuremat kohut nõuda, ja tema soowis ise asja külge käiwad paberid ja protokolli Ülemasse Talurahwa kohtusse wiia.
Alla kirjutasid:
Kaebaja: Joann Rätsep XXX
Kostja: Anna Kunila XXX
Kohtu peawanem: Mihkel Ende XXX
I. koh. kõrwasmees: Aleksei Orpus XXX
II."": Jaan Wiloosius XXX
Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)
Kohtusse kaebas suu sõnalikult Jerlepast Männiku koha rentnik Joann Rätsep, et endise sele koha rentniku Pritsu lesk Anu Kunila tema käest ligi 54 rubla wõlga pärida milleks temal üks kirjalik rehnung ette olla näidata, kes näitab, kui oleks tema Anu Kunila käest mitme suguseid asju wõlgu wõtnud, mis ülemal nimetud summa wälja teha. Tema ei teada aga neist kedagit ja palus, et kohus seda asja läbi katsuks, ja teda niisuguse põhjuseta nõudmise wasta kaitseks.
Kohtu nõudmise peale pani Anu Kunila kohtule Joann Rätsepist nimetud rehnungi ette, mille järele Anu Kunila Joann Rätsepa käest pärib:
| 1, 2 tündrit odre |
12 rubla |
| 2, 2 tündrit kaeru |
7 rubla 20 kop. |
| 3, 1 sahad |
1 rubla |
| 4, 1 saha kastid |
30 kop. |
| Summa |
20 rubla 50 kop. |
|
Transport 20 rbl. 50 kop. |
| 5, 1 Sirp |
50 kop. |
| 6, ja 7, 46 (kana) muna |
69 kop. |
| 8, 5 naela seebi kiwi |
75 kop. |
| 9, 1 lood wähem kui 1/4 nael sini kiwi (wärw) |
50 kop. |
| 10, Silku |
1 rbl. 20 kop. |
| 11, 1 1/2 naela lõnga |
1 " 48 kop. |
| 12, 11 kana poega |
2 " 20 " |
| 13, 1 wasikas |
2 " 60 " |
| 14, 1 paar pastleid |
- 40 " |
| 15, 1 tükk riiet |
- 33 " |
| 16, 2 äket, hind teadmata |
|
| 17, Raha |
15 rbl. |
| 18, Raha |
6 " |
| 19, woki raha |
1 rubla |
| Summa |
53 rbl. 14 kop. |
Pitkemalt seletas weel Anu Kunila, et odrad, kaerad, sahad, sahakastid ja sirp, Joann Rätsep tema mehe käest siis wõtnud, kui ta nende järele selle koha peale tulnud, s.o. umbes 14ne aasta eest tagasi, munad saatnud ta linna, aga Joann polla iialgi raha toonud, seebi kiwi ja sini kiwi wõtnud naine Leenu, silku toonud soome kilusid, mis nad kolme peale kokku wõtnud, ja mis niipalju maksma tulnud, kanapojad ja wasikas wiinud Joann linna, aga raha jäänud Joanni kätte, riiet, mis rootsi riie olnud, pidanud ta oma kasuka toodiks panema, aga ei olla tahtnud ja Joanni naine Leenu Rätsep, wõtnud omale, ja seal juures olnud rull niiti ka, nõnda et kokku 33 kop. maksnud. 2 äket, teine uus, teine wana, jäänud sinna, mille hinda tema määrata ei osata, raha, 15 ja 6 rubla laenanud Joann Rätsep tema mehe käest, ja niisamati woki raha 1 rubla.
Sellepeale seletas Joann Rätsep, et tema küll Anu mehe Prits Kunila, käest Männiku kohta wastu wõttes ka wasta wõtnud üks tünder, aga mitte 2 odre, ja 2 tündrit kaeru, sahad ja saha kastid, aga mitte laenuks, waid maja põhjaks, niisamuti ka 21 rubla raha, põhja hobuse asemel, mis neil anda pole olnud. Sirbi ostnud ja maksnud kohe nõutud hinna 50 kop. wälja, nii olla nemad kõik (Juhan ja tema naine Leenu) mis wõtnud ja mis linna tema asjust müija wiinud, ära maksnud, ega rehnungis üles antud asjust peale woki raha ühe rubla enam maksta. Seda olla naine Elena ilma mehe teadmata wõtnud, ja lubasid seda ilma kohtu otsuseta wälja maksta.
Peale ülemal nimetud rehnungi andsid Joann ja tema naine Elena Rätsep weel üles, et nad nimetud Anu käest linast ja takust riiet wõtnud ja wõid mis ka kätte lubasid maksta.
Anu Kunila ei nõudnud kohtuliku seletust nende üle, seepärast ei teinud kohus ka seda.
Anu Kunila ei wõinud oma nõudmisi mingit moodi tõendada, ega ka salata et maja põhja warandust ei olnud, kuid üksi, et Joann Rätsepi käest maja põhja warandust mõis ei ole nõudnud.
Selle peale wastas, et Mõis enne koha ära andmist seda ei wõigi nõuda, ja et üksi siis, kui Joann Rätsepilt koha ära andmisel nimetud põhja warandust ei peaks nõutama, on Anu Kunilal seda õigus tagasi nõuda.
Enam ei olnud kummagilt poolt midagi rääkimist.
Keiserliku Kõrguse ukaasi mööda Kohtu otsus:
1890 aastal Septembri kuu 7. päewal tegi Jerlepa walla kohus järgmise otsuse: awalikul koosistumisel Joann Rätsep ja tema naine Elena kaebasid, et Anu Kunila nende käest ligi 54 rublalist wõlga pärida, kuna neil temale midagi maksta, neist asjust ei ole, mis tema oma kirjaliku rehnungi see pärib, aga waidlemisel ilmsiks tuli, et üks rubla woki raha maksta oli.
Anu Kunila oma nõudmesi tõendada ei jõudnud, ehk küll ilmsiks tuli, et enamiste temast nõutud asjad Joann Rätsepi kätte olid antud, aga et need maksmata olid, mis maksta tulid, ei saanud tõendada.
Selle peale mõistis kohus, et Joann Rätsep peab üks rubla woki raha Anu Kunilale wälja maksma. Aga muud asju ei wõi Anu Kunila mitte Joann Rätsepi käest nõuda, sest et ta neid tõendada ei jõudnud.
Kohtu otsus sai kuulutud ja suurema kohtu nõudmise kord äraseletud.
Anu Kunila nõudis suuremat kohtu, aga ei teadnud põhjuseid üles anda, mille pärast ta otsust õigeks ei pea. Ometi lubati temale suuremat kohut nõuda, ja tema soowis ise asja külge käiwad paberid ja protokolli Ülemasse Talurahwa kohtusse wiia.
Alla kirjutasid:
Kaebaja: Joann Rätsep XXX
Kostja: Anna Kunila XXX
Kohtu peawanem: Mihkel Ende XXX
I. koh. kõrwasmees: Aleksei Orpus XXX
II."": Jaan Wiloosius XXX
Kirjutaja J. Roosmann (allkiri)