PROTOKOLL

Undla: Lepinguraamat (09.02.1891-29.04.1909)

LeidandmedEAA.1097.2.1
Kaader
87
88
89
Daatum03.02.1905
Protokolli number4
Protokolli teema4. Perekonna- ja pärimisasjad
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
T Strandmann Peakohtumees
M Lemnits Kohtumees
W Treial Kohtumees
A Krimm Kirjutaja

Kohtu ette tuli Tõnu Jüri poeg Piiskoppel Liiwaku Nr 25 koha omanik Undlast Metsakülast 59 aastat vana ning palus oma suusõnalist wiimist seadust, mis ta selge ning täie mõituse juures on teinud kohtu akti raamatusse kirjutada.

Pärast minu surma jäeb minu ostetud koht Liiwaku minu kahele pojale Joosep ja Johannesele päranduseks nii wiisi et nad koha ning koha hooned eneste wahel pooleks teewad. Koha ette olen ma maksnud Undla mõisa omanikule 1360 rubla. Sellest rahast pruugin ma ise weel ära wanematele ristide ostmiseks 50 rubla kuna 110 rubla minu oma surnuaia jauks jäeb ning millest minu surnuaia ümber raudaed ning raudrist mulle saab. Ülejäeearahast saab poeg Joosep nelisada rubla poeg Johannes nelisada rubla ning tütar Marie Kurim, sündinud Piiskoppel nelisada rubla ning peawad wennad selle raha kumbki kakssada rubla minu koha küljest oma õele Marie Kurimale wälja maksma. Liikuwa kraami olen ka juba oma laste kätte annud ning on lapsed sellest saanud Joosep Piiskoppel 155 rubla 99 k. Johannes Piiskoppel 276 rubla 16 k. Marie Kurim Piiskoppel 152 rubla 25 k. mille kraami üle ka kohtu poolt akt on tehtud. Poeg Johannes on enamb kraami saanud, millest ta aga wenna Joosepile nii palju peab tagasi maksma, et kraam mis liikuw on ka hinna järele ühe tasa wendade wahel jautatud saab, nagu see ka kohtu aktis ülewal on. Koht jäeb surmani minu omanduseks ning on mul surmani luba omas majades, kus tahan, elada. Pojad peawad mind üks ühe ning teine teise aasta nii kui kord ja kohus toitma. kui ma haigeks jäen wõiwad nad mind üks ühe ning teine teise nädala oma juures pidama. Nende kätte antud liikuw warandus ei tohi mitte kahaneda, peale selle jau, mis tasutu on. Peale minu surma jäeb see kraam pooleks nende omanduseks. Õe Mariele peawad wennad wiie aasta pärast 1910 aasta tema osa ära tasuma. See wiimne leping hakab pärast minu surma maksma. /allkiri/

Tunnistajad: /allkiri/

/allkiri/

1905 aasta Webruarikuu 3 päewal tunnistab Undla walla kohus, et Tõnu Piiskoppel, kes isikulikult kohtule tuntud on, selle sinaste wiimse seaduse selge ning terwe mõistuse juures on teinud ning et Tõnu Piiskoppel ise oma käega oma nime ning tunnistaja R Wilberg ja M. Lemmits ise oma käega omad nimed sellele wiimsele seadusele on alla kirjutanud ning saob see wiimne seadus Walla Kohtu seaduse II jau n 282 ja 283 põhjusel ustawaks tunnistatud. Tunnistajad kohtule isikulikult tuntud.

Kohtu eesistuja /allkiri/

Liikmed: /allkiri/

/allkiri/

Kirjutaja/allkiri/

Kohtu ette tuli Tõnu Jüri poeg Piiskoppel Liiwaku Nr 25 koha omanik Undlast Metsakülast 59 aastat vana ning palus oma suusõnalist wiimist seadust, mis ta selge ning täie mõituse juures on teinud kohtu akti raamatusse kirjutada.

Pärast minu surma jäeb minu ostetud koht Liiwaku minu kahele pojale Joosep ja Johannesele päranduseks nii wiisi et nad koha ning koha hooned eneste wahel pooleks teewad. Koha ette olen ma maksnud Undla mõisa omanikule 1360 rubla. Sellest rahast pruugin ma ise weel ära wanematele ristide ostmiseks 50 rubla kuna 110 rubla minu oma surnuaia jauks jäeb ning millest minu surnuaia ümber raudaed ning raudrist mulle saab. Ülejäeearahast saab poeg Joosep nelisada rubla poeg Johannes nelisada rubla ning tütar Marie Kurim, sündinud Piiskoppel nelisada rubla ning peawad wennad selle raha kumbki kakssada rubla minu koha küljest oma õele Marie Kurimale wälja maksma. Liikuwa kraami olen ka juba oma laste kätte annud ning on lapsed sellest saanud Joosep Piiskoppel 155 rubla 99 k. Johannes Piiskoppel 276 rubla 16 k. Marie Kurim Piiskoppel 152 rubla 25 k. mille kraami üle ka kohtu poolt akt on tehtud. Poeg Johannes on enamb kraami saanud, millest ta aga wenna Joosepile nii palju peab tagasi maksma, et kraam mis liikuw on ka hinna järele ühe tasa wendade wahel jautatud saab, nagu see ka kohtu aktis ülewal on. Koht jäeb surmani minu omanduseks ning on mul surmani luba omas majades, kus tahan, elada. Pojad peawad mind üks ühe ning teine teise aasta nii kui kord ja kohus toitma. kui ma haigeks jäen wõiwad nad mind üks ühe ning teine teise nädala oma juures pidama. Nende kätte antud liikuw warandus ei tohi mitte kahaneda, peale selle jau, mis tasutu on. Peale minu surma jäeb see kraam pooleks nende omanduseks. Õe Mariele peawad wennad wiie aasta pärast 1910 aasta tema osa ära tasuma. See wiimne leping hakab pärast minu surma maksma. /allkiri/

Tunnistajad: /allkiri/

/allkiri/

1905 aasta Webruarikuu 3 päewal tunnistab Undla walla kohus, et Tõnu Piiskoppel, kes isikulikult kohtule tuntud on, selle sinaste wiimse seaduse selge ning terwe mõistuse juures on teinud ning et Tõnu Piiskoppel ise oma käega oma nime ning tunnistaja R Wilberg ja M. Lemmits ise oma käega omad nimed sellele wiimsele seadusele on alla kirjutanud ning saob see wiimne seadus Walla Kohtu seaduse II jau n 282 ja 283 põhjusel ustawaks tunnistatud. Tunnistajad kohtule isikulikult tuntud.

Kohtu eesistuja /allkiri/

Liikmed: /allkiri/

/allkiri/

Kirjutaja/allkiri/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS