1, Ette kutsuti Juhan Kiwi ja Jüri Oraw, ja küsiti kuidas naad teine kohtu korral kui neid kutsuti, mitte kohtuss ei tulnud, need aga ütlesid et sest ei teada midagi, ega ole walitseja neile käsku annud.
Nüüd kuulati Juhan Kiwi käest, kuidas ta tohtinud Herküla mõisas ümber hulkuda, ja weel pealegi kui waras toa haknast sisse minna, mis koguni ei kõlba. Juhan Kiwi tunnistas kindlaste se wastu, et ta mõisa õue peale oma jalaga põle saanud, waid alt toa takka Jüri Orawast üksi ära lahkunud, ja möisa külasse oma asja ajama (riiet ostmas Madli Ausmees käest käinud) ega ole tema toapoisi, ega tütrukute tuba näinud.
Jüri Oraw ütles et ta teiste poistega Juhan Kiwist olla toa otsa maha jäenud, ja sealt nendega 5-6e poisiga mööda teed üle mõisa õue läinud, kus toapois neile wastu tulnud, tema harmonika wõtnud, seda mänginud ja jälle tagasi annud, ja nõnda on nemad mööda maanteed edasi läinud, ega ole tütrukute tuba ega tema haknaid ega uksi katsunud.
Kohtu otsus
Kohus ei mõistnud neile mitte trahwi et teine kord tulemata jäid, sest se oli käsu andja süü.
Ja käskis neid teine kohtu kord weel ette tulla, kus siis ka se kaebaja Juhan Müller (keda naad ise soowisid) kohtu ees neile oma süül tõe tunnistust saaks andma.
/8 Junil 83. Pirgu mõisa walitsusele sai kirjutud, et neid kohtusse saadab./
2, Kutsuti ette Juhan Korw kaebduse asjas - sigade pärast Kristjan Ristikiwi, ja kuulati miks ta teine kohtu kord, kohtusse ei tulnud, sest talitaja abimees oli käsku annud, wabandas ta, et oli kottu ära olnud. Nõnda sammuti wabandas ka ennast Jaan Rätsep et ta põle saanud aega kohtusse tulla, sest et põle tahtnud peremehe päewa wõlgu jätta.
Söeru Mihkel Kerstel ütles et tema esimist käsku ei ole kuulundki.
Nüüd kuulati nende käest, et sead on Juhan Korwil palju kahju teinud, ja teie ei hoia neid sugu selle eest.
Kristjan Ristikiwi kostis et temal noor siga põle seal heinamaal käinud, ega tema maksa midagi. Nõnda kostis ka Jaan Rätsep et siga olla alles noor ja traat olla ninase pandud, se ei teha maale midagi.
Mihkel Kerstel kostis et temal 4 põrsast ja 3 wana siga metsas palju ei käiagi waid kodu öues ümber hulkuda (Nõnda oli nende kõikide sigade pidajate wastus ja wabandamine, aga kõik heina= ja karjamaa on mõnest kohast kui läbi küntud.)
Kohtu otsus:
Kohus mõistis et Kristjan Ristikiwi maksab, selle eest et wõera sea seie küla karjamaale ja oma hoidmise alla wõttis 50 kop walla laeka, ja 50 kop kahju tasumist selle pealt Juhan Korwil, selle porsa wõi noore sea pealt jäi tema ütlemise peale, et pöle seal käinud, trahw arwamata.
Jaan Rätsep pidi maksma oma sea pealt 25 kop kahjutasumist.
Mihkel Kerstel, kelle sead Juhan Korw heinamaalt mittu korda wälja ajanud oli, ja ühe korra weel suure waewaga Mihkel Kerstel öue ööldes, et hoia neid, möistis kohus 3 wana s. pealt 1 rbl. 50 kop. ja 4 noore pealt 1 rbl kahjutasumist Juhan Korwil (Summa 2 rubla 50 kop.)
/täidetud 18. mal Junis 83./
3, Astus ette kaebaja Jaan Tranberg ja tema ema Ann Tranberg. Jaan kaebas, et nemad mõisa teomajas ilmas rahulist elu ei saa pidada, sest teise teomehe naine Liisu Otsa olla wäga sant ja riiakas inimene nõnda et ühte päewa neid sõimamaga, ega kiusamata ei jätta. Ja nüüd wiimaks weel nõnda tülis olnud, et Jaan selle naise käest 4-5 korda mööda silmi lüüa saanud, selle pärast, et Jaani hobune olla Otsa maa peal söömas olnud, kus ta ommetigi põle saanud, waid seal juures, sest see maa tükk on neil ühes, seal on tema hobune köie otsas kinni olnud.
Kui nüüd, Jaan ja Liisu õues sellepärast riidlesid ja kus Liiso Otsa Jaani oli löönud, on tema ema Ann Tranberg toast wälja tulnud, ja poega keelanud, mitte wastu lüüa, mis se pöle ka mitte teinud, on ta Liisu Otsat häbistanud, et nõnda rumalast mo poega sõimad ja lööd, sellepeale on L. Otsa ka seda wana inimest se eest karistada tahtnud, ja puukännu maast wõtnud, kellega ta wanainimesele 4-5 head hoopi mööda pead annud (kus muhud ja harmid ülewal olnud, kui ta neid kohtu p. wanemale oli näitanud) ja siis weel taale karwu kinni hakkanud, ja enese alla oli rõhunud. Kui Jaan Tranberg (poeg) seda oli näinud, on ta Liisu Otsa kes tema ema peal oli, karwust kinni wõtnud, ja pealt ära tömbanud, ööldes kaua sa mo ema tapad. Liisu Otsa pöle sest weel järel jätnud, waid ühte puuhalgu mis nurkas seisnud, Jaani pähe lüüa tahtnud, mis aga õnneks alemale tulnud, ja Jaani wastu külge head hoopi andes maha kukkunud.
Ette kutsuti Liisu Otsa, ja kuulati, kuidas ta nii tige ja hoolimata oma ühesuguste elanikudega olla et sõimu ja peksuga üsna tüli teeb, nagu nüüd Jaan Tranbergi ja ta emaga.
Liisu aga kostis, et tema põle ühtigi teinud, muud kui Tranbergile ütelnud, et so hobune on minu söödi=tükki jäu peal, et wii teda sealt ära, siis olla Jaan teda sõimama hakkanud, kus ta ema ka ligi tulnud, ja seda samma teinud kunni naad tuppa läinud, seal siis olla naad selle wana inimesega karwupidi kokku läinud, kus ta hesti rebida oli saanud, sest et Jaan weel kõige wiimaks õige tugewast karwust oli tõmbanud, mis peale ta puu tükkiga oli Jaani lüüa tahtnud, aga Jaan olla käed ette pannud, et se tõsi on olla taal tunnistuse mees, -kes seda kõik pealt oli näinud.
Ette kutsuti tunnismees Priitik Müülman, ja küsiti kas ta seda tüli hakkatust kunni lõpeni kõik oli näinud, see aga ütles, et õue tülist Jaaniga, ei tea ta midagi aga seda olla ta näinud, et need naised toas karwupidi koos olid olnud, löömisest, et Liisu kedagi on löönud, ei ole ta näinud, muud kui, et Liisu oli Jaani ühe puukilluga wiskanud.
Kohtu otsus:
Kogu kohus mõistis, et Priitik Müülman, seda kõik paremini oli näinud, aga, sest et ta sugulane ja Liisu õe mees on, mitte wälja ei ütle, waid wabandab, et põle löömist näinud, kust siis Ann Tranbergil muhud pähe tulid, kui ta neid kohtu wanemale näitas.
Ja kui neid kõiki kohtu ees ühe korra suud suu wastu ette wõeti, siis nähti ära, et se Liisu toesti üks tüli tegija on, ja Jaan Tranbergi kohtu ees weel rumalast sõimas.
Mõistis kog. kohus selle eest et Liiso Otsa seda wana inimest lõi, liig kannatajale 2 rubla, ja et ta siin kohtu toas weel sõimas 2 rubla walla laeka heaks.
(Endine sõimamine jäi muidugi arwamata)
Kui neile seda kohtu otsust ette kuulutati "tänas weel Liisu Otsa, kõik otse=kui naeruks pannes," "olge terwe selle hea möistuse eest, ega lubanud koppikut näidata.
/Politsei asi//Se protokoll sai Hakenriht. Kohtu nõudmise peale, et Liisu Otsa seal seda sisse kaebanud 20 Julil 83 wälja antud./
4, Astus ette kaebaja Anno Kunila Jerlepast (lesknaine) ja kaebas, et Herküla peremees Jaan Aru tema käest ühe raud assidega wankri ostnud (siis kui naad weel peremehed olnud 6 aasta eest) ja selle eest 4 1/2 tündrit rukkid lubanud maksta, mis aga tänine puhas maksmata jäenud, -ja nüüd olid seda wankrid se aeg kõik pruukinud, ja juba assi katki ajanud, ja siis sügise 1882 a. on ta seda wankrid naisele tagasi pakkunud ööldes et ta seda ei taha, ega maksu andmist tema ei luba, sest se wanker olla wäga waewane.
Kui nüüd Jaani selle asja pärast taheti ette kutsuda, ei olnud teda wötta, et küll käsu oli saanud kohtusse tulla.
Jäeb teiseks kohtu korraks.
Koguk. wanem Mart Ausmees XXX
" " kõrwam. Ado Raud XXX
" " " " Rein Jäär XXX
1, Ette kutsuti Juhan Kiwi ja Jüri Oraw, ja küsiti kuidas naad teine kohtu korral kui neid kutsuti, mitte kohtuss ei tulnud, need aga ütlesid et sest ei teada midagi, ega ole walitseja neile käsku annud.
Nüüd kuulati Juhan Kiwi käest, kuidas ta tohtinud Herküla mõisas ümber hulkuda, ja weel pealegi kui waras toa haknast sisse minna, mis koguni ei kõlba. Juhan Kiwi tunnistas kindlaste se wastu, et ta mõisa õue peale oma jalaga põle saanud, waid alt toa takka Jüri Orawast üksi ära lahkunud, ja möisa külasse oma asja ajama (riiet ostmas Madli Ausmees käest käinud) ega ole tema toapoisi, ega tütrukute tuba näinud.
Jüri Oraw ütles et ta teiste poistega Juhan Kiwist olla toa otsa maha jäenud, ja sealt nendega 5-6e poisiga mööda teed üle mõisa õue läinud, kus toapois neile wastu tulnud, tema harmonika wõtnud, seda mänginud ja jälle tagasi annud, ja nõnda on nemad mööda maanteed edasi läinud, ega ole tütrukute tuba ega tema haknaid ega uksi katsunud.
Kohtu otsus
Kohus ei mõistnud neile mitte trahwi et teine kord tulemata jäid, sest se oli käsu andja süü.
Ja käskis neid teine kohtu kord weel ette tulla, kus siis ka se kaebaja Juhan Müller (keda naad ise soowisid) kohtu ees neile oma süül tõe tunnistust saaks andma.
/8 Junil 83. Pirgu mõisa walitsusele sai kirjutud, et neid kohtusse saadab./
2, Kutsuti ette Juhan Korw kaebduse asjas - sigade pärast Kristjan Ristikiwi, ja kuulati miks ta teine kohtu kord, kohtusse ei tulnud, sest talitaja abimees oli käsku annud, wabandas ta, et oli kottu ära olnud. Nõnda sammuti wabandas ka ennast Jaan Rätsep et ta põle saanud aega kohtusse tulla, sest et põle tahtnud peremehe päewa wõlgu jätta.
Söeru Mihkel Kerstel ütles et tema esimist käsku ei ole kuulundki.
Nüüd kuulati nende käest, et sead on Juhan Korwil palju kahju teinud, ja teie ei hoia neid sugu selle eest.
Kristjan Ristikiwi kostis et temal noor siga põle seal heinamaal käinud, ega tema maksa midagi. Nõnda kostis ka Jaan Rätsep et siga olla alles noor ja traat olla ninase pandud, se ei teha maale midagi.
Mihkel Kerstel kostis et temal 4 põrsast ja 3 wana siga metsas palju ei käiagi waid kodu öues ümber hulkuda (Nõnda oli nende kõikide sigade pidajate wastus ja wabandamine, aga kõik heina= ja karjamaa on mõnest kohast kui läbi küntud.)
Kohtu otsus:
Kohus mõistis et Kristjan Ristikiwi maksab, selle eest et wõera sea seie küla karjamaale ja oma hoidmise alla wõttis 50 kop walla laeka, ja 50 kop kahju tasumist selle pealt Juhan Korwil, selle porsa wõi noore sea pealt jäi tema ütlemise peale, et pöle seal käinud, trahw arwamata.
Jaan Rätsep pidi maksma oma sea pealt 25 kop kahjutasumist.
Mihkel Kerstel, kelle sead Juhan Korw heinamaalt mittu korda wälja ajanud oli, ja ühe korra weel suure waewaga Mihkel Kerstel öue ööldes, et hoia neid, möistis kohus 3 wana s. pealt 1 rbl. 50 kop. ja 4 noore pealt 1 rbl kahjutasumist Juhan Korwil (Summa 2 rubla 50 kop.)
/täidetud 18. mal Junis 83./
3, Astus ette kaebaja Jaan Tranberg ja tema ema Ann Tranberg. Jaan kaebas, et nemad mõisa teomajas ilmas rahulist elu ei saa pidada, sest teise teomehe naine Liisu Otsa olla wäga sant ja riiakas inimene nõnda et ühte päewa neid sõimamaga, ega kiusamata ei jätta. Ja nüüd wiimaks weel nõnda tülis olnud, et Jaan selle naise käest 4-5 korda mööda silmi lüüa saanud, selle pärast, et Jaani hobune olla Otsa maa peal söömas olnud, kus ta ommetigi põle saanud, waid seal juures, sest see maa tükk on neil ühes, seal on tema hobune köie otsas kinni olnud.
Kui nüüd, Jaan ja Liisu õues sellepärast riidlesid ja kus Liiso Otsa Jaani oli löönud, on tema ema Ann Tranberg toast wälja tulnud, ja poega keelanud, mitte wastu lüüa, mis se pöle ka mitte teinud, on ta Liisu Otsat häbistanud, et nõnda rumalast mo poega sõimad ja lööd, sellepeale on L. Otsa ka seda wana inimest se eest karistada tahtnud, ja puukännu maast wõtnud, kellega ta wanainimesele 4-5 head hoopi mööda pead annud (kus muhud ja harmid ülewal olnud, kui ta neid kohtu p. wanemale oli näitanud) ja siis weel taale karwu kinni hakkanud, ja enese alla oli rõhunud. Kui Jaan Tranberg (poeg) seda oli näinud, on ta Liisu Otsa kes tema ema peal oli, karwust kinni wõtnud, ja pealt ära tömbanud, ööldes kaua sa mo ema tapad. Liisu Otsa pöle sest weel järel jätnud, waid ühte puuhalgu mis nurkas seisnud, Jaani pähe lüüa tahtnud, mis aga õnneks alemale tulnud, ja Jaani wastu külge head hoopi andes maha kukkunud.
Ette kutsuti Liisu Otsa, ja kuulati, kuidas ta nii tige ja hoolimata oma ühesuguste elanikudega olla et sõimu ja peksuga üsna tüli teeb, nagu nüüd Jaan Tranbergi ja ta emaga.
Liisu aga kostis, et tema põle ühtigi teinud, muud kui Tranbergile ütelnud, et so hobune on minu söödi=tükki jäu peal, et wii teda sealt ära, siis olla Jaan teda sõimama hakkanud, kus ta ema ka ligi tulnud, ja seda samma teinud kunni naad tuppa läinud, seal siis olla naad selle wana inimesega karwupidi kokku läinud, kus ta hesti rebida oli saanud, sest et Jaan weel kõige wiimaks õige tugewast karwust oli tõmbanud, mis peale ta puu tükkiga oli Jaani lüüa tahtnud, aga Jaan olla käed ette pannud, et se tõsi on olla taal tunnistuse mees, -kes seda kõik pealt oli näinud.
Ette kutsuti tunnismees Priitik Müülman, ja küsiti kas ta seda tüli hakkatust kunni lõpeni kõik oli näinud, see aga ütles, et õue tülist Jaaniga, ei tea ta midagi aga seda olla ta näinud, et need naised toas karwupidi koos olid olnud, löömisest, et Liisu kedagi on löönud, ei ole ta näinud, muud kui, et Liisu oli Jaani ühe puukilluga wiskanud.
Kohtu otsus:
Kogu kohus mõistis, et Priitik Müülman, seda kõik paremini oli näinud, aga, sest et ta sugulane ja Liisu õe mees on, mitte wälja ei ütle, waid wabandab, et põle löömist näinud, kust siis Ann Tranbergil muhud pähe tulid, kui ta neid kohtu wanemale näitas.
Ja kui neid kõiki kohtu ees ühe korra suud suu wastu ette wõeti, siis nähti ära, et se Liisu toesti üks tüli tegija on, ja Jaan Tranbergi kohtu ees weel rumalast sõimas.
Mõistis kog. kohus selle eest et Liiso Otsa seda wana inimest lõi, liig kannatajale 2 rubla, ja et ta siin kohtu toas weel sõimas 2 rubla walla laeka heaks.
(Endine sõimamine jäi muidugi arwamata)
Kui neile seda kohtu otsust ette kuulutati "tänas weel Liisu Otsa, kõik otse=kui naeruks pannes," "olge terwe selle hea möistuse eest, ega lubanud koppikut näidata.
/Politsei asi//Se protokoll sai Hakenriht. Kohtu nõudmise peale, et Liisu Otsa seal seda sisse kaebanud 20 Julil 83 wälja antud./
4, Astus ette kaebaja Anno Kunila Jerlepast (lesknaine) ja kaebas, et Herküla peremees Jaan Aru tema käest ühe raud assidega wankri ostnud (siis kui naad weel peremehed olnud 6 aasta eest) ja selle eest 4 1/2 tündrit rukkid lubanud maksta, mis aga tänine puhas maksmata jäenud, -ja nüüd olid seda wankrid se aeg kõik pruukinud, ja juba assi katki ajanud, ja siis sügise 1882 a. on ta seda wankrid naisele tagasi pakkunud ööldes et ta seda ei taha, ega maksu andmist tema ei luba, sest se wanker olla wäga waewane.
Kui nüüd Jaani selle asja pärast taheti ette kutsuda, ei olnud teda wötta, et küll käsu oli saanud kohtusse tulla.
Jäeb teiseks kohtu korraks.
Koguk. wanem Mart Ausmees XXX
" " kõrwam. Ado Raud XXX
" " " " Rein Jäär XXX
