PROTOKOLL

Sürgavere: Protokolliraamat (1882-1886)

LeidandmedEAA.3541.1.13
Kaader
8
9
Daatum21.07.1882
Protokolli number83
Protokolli teema5. Kahjutasu; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaak Mägi Peakohtumees
Jaak Saabas Kohtumees
Jaak Soosaar Kohtumees

Kinska Karl Juut ja Mudiste Siim Sohänberg piiri ja karjamaa tee lüli pärast, protokoll N 154, 155 ja 195 aastal 1880 saanud nende nõudmiste asjus maa mõetaja Sasaaew lastud piirid ja karjas maa tee õiendada, kohtumehe Hendrik Saabas juures olemisega. 

Karl Juut ütleb, et tema olla ühe teise kaardi järel maamõotja üks tee kesa wäljalt läbi aeanud, kus suure kahjo saama ja ei tea mil aeal see tee ilma tema teadmata senna arwatud just kust kohalt kõige suurem kahju saab. 

Maamõetja ise ütlenud, et ta olla aastal 1868 seal käinud teesid läbi aeamas ilma et kas peremees juures olnud wõi mitte, aga ta olla aastal 1866 see koht ostnud, kus mitte teed polema olnud ja juba 14 aastat selle koha peal põld pidanud. 

Siim Sohönberg wastab, et tema olema seeläbi kahju saanud, et Karl Juut teed mitmese kohta wahetanud ja waese tee pärast kaks wankert ärapurustanud ja kui tee minewa sügise päris kinni pannud ja elajad sügise 4 nädalat ja kewade 2 nädalat lautas kinni olnud, nõuab iga pääwas elaja pealt 25 kop. söögi kulu. 

Ka olla Karl Juut ütlenud et ta kupits olla ära tõstnud, kui piiri peale kraaw kaebnud, mis Tõnis Warblane wõima tunnistada. Karl Juut elajad olla tema kraawi muld laiali tallanud, mis ise oma maa sisse kaewanud ja muld kraawi kaldal oma maa peal olnud. Maamõetja kulusid nõuab, mis Karl Juut pärast pidanud toodud saama, sest et tema teed ja piirid teisele aeanud, kui õigus.

Kolm korda maa mõetja järel käinud i 3 rubl- 9 4rubl.

Maamõetja töö palk 8 r

Summa 17 rubl.

Karl Juut ütleb, et tema ei olema keelanud karja käimast ja et ristikiwi Toshmuse ütlemisega rahul ei ole kohtub palub, mis tema peale unrehti öeldakse. 

Kraawiga, mis Siim Schönberg kaewanud, seega suurt kahju teinud, et wee ärapöörnud ja mulla tema maa peale aeanud, mis tammo kewadi kaks aastat, nõuab iga pääwas selle kahju 50 kup. ja lubab seda teed nii moodu lahti hoida, kui see ennem on olnud, aga teed seal ei tunne. 

Kohtumees Hendrik Saabas ütleb, et maamõõtja olla mõisa kaardi järel wõetud, kes ka ütelnud et Karl Juut kaartis seda teed ei olema, ta olla aastal 1868 seal käinud teesid läbi mõetmas ja mõisa kaardi peale märkinud, aga ei teadma mitte, kas peremees juures olnud wõi ei ole.

See koht kuhu nüüd tee läbi aetud olla Karl Juudil suureks kahjuks, sest ta olla senna sõniku põld, kõigest kividest puhastud, ja tee teine poole paar latti põldu jääma. 

Ka olla maa mõetja ütelnud, et Siim Schönberg kraawi mulda olla Karl Juut  maa peal.

Mõistetud

Et selle maa mõetja antud tee Karl Juudil suurt kahju teeb, sest et see tee sõniku põllust läbi lähab ja teine teise poole karja teed paarkümmed küünart põldu jääb, mida wõimalik siis pruuki ei ole, ei jää see tee mitte, mis maa mõetja läbi aeas ja ka ennemb ilma peremehe Karl Juut teadmata suure kaarti märkinud ja seega Karl Juut kaartis see tee ei ole, aga Karl Juut peab üks tee seal põllu kõrwalt, mis arwata 20 küünart eemal 60 küünart lai andma, kus mitte kumbgil suureks kahjuks ei ole. Kraawi mulla peab Siim Schönberg Karl Juudi maa pealt ära aeama. 

Et Karl Juut teed pole keelanud ja ka kaartis tee ei seisa ja piiri kraawi muld mis Siim Sohönberg kaewand Karl Juut maa peal, siis jääb maa mõetja kulu Siim Sohönberg kaudu ja muud nõudmised see juures jääwad tühja. 

Sai Apelationi kaebuse seletusega kuulutud. 

Kinska Karl Juut ja Mudiste Siim Sohänberg piiri ja karjamaa tee lüli pärast, protokoll N 154, 155 ja 195 aastal 1880 saanud nende nõudmiste asjus maa mõetaja Sasaaew lastud piirid ja karjas maa tee õiendada, kohtumehe Hendrik Saabas juures olemisega. 

Karl Juut ütleb, et tema olla ühe teise kaardi järel maamõotja üks tee kesa wäljalt läbi aeanud, kus suure kahjo saama ja ei tea mil aeal see tee ilma tema teadmata senna arwatud just kust kohalt kõige suurem kahju saab. 

Maamõetja ise ütlenud, et ta olla aastal 1868 seal käinud teesid läbi aeamas ilma et kas peremees juures olnud wõi mitte, aga ta olla aastal 1866 see koht ostnud, kus mitte teed polema olnud ja juba 14 aastat selle koha peal põld pidanud. 

Siim Sohönberg wastab, et tema olema seeläbi kahju saanud, et Karl Juut teed mitmese kohta wahetanud ja waese tee pärast kaks wankert ärapurustanud ja kui tee minewa sügise päris kinni pannud ja elajad sügise 4 nädalat ja kewade 2 nädalat lautas kinni olnud, nõuab iga pääwas elaja pealt 25 kop. söögi kulu. 

Ka olla Karl Juut ütlenud et ta kupits olla ära tõstnud, kui piiri peale kraaw kaebnud, mis Tõnis Warblane wõima tunnistada. Karl Juut elajad olla tema kraawi muld laiali tallanud, mis ise oma maa sisse kaewanud ja muld kraawi kaldal oma maa peal olnud. Maamõetja kulusid nõuab, mis Karl Juut pärast pidanud toodud saama, sest et tema teed ja piirid teisele aeanud, kui õigus.

Kolm korda maa mõetja järel käinud i 3 rubl- 9 4rubl.

Maamõetja töö palk 8 r

Summa 17 rubl.

Karl Juut ütleb, et tema ei olema keelanud karja käimast ja et ristikiwi Toshmuse ütlemisega rahul ei ole kohtub palub, mis tema peale unrehti öeldakse. 

Kraawiga, mis Siim Schönberg kaewanud, seega suurt kahju teinud, et wee ärapöörnud ja mulla tema maa peale aeanud, mis tammo kewadi kaks aastat, nõuab iga pääwas selle kahju 50 kup. ja lubab seda teed nii moodu lahti hoida, kui see ennem on olnud, aga teed seal ei tunne. 

Kohtumees Hendrik Saabas ütleb, et maamõõtja olla mõisa kaardi järel wõetud, kes ka ütelnud et Karl Juut kaartis seda teed ei olema, ta olla aastal 1868 seal käinud teesid läbi mõetmas ja mõisa kaardi peale märkinud, aga ei teadma mitte, kas peremees juures olnud wõi ei ole.

See koht kuhu nüüd tee läbi aetud olla Karl Juudil suureks kahjuks, sest ta olla senna sõniku põld, kõigest kividest puhastud, ja tee teine poole paar latti põldu jääma. 

Ka olla maa mõetja ütelnud, et Siim Schönberg kraawi mulda olla Karl Juut  maa peal.

Mõistetud

Et selle maa mõetja antud tee Karl Juudil suurt kahju teeb, sest et see tee sõniku põllust läbi lähab ja teine teise poole karja teed paarkümmed küünart põldu jääb, mida wõimalik siis pruuki ei ole, ei jää see tee mitte, mis maa mõetja läbi aeas ja ka ennemb ilma peremehe Karl Juut teadmata suure kaarti märkinud ja seega Karl Juut kaartis see tee ei ole, aga Karl Juut peab üks tee seal põllu kõrwalt, mis arwata 20 küünart eemal 60 küünart lai andma, kus mitte kumbgil suureks kahjuks ei ole. Kraawi mulla peab Siim Schönberg Karl Juudi maa pealt ära aeama. 

Et Karl Juut teed pole keelanud ja ka kaartis tee ei seisa ja piiri kraawi muld mis Siim Sohönberg kaewand Karl Juut maa peal, siis jääb maa mõetja kulu Siim Sohönberg kaudu ja muud nõudmised see juures jääwad tühja. 

Sai Apelationi kaebuse seletusega kuulutud. 


TAGASI KUVA MÄRGENDUS