Ette astus Jaan Raud (mõisa teomees) ja kaebas et kärneri pois Jüri Ludwig olla tema raha ära warastanud, sügise kaks ja nüüd 5 rubla. Kui kohus kuulas, kust ta seda teab, et Ludwig seda warastanud on, ütles ta et se kast kus raha sees oli, on ühes pisukeses walitseja ees toas mis kärneri poisi kütta, ja waadata olla, ja kui taal seal enam midagi tegemist ei ol, siis uks lukku panna, ja wõti käsu järel walitseja tuppa wiia, Aga tema kast olla kirwega nüüd lukkust lahti murtud ja raha ära wiidud (sügise oli wõti ees olnud kastil kui 2 rbl. ära wiidi ja 9 rbl. oli järel jäetud, nüüd oli kott kus raha sees olnud, kastis püksi taskus seisnud, kus ta ka selle koti ja 37 kop raha weel oli järel jätnud. muud keegi ei olla tema teada seal kambris käinud.
Nüüd kutsuti Jüri Ludwig (17 a.w. poolel leeriga) kohtu ette, ja kuulati kuidas ta niisugust rumalat tööd pidi julgema teha, ja warguse ja lõhkumise ammetid, mis iga inimene halwaks paneb nii noorelt juba tubli pruugib. (Sellest warguse asjast teadis ka walitseja mittu asja tõeks teha et Ludwig waras olla, -on ta 1882 a. sügise Jaan Ristikiwi raha 3 rbl 50 kop. mõisas ka ära warastanud, ja nõnda samuti Ristikiwiga ära leppinud, ja tagasi maksnud, ja weel mõnda muud pisukest asja on tema käest kätte saadud. Ta olla ka kui ta Maidla mõisas oli noore herra saapad ära warastanud mis ette ta witsu saanud). Nagu nüüd sa J. Raual 5 rbl. oled ära wötnud, ja edamal nimetud tükkid teinud. Ludwig kostis et tema pöle J. Raua kasti löhkunud, ega raha wötnud, waid kõik maailm käija seal toas, ja se pölla mitte üksi tema ega Raua hooleks, tema eest ei teada, ja ajas ennast õigeks. Kui kohus kuulas kas need enne tehtud tembud, ka waled olla, wõi mis? Siis ütles ta, et olla alles noor ja rumal olnud, kui seda tegin.
Kohtu otsus:
Poole aasta eest noor ja rumal olla ja läbi talwe üht ja teist asja wötta, peale J. Ristikiwi raha wargust, ja walitsejast antud käsu järel pidi sull alati toa uks lukkus olema. Ja walitseja tunnistust mööda ei ole seal toas keski muu käinud kui kaks kutsarid olid ööd maganud kellel ometi kirwest kaasas ei wõinud olla, ega mööda nurki kasti otsima ega lõhkuma ei hakkanud. Ja kui sa ise põle seda warastanud, siis pead teadma kelle kätte toa wõtme oled annud, sisse minna.
Nüüd põle muud kui saad witsu tubliste kui sa raha kätte ei anna.
Pois kui ta seda kuulis, et sest ei pääse, lubas seda maksta kui ta kewadi palka saab, aga warastanud, ma seda ei ole.
Kohus mõistis ja teadis seda üsna selgest, et ta raha warast oli muud, kui just kätte ei saanud teda kurja töö pealt et peab seda raha tema oma lubamist mööda wälja maksma 5 rbl. ja waras olema, selle ette anti weel temale 10 witsa hoopi.
Sügisine wargus jäi temale muidu maha.
/Täidetud/
Ette astus Jaan Raud (mõisa teomees) ja kaebas et kärneri pois Jüri Ludwig olla tema raha ära warastanud, sügise kaks ja nüüd 5 rubla. Kui kohus kuulas, kust ta seda teab, et Ludwig seda warastanud on, ütles ta et se kast kus raha sees oli, on ühes pisukeses walitseja ees toas mis kärneri poisi kütta, ja waadata olla, ja kui taal seal enam midagi tegemist ei ol, siis uks lukku panna, ja wõti käsu järel walitseja tuppa wiia, Aga tema kast olla kirwega nüüd lukkust lahti murtud ja raha ära wiidud (sügise oli wõti ees olnud kastil kui 2 rbl. ära wiidi ja 9 rbl. oli järel jäetud, nüüd oli kott kus raha sees olnud, kastis püksi taskus seisnud, kus ta ka selle koti ja 37 kop raha weel oli järel jätnud. muud keegi ei olla tema teada seal kambris käinud.
Nüüd kutsuti Jüri Ludwig (17 a.w. poolel leeriga) kohtu ette, ja kuulati kuidas ta niisugust rumalat tööd pidi julgema teha, ja warguse ja lõhkumise ammetid, mis iga inimene halwaks paneb nii noorelt juba tubli pruugib. (Sellest warguse asjast teadis ka walitseja mittu asja tõeks teha et Ludwig waras olla, -on ta 1882 a. sügise Jaan Ristikiwi raha 3 rbl 50 kop. mõisas ka ära warastanud, ja nõnda samuti Ristikiwiga ära leppinud, ja tagasi maksnud, ja weel mõnda muud pisukest asja on tema käest kätte saadud. Ta olla ka kui ta Maidla mõisas oli noore herra saapad ära warastanud mis ette ta witsu saanud). Nagu nüüd sa J. Raual 5 rbl. oled ära wötnud, ja edamal nimetud tükkid teinud. Ludwig kostis et tema pöle J. Raua kasti löhkunud, ega raha wötnud, waid kõik maailm käija seal toas, ja se pölla mitte üksi tema ega Raua hooleks, tema eest ei teada, ja ajas ennast õigeks. Kui kohus kuulas kas need enne tehtud tembud, ka waled olla, wõi mis? Siis ütles ta, et olla alles noor ja rumal olnud, kui seda tegin.
Kohtu otsus:
Poole aasta eest noor ja rumal olla ja läbi talwe üht ja teist asja wötta, peale J. Ristikiwi raha wargust, ja walitsejast antud käsu järel pidi sull alati toa uks lukkus olema. Ja walitseja tunnistust mööda ei ole seal toas keski muu käinud kui kaks kutsarid olid ööd maganud kellel ometi kirwest kaasas ei wõinud olla, ega mööda nurki kasti otsima ega lõhkuma ei hakkanud. Ja kui sa ise põle seda warastanud, siis pead teadma kelle kätte toa wõtme oled annud, sisse minna.
Nüüd põle muud kui saad witsu tubliste kui sa raha kätte ei anna.
Pois kui ta seda kuulis, et sest ei pääse, lubas seda maksta kui ta kewadi palka saab, aga warastanud, ma seda ei ole.
Kohus mõistis ja teadis seda üsna selgest, et ta raha warast oli muud, kui just kätte ei saanud teda kurja töö pealt et peab seda raha tema oma lubamist mööda wälja maksma 5 rbl. ja waras olema, selle ette anti weel temale 10 witsa hoopi.
Sügisine wargus jäi temale muidu maha.
/Täidetud/
