Ano Raba tunnistas: Hintsi ja Arjaka põllude waidlemisest ei tääda ta kõige wähemadki midagi, sest nende asjust ei mäletada ta mitte kedagi.

Hints nõudis aga ika oma põldo kätte. Arjakas wastas: nenda kuida seda Andres Labidas ja Jaan Thomson juba ammugi tunnistanud, olla Hintsi nõudmine ommeti tõeste wals.

Nenda kuidas nüd Hintsil omas nõudmises mitte ühtegi tunnistajad ei ole kes just peris selgeste ütleksid, et se nõutaw maa Hintsi jaoks ning talle renditud põlluks olleks jäänd pidand ühe peris selge kontrahti järele, siis

Mõistis kohhus

Hintsi kaebtust kui üht ilma põhjata nõudmist Arjaka wastu tühja.

Mõistus sai Kohtukäijatele kuulutud ning edasi kaebamise §§ seletud, ning said Kohtukäijad siis eest ära minna lastud. Hints tõotas appellatsionui tähte wõtta, keda talle ka lubati.

Pääkohtumees: /allkiri/

Kohtumehed:

/allkirjad või ristid/